...................................................................... 13 3.3 Radoon Eesti pinnases...................................................................................................................13 4.RADOONI VÄLTIMINE.................................................................................................................... 15 4.1 Abinõud vanemates majades ja õhku läbilaskvates pinnastes...................................................... 15 4.1.1 Radoonikaev...........................................................................................................................16 4.1.2 Radooni imemine................................................................................................................... 16 4.1.3 Mehhaaniline äravoolu ja juurdevoolu ventilatsioon ( FT, FTX )......................................... 17 4.1.4 Radoonitorustik............................................................................
Kaablite ja väiksemate kui 110mm torude läbi toomiseks kasutada spetsiaalseid gaasikindlaid mastikseid. [8] Joonis 6. Visqueen läbiviik [8]. 9 3.5. Radooni kaev Radoonikaevu paigaldamine on võmalik vaid paksu ja hea aeratsiooniga pinnase puhul, milleks on näiteks kruus ja liiv. Sellistes pinnases saab radoonikaev alandada rõhku suurel maalalal. Radoonikaev paigaldatakse väljapoole maja ning peaaegu täielikult maa alla, välja jääb vaid toru ots. [3] Vastavalt hoone suurusele tuleb paigaldada 1 või rohkem kaevu. Ühe kaevu tööraadius killustikus on 15m. Radooni kaevud ühendatakse omavahel 110mm kanalitoruga. [10] Joonis 7. Radooni kaev [10]. 3.6. Õhkpadja meetod
Püstik varustatakse ventilaatoriga. Radoonikaev Radoonikaevu skeem on esitatud joonisel 11. Radoonikaevu kasutatakse radooni hoonealusest pinnasest eemaldamiseks eelkõige õhku hästi läbilaskvate pinnaste (näiteks kruusapinnase) korral. Radoonikaevus paikneva ventilaatoriga imetakse maja alt ja selle ümbrusest välja radoonirohke õhk, tekitades maja all alarõhu. Sellega välditakse radooni tungimist majja. Radoonikaev asetseb väljaspool maja. Õhu väljavoolukanal paigaldatakse majast sellisele kaugusele, et radoon ei satuks uuesti majja. Kasutatakse eri suurusega radoonikaevusid, mis võivad teenindada kas üht maja või majade gruppi. Kasutatud allikas "Radooniohutu elamu", Ph.D. Endel Jõgioja, Tallinn 2004 3 Radoonitaseme alandamine olemasolevates elamutes Kõiki eelpool nimetatud radooniohutu elamu ehitamise meetmeid ei ole olemasolevates elamutes radoonitaseme alandamiseks võimalik rakendada.
paigaldamiseks, näiteks plastist drenaazi-, sajuvee- ja kanalisatsioonitorudest. Torustik tuleb hoone sees isoleerida nii, et kondensaadi teke toru sise- või välispinnale oleks välistatud. Hoone ehitamisel võib ventilaatori asendada torustikku otsa paigaldatava vihmakattega, kuid kui mõõtmised tuvastavad liiga kõrge radoonikontsentratsiooni ruumides, tuleb torustiku tööd tõhustada ja vihmakate asendada ventilaatoriga. [11] 3.1.4 Radoonikogusmikaevud Radoonikogumiskaev e radoonikaev koosneb kogumiskambrist, ventilaatorist ja ventilatsioonitorust. Eelistatuim koht kaevudele on hoonealuses pinnases, sest siis on kogu hoonealune ala kaetud kogumissüsteemiga kõige efektiivsemalt. Kui kogumiskaev paikneb hoone perimeetrist väljaspool, peab see asuma sügavamal kui hoone vundament. Samas ei tohi radoonikaev olla sügavamal kui pinnasevee piir: veega küllastunud pinnasesse ei ole võimalik alarõhku tekitada, mistõttu see süsteem ei toimi külmas kliimas
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE...................................................................3 1.1.Kasutuskohad....................................................................................................................4 1.2.Aluspinna ettevalmistus....................................................................................................4 1.3.Ilma soojustuseta vundamendi hüdroisoleerimne.............................................................5 1.4.Soojustusega vundamendi hüdroisoleerimine...................................................................6 1.5.Hüdroisolatsioonide lahendused erinevate veesurve liikide korral...................................7 2.RADOON............................................................................................................
ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. 18. Miks ja millise kontsentratsiooni juures on radoon inimese tervisele ohtlik? Radoon on oluline kopsuvähi riskitegur. Radooni sisaldus hoones ei tohi ületada 200 Bq/m3. 19. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? · radooni tõkkekile kasutamine · piirete tihendamine · ventileerimine · radoonikaev 20. Mis on välispiire ja milliseid nõudeid peavad nad rahuldama? · välissein · sisesein ruumide vahel, mille temperatuuride vahe on suurem, kui 5°C · ülemise korruse lagi, s.h katuslagi · keldriseinad, s.h seinad vastu maapinda · põrand mitteköetava keldri kohal · põrand pinnasel · maapinnast kõrgemal asuv alt tuulutatav põrand · aken · välisuks · ruumis peab säilima ettenähtud õhutemperatuur
ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. 18. Miks ja millise kontsentratsiooni juures on radoon inimese tervisele ohtlik? Radoon on oluline kopsuvähi riskitegur. Radooni sisaldus hoones ei tohi ületada 200 Bq/m3. 19. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? • radooni tõkkekile kasutamine • piirete tihendamine • ventileerimine • radoonikaev 20. Mis on välispiire ja milliseid nõudeid peavad nad rahuldama? • välissein • sisesein ruumide vahel, mille temperatuuride vahe on suurem, kui 5°C • ülemise korruse lagi, s.h katuslagi • keldriseinad, s.h seinad vastu maapinda • põrand mitteköetava keldri kohal • põrand pinnasel • maapinnast kõrgemal asuv alt tuulutatav põrand • aken • välisuks • ruumis peab säilima ettenähtud õhutemperatuur
[9] 11 3.4 Vundamendialune tuulutus Vundamendialuse tuulutuse põhimõte on juhtida radoon põranda alt enne hoonesse tungimist välisõhku. Selleks lõigatakse lahti hoones ühes või enamas toas põrand, kaevatakse välja tagasitäide ning tekkinud ava täidetakse killustikuga. Killustiku sisse paigaldatakse radoonikaev. Radoonikaevust viiakse toru läbi sokli välisesse tuulutustorusse, mis lõpeb kas pinnase lähedal ja kaetakse mütsiga või viiakse katusele. Sundtuulutuse korral lisatakse tuulutustorule elektriventilaator, mille tööd täisautomaatse juhtimise korral reguleerib ruumi paigaldatud radooniandur. Valmis hoonele on vundamendialuse tuulutuse ehitamine komplitseeritud. Kindlasti on vaja teada vundamendi lõiget ning kommunikatsioonide asetsemise plaane, võtta arvesse
hoonet paikneva püstikuga (vt joonis 10). Püstik varustatakse ventilaatoriga. Radoonikaev Radoonikaevu skeem on esitatud joonisel 11. Radoonikaevu kasutatakse radooni hoonealusest pinnasest eemaldamiseks eelkõige õhku hästi läbilaskvate pinnaste (näiteks kruusapinnase) korral. Radoonikaevus paikneva ventilaatoriga imetakse maja alt ja selle ümbrusest välja radoonirohke õhk, tekitades maja all alarõhu. Sellega välditakse radooni tungimist majja. Radoonikaev asetseb väljaspool maja. Õhu väljavoolukanal paigaldatakse majast sellisele kaugusele, et radoon ei satuks uuesti majja. Kasutatakse eri suurusega radoonikaevusid, mis võivad teenindada kas üht maja või majade gruppi. 3 Radoonitaseme alandamine olemasolevates elamutes Kõiki eelpool nimetatud radooniohutu elamu ehitamise meetmeid ei ole olemasolevates elamutes radoonitaseme alandamiseks võimalik rakendada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
