kontsentratsioon mitmeid suurusjärke kõrgem. Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool Paldiski-Tallinn ja Tallinn-Narva raudteed (vt. ajakiri "Keskkonnatehnika" 3/1999). Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse gradatsioon sõltuvalt radoonist pinnaseõhus, aluskivimi raadiumisisaldusest ja ala geoloogilisest ehitusest. Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt: 1. madal tase radoonisisaldus pinnaseõhus alla 10 000 Bq/m³ (10 kBq/ m³) [Bq- Bekerell] 2. keskmine tase radoonisisaldus pinnaseõhus 10 000 50 000 Bq/m³
sisaldus välisõhus on ainult 10-20 Bq/m3. [8] 10 3.2 Radoonisisalduse mõõtmine Radoonisisalduse väljaselgitamiseks tuleb teha mõõtmised. Vastavalt Eesti Standardile EVS 840:2009 tuleb radoonisisaldust mõõta kütteperioodil vähemalt kaks kuud. Kütteperioodil tuulutatakse ruume vähem, samuti on siis maapind hoone ümber suurema tõenäosusega külmunud, ning radoonisisaldus hoones paremini mõõdetav. Erandjuhtudel, näiteks enne korteri või maja ostmist, samuti radooni lekkekohtade otsimiseks on otstarbekas mõõta radoonisisaldust ka muul ajal ning lühema perioodi jooksul. Sellisel juhul tuleb arvestada, et aasta keskmine radoonisisaldus võib tegelikult olla kõrgem, seetõttu soovitav on kütteperioodil teha kordusmõõtmine. Mõõtmisseadmeid on mitmeid, alfatundlikest filmidest täisautomaatsete elektrooniliste detektoriteni.
objektile kaheks kuuks kaks detektorit (1 komplekt). CR-39 tüüpi plastikmaterjalist detektorid asuvad spetsiaalse piluga varustatud kaitsekarbis (d=6 cm). Radooni lagunemisel tekkiv alfakiirgus tekitab plastiktükile jäljed. Detektorid ise ei kiirga ning on seega täiesti ohutud. Pärast mõõteperioodi lõppu töödeldakse plastikdetektorid keemiliselt ning analüüsitakse elektroonilise mikroskoobi ja spetsiaalse arvutiprogrammi abil. Väljundparameetrina leitakse mõõteperioodi keskmine radoonisisaldus. Meetod on usaldusväärne, kuna näitab pika mõõtmisperioodi keskmist tulemust. Lähtudes eeldusest, et radooni peamine allikas on maapind, paigaldatakse detektorid esimeste korruste elu- ja tööruumidesse või ka keldrikorruste elu-, magamis- ja tööruumidesse, kui sellised ruumid on olemas. 7
(Sillamäel). Normeületavaid radoonieraldusi ehitusmaterjalides ei tuvastatud. [] Keskkonnaseire raames toimus radooni uuring ka 1994-1998.aastatel. Selle eesmärgiks oli teada saada üldine radoonitase Eestimaa majades, radooniohtlikumad piirkonnad ja radooniohtlikud hoonete tüübid. Mõõtmised teostati 700 majas (peamiselt elamud). Mõõtetulemuste aritmeetiliseks keskmiseks saadi 102Bq/m3. 65% majadest oli radoonitase alla 100Bq/m3, 3% üle 800Bq/m3. Saadi teada, et ühepere-elamutes on radoonisisaldus kõrgem kui kortermajades. Samuti selgitati välja eriti radooniohtlik elamutüüp, mis tänu ventilatsioonirestidele I-korruse põrandas loob eriti soodsad tingimused pinnasest radooni sattumisele elamusse. Sellist tüüpi maja radoonirikkal pinnasel tähendab, et seal on ülikõrge radoonitase selline maja oli Kundas, kus saadi mõõtmistulemuseks 12000Bq/m3. [] Aastatel 1998-2001 läbi viidud pea kogu Eestit haaranud uuringute tulemusena saadi
Atmosfääris on radooni kokku vaid 370 liitrit. Nii on ta tõepoolest äärmiselt haruldane. Teda leidub praktiliselt kõikjal, kuid äärmiselt tühises koguses. Et inimese organismis on 0,6 x 10¹³ 1,5 x 10¹º g raadiumi, mille ladunemisel tekib radoon, siis on ka igaühes meist äärmiselt tühine radoonikogus. Õhu koostisosadest on radoonil kõige suurem tihedus, seepärast koguneb radoon atmosfääri alumistesse kihtidesse, võimalikult maapinna lähedale. Kui maapinnal lugeda õhu radoonisisaldus tinglikult võrdseks 100%, siis inimese pea kõrgusel on see 90%, telemasti tipus 70% ja seitsme kilomeetri kõrgusel Maast vaid 6%. Õhu radoonisisaldus on seotus Maa magnetväljaga. Radoonisisalduse suurenemine õhus suurendab õhu ionisatsiooni. Nii tekivad õhku aeroioonid, mis mõjutavad inimese enesetunnet. Kujuneb mõjutustsükkel, mille võib üles kirjutada järgmiselt : Päike -> Maa magnetväli -> radoon -> aeroioonid -> elusorganism. [3, lk 35] 3 Radoon vees
haigestumistest on 1030% põhjustatud eluruumide siseõhu kõrgest, üle 150200 Bq/m3 radoonisisaldusest. See protsent on maksimaalne radooni ja suitsu koosmõjul ning minimaalne suitsuvabas ruumis. 3 Rootsi teadlased on selgitanud, et ligi 30% suitsetajatest ja nendega samas suitsurikkas ruumis elavatest inimestest sureb kopsuvähki, kui ruumis on radoonisisaldus 8001000 Bq/m3 vahemikus. Radooni mõju minimeerimiseks inimeste tervisele on kehtestatud eluruumide siseõhus selle lubatud piirsisaldused USAs 150 Bq/m3 ja enamikus Euroopa maades, sh ka Eestis 200 Bq/m3. Kaitse radooni vastu Me ei saa eriti midagi teha, et vähendada looduslikust kiirgusest saadud doosi, ehkki otstarbekas on sekkuda, kui inimesed puutuvad kokku kõrge radooni tasemega kodus või tööl. Meetmed, mida saaks tubastes tingimustes kohe rakendada:
heitmed tuumakatsetustest, tuumaenergeetikast, militaarehitistest, tööstusest, meditsiiniasutustestja teadusasutustest. Osa kiirgusest saadakse tänu elukutsele ning üldjuhul on tegemist loodusliku kiirgusega. Kutsekiiritus esineb eelkõige lennunduses, kaevandustes ja ehitustel. Lennunduses on tavapärasest suurem kosmiline kiirgus, kuna kõrgemas atmosfäärikihis on kosmilise kiirguse intensiivsus suurem ning seega ka kiiritusdoos suurem. Kaevandustes on sageli suurem radoonisisaldus õhus ning väike osa inimestest puutub kokku ka maakidega, millel on keskmisest suurem radioaktiivsus. Inimene ei tunneta radioaktiivset kiirgust ning seetõttu on see üks ohtlikumaid kiirgusi. Rahvusvaheliselt on kehtestatud töötajatele lubatud kiirgusdoosile ülempiir. Maksimaalne kiirgusdoos 50 mSv aastas ja 100 mSv viie aasta jooksul. Tagajärjed sõltuvad inimesele mõjunud kiirguse kogusest. Kiirgusest põhjustatud haigused võivad viia inimese tema surmani mõne nädalaga
seetõttu on pinnasepoorides radooni kontsentratsioon mitmeid suurusjärke kõrgem. Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool PaldiskiTallinn ja TallinnNarva raudteed (vt. ajakiri "Keskkonnatehnika" 3/1999). Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse gradatsioon sõltuvaltradoonist pinnaseõhus, aluskivimi raadiumisisaldusest ja ala geoloogilisest ehitusest. Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt: 1. madal tase radoonisisaldus pinnaseõhus alla 10 000 Bq/m³ (10 kBq/ m³) [Bq Bekerell] 2. keskmine tase radoonisisaldus pinnaseõhus 10 000 50 000
tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Seetõttu on äärmiselt oluline kaitsta ennast radoonist tekkiva ülemäärase kiirituse eest. Ohutusmeetmed: Kohe saab rakendada- ruumide tuulutamine; hoida ruumid tolmust ja suitsu- tahmaosakestest vabad; ära suitseta Ehituslikud meetmed- korrastada ventilatsioonisüsteemid, puhastada lõõrid ja torud; vaadata üle põranda konstruktsioon (sulgeda kõik nähtavad augud,praod). Ehituslikud meetmed kui radoonisisaldus on 2 ja rohkem korda kõrgem- paigaldada uus ja tihe põrandakate; paigaldada uus ventilatsioonisüsteem. Ehituslikud meetmed uue hoone projekteerimisel- Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes 29. Epideemia hädaolukorra tekke võimalused, epideemiad, pandeemiad Epideemia on nakkushaiguse puhang, mis nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist. Eriti ohtlik nakkushaigus on suure nakatamisvõimegaga haigus, mis levib kiiresti ja
kopsuvähki haigestumise riski. Ruumidesse satub radoon hoone alusest pinnasest, ehitusmaterjalidest, dussi- ja kraaniveest ning tehnoloogilistest avadest. Hoones on sageli ventilatsiooniga ja küttekollete kasutamisega tekitatud vähene alarõhk, mis soodustab radooni imbumist ümbristevast pinnasest läbi vundamendi ruumidesse. Eesti Standardi EVS 840:2003 "Radooniohutu hoone projekteerimine" kohaselt peab projekteeritavate hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bq/m³ (bekerelli kuupmeetris õhus). Kiirguskeskuse soovituste kohaselt tasuks radooni vähendamise meetodeid kasutada kui elamutes ületab radooni kontsentratsioon 600 Bq/m³. Radooniohtu on võimalik vältida erinevate meetoditega. Eelkõige aga tuleks enne maja ehitamist välja selgitada, kas tegemist on kõrge radooni kontsentratsiooniga pinnasega või mitte. 14 Kokkuvõte
Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. !Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis hävitavad osooni kihti Saasteallikad: heitgaasid, süsinikdioksiid, õli kasutamine (USA), haloonid (kasutatakse tuleohutussüsteemides) + freoonid, energeetika, põllumajandus, tööstus, metsade raie. Õhureostus Eestis. (Kiviõli, Kunda -tehased, Sillamäe-asbest), ületatakse lubatud piire, CO2, CH4 ja N2O on põhilised kasvuhoonegaasid. Kõrge radoonisisaldus õhus Põhja-Eestis. Õhureostuse kahjustav toime loodusele (taimestik, muld jne.). hapestumine( mullad), osoonikihid, kasvuhoonegaasid (taimede mutatsioon, ei saa vajalikke aineid kätte) Õhureostus ja tervis. 1.) Happesademed- panevad liikuma maapinnas leiduvad raskmetallid, mis sattudes pinna- ja põhjavette tekitavad tõsiseid terviseprobleeme. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas.(Alumiinium - inimene ei vaja alumiiniumi isegimikroelemendina
Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali. Tasub teada, et kui radoonitase on üle kahe korra kõrgem soovitatavast normväärtusest (200 Bq/m3), ei pruugi eespool toodud meetodid tõhusad olla. 3. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada, kui radoonisisaldus on kaks ja rohkem korda kõrgem soovitatavast normväärtusest: Paigaldage uus ning tihe põrandakate; efektiivsem on aga paigaldata täiesti uus põrand. Võimalusel paigaldage hoone alla radooni kogumise torud või võimaldage välisõhu juurdepääs hoone alla. Paigaldage ventilatsioonisüsteem, mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu. Lisaks sellele, et õhk vahetub kiiremini, tekitab väike ülerõhk ka olukorra, kus radoon ei saa nii intensiivselt hoonesse tungida.
Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaazides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali. Tasub teada, et kui radoonitase on üle kahe korra kõrgem soovitatavast normväärtusest (200 Bq/m3), ei pruugi eespool toodud meetodid tõhusad olla. 3. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada, kui radoonisisaldus on kaks ja rohkem korda kõrgem soovitatavast normväärtusest: Paigaldage uus ning tihe põrandakate; efektiivsem on aga paigaldata täiesti uus põrand. Võimalusel paigaldage hoone alla radooni kogumise torud või võimaldage välisõhu juurdepääs hoone alla. Paigaldage ventilatsioonisüsteem, mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu. Lisaks sellele, et õhk vahetub kiiremini, tekitab väike ülerõhk ka olukorra, kus radoon ei saa nii intensiivselt hoonesse tungida.
Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. !Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis hävitavad osooni kihti Saasteallikad: heitgaasid, süsinikdioksiid, õli kasutamine (USA), haloonid (kasutatakse tuleohutussüsteemides) + freoonid, energeetika, põllumajandus, tööstus, metsade raie. Õhureostus Eestis. (Kiviõli, Kunda -tehased, Sillamäe-asbest), ületatakse lubatud piire, CO2, CH4 ja N2O on põhilised kasvuhoonegaasid. Kõrge radoonisisaldus õhus Põhja- Eestis. Õhureostuse kahjustav toime loodusele (taimestik, muld jne.). hapestumine( mullad), osoonikihid, kasvuhoonegaasid (taimede mutatsioon, ei saa vajalikke aineid kätte) Õhureostus ja tervis. 1.) Happesademed- panevad liikuma maapinnas leiduvad raskmetallid, mis sattudes pinna- ja põhjavette tekitavad tõsiseid terviseprobleeme. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas.(Alumiinium - inimene ei vaja alumiiniumi isegimikroelemendina
Käva allikas on kaevandus vette väljumine. Suletud Kiviõli kaevanduse vee väljavool Küttejõus. Maardu Linn: mustad kildad . Maardu kaevik jäi rekultiveerimata. Mardu järv reostunud fosforiidi ja raskmetalliga. Suletud kaevandusse jääb suur kogus vett. 46. Fosforiidi ja diktüomeema argilliidi paiknemine Põhja-Euroopas: tsoon Põhja-Eesti, Venemaal, Lõunarootsi, Rootsis...- mustad kildad. Mida suurem on ta maapinnale, seda suurem oht- radoonisisaldus. 47. Eesti ja Kanada võrdlus: jätkusuutlik kaevandamine Kanadas Kaevandajad kohalikud omavalitsused ja NGOd on moodustanud partnerluse tehnoloogia arenguks Rahvusvahelisel tasandil Kanada valitsus suhtleb teiste riikidega ning organiseerib ka teadmiste siiret Trend : Atmosfääritingimustes reageerivate jääkide paigutamine veekihi alla või veekogude põhja- meil on see kardakse teha. Igale objektile on leitud oma lahend.
Radoon tekib uraani lagunemisel, olles seega enim esil neis piirkondades, kus pinnase uraanisisaldus on suurem. Radooni leidub enamus pinnasetüüpides. Kui radoon satub organismi, siis jätkub selle radioaktiivne lagunemine. See põhjustab omakorda rakumutatsioone, mis võivad viia kasvajateni. Radooni peetakse kõikidest looduslike radioaktiivsuse liikidest kõige ohtlikumaks. Põhja- Eesti klindivööndis ületab radoonisisaldus pinnaseõhus (1m sügavusel) soovitusliku piirväärtuse kuni kaheksa korda. Kõrgendatud radoonisisaldusega piirkonnad esinevad ka Ida- ja Lõuna-Eestis. Lääne-Eestis ja saartel ei ületa radoonisisaldus pinnaseõhus enamasti piirnormi. 5. Riski hindamine töökohal Selgitatakse välja ohustatud ametikohad ja ohustatuse liik. Hinnatakse riski suurust ja tehakse otsused olemasolevate ettevaatusabinõude efektiivsuse kohta. Avastused
annaabi.ee 
