väiksem kui 200 Bq/m3. Vanades hoonetes on lubatud ka 400 Bq/m3. Radooni kontsentratsiooni mõõtmisi tuleks teostada talvisel ajal, kuna külmunud maapind on radoonile tõkkeks, mis suurendab omakorda radooni elamusse tungimist. Kordusmõõtmist soovitatakse teostada iga 5-10 aasta tagant. Uusehitiste projekteerimine ja ehitamine radooniohtlikesse piirkondadesse toimub vastavuses Eesti Standardile EVS 840:2003 " Radooniohutu hoone projekteerimine". Mõistesse "radooniohutu hoone" tuleb suhtuda tõsiselt, sest kolmkümmend maja, milles on lubatust kõrgem radooni tase ja kus ei võeta midagi ette nivoo alandamiseks (renoveerimiseks radooni väljatuulutamisks), toodavad ühe kopsuvähi juhu järgmise viiekümne aasta jooksul. Piirnormiks, millest alates tuleb kasutusele võtta abinõud radoonitaseme vähendamiseks, on 400Bq/m3. Radooni konsentratsioon vanemates majades vajaks tingimata mõõtmist ja kui see ületab 400 bekerelli piiri, tuleks kiiremas
(näiteks kelder), et radoon sinna kontsentreeruda ei saaks. · Hoida ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse. · Mitte suitsetada, sest nii saab vältida radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele. Uue hoone projekteerimisel infot, kuidas radooniohutut hoonet projekteerida, saab standardist EVS 840:2003 ,,Radooniohutu hoone projekteerimine" ning Kiirguskeskuse infomaterjalist ,,Radooniohutu elamu". Kiirituse mõju Inimesele Kiirguse põhjustatud tervisekahjustusi võib üldjoontes kindlaks määrata kiiritusdoosi abil. Mida rohkem kiiritust inimene saab, seda rohkem tekib ionisatsiooni tõttu rakukahjustusi. Kui rakukahjustused ei parane, siis rakk hävib. Selles pole iseenesest veel midagi ohtlikku, sest inimese organismis hävib vananemise ja väljapraakimise tõttu kümmekond miljonit rakku sekundis
* Keskdevoni veekompleksi põhjavee Rn-222 sisaldus väike: 7,8-23,91 Bq/l. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis kasutatav põhjavesi on loodusliku radionukliidisisalduse poolest valdavalt ohutu. [ 4 ] 3.3 Radoon Eesti pinnases Kõrgema radoonitasemega maades klassifitseeritakse pinnased radooniohtlikkuse järgi ja kasutusel on sellest tulenevad ehitusmeetmed. Eestis on asjakohased soovitused olemas aastast 2000 kehtivas projekteerimisnormis EPN 12.3 ,, Radooniohutu hoone projekteerimine", mis alates 2003. aastast kehtib kui Eesti Standard EVS 840:2003. Dokument annab pinnaste liigituse radooni emissiooni ehk eraldumise põhjal ja esitab ehitusmeetmed radooniohu vältimiseks. [ 4 ] 13 Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt:
............................................9 2.2.3 Xypex Admix .................................................................................................................9 2.2.4 MC-Injekt GL-95 .........................................................................................................10 3. RADOON ...................................................................................................................................11 3.1 Radooniohutu ehitamise põhimõtted ...................................................................................11 3.1.1 Radoonimembraan .......................................................................................................11 3.1.2 Alt tuulutatav põrand ....................................................................................................12 3.1.3 Radooni kogumissüsteem ja alarõhk pinnases .....................................
tööruumides olema väiksem kui 200 Bq/m3. Vanades hoonetes on lubatud ka 400 Bq/m3. Radooni kontsentratsiooni mõõtmisi tuleks teostada talvisel ajal, kuna külmunud maapind on radoonile tõkkeks, mis suurendab omakorda radooni elamusse tungimist. Kordusmõõtmis soovitatakse teostada iga 510 aasta tagant. Uusehitiste projekteerimine ja ehitamine radooniohtlikesse piirkondadesse toimub vastavuses Eesti Standardile EVS 840:2003 " Radooniohutu hoone projekteerimine". Mõistesse "radooniohutu hoone" tuleb suhtuda tõsiselt, sest kolmkümmend maja, milles on lubatust kõrgem radooni tase ja kus ei võeta midagi ette nivoo alandamiseks (renoveerimiseks radooni väljatuulutamisks), toodavad ühe kopsuvähi juhu järgmise viiekümne aasta jooksul. Piirnormiks, millest alates tuleb kasutusele võtta abinõud radoonitaseme vähendamiseks, on 400Bq/m3. Radooni konsentratsioon vanemates majades vajaks tingimata mõõtmist ja
Seega ei ole radoon väliselt ohtlik. Samas satub radoon koos tütarisotoopidega organismi sissehingamise teel ning suurendab kopsuvähki haigestumise riski. Ruumidesse satub radoon hoone alusest pinnasest, ehitusmaterjalidest, dussi- ja kraaniveest ning tehnoloogilistest avadest. Hoones on sageli ventilatsiooniga ja küttekollete kasutamisega tekitatud vähene alarõhk, mis soodustab radooni imbumist ümbristevast pinnasest läbi vundamendi ruumidesse. Eesti Standardi EVS 840:2003 "Radooniohutu hoone projekteerimine" kohaselt peab projekteeritavate hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bq/m³ (bekerelli kuupmeetris õhus). Kiirguskeskuse soovituste kohaselt tasuks radooni vähendamise meetodeid kasutada kui elamutes ületab radooni kontsentratsioon 600 Bq/m³. Radooniohtu on võimalik vältida erinevate meetoditega. Eelkõige aga tuleks enne maja ehitamist välja selgitada, kas tegemist on kõrge radooni kontsentratsiooniga
Väljavõte kaardist, mis iseloomustab radooni 14 Jooniselt on näha, et kõrge radoonist tulenev terviseriskiga on Haabersti linnaosas Astangu piirkond. Radoonioht on fikseeritud Astangu ehitusmääruses(KO 2005, 157, 1622) ja maaala käsitletakse radooniohtliku alana. Radooni hoonetesse sattumise vältimiseks peab järgima standardit EVS 840:2003 Radooniohutu hoone projekteerimine. Piirkonda on põhjalikumalt uuritud Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006). Radooni allikateks on klindil paljanduvad diktüoneema argilliit ja fosforiit. Eriti kõrge radoonisisaldusega on astangusse rajatud tunnelitest väljaveetud ja astangu alustest tiikidest pärit materjal, mis moodustab enam kui 4 m paksuse kihi milles on kohati argilliiti enam kui 50 %.
annaabi.ee 
