1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini
KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI- 11 (A) Koostaja: Robsurf Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. RADOON..............................................................................................................................................5 1.1.Radooni omadused.......................................................................................................................... 5 1.2 Kes avastas radooni ?...................................................................................................................... 6 1.3 Radooni mõõtmine................................
. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.KUIDAS TUNGIB RADOON MAJJA............................................................................................4 2.RADOONITASEME MÕÕTMISE MEETODID.............................................................................5 2.1.Radoonitaseme mõõtmine pinnasest..........................................................................................5 2.2.Radooni tuvastamine hoones......................................................................................................6 3
................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST..............................................................................6 3. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE RADOONI EEST........................................................................10 3.1 Radoon on looduslik radioaktiivne gaas......................................................................................... 10 3.2 Radoonisisalduse mõõtmine........................................................................................................... 11 3.3 Hoone ventilatsiooni tõhustamine.................................................................................................. 11 3.4 Vundamendialune tuulutus..........................................................
.........................................................9 2.2.2 EPASIT BDK/2K ...........................................................................................................9 2.2.3 Xypex Admix .................................................................................................................9 2.2.4 MC-Injekt GL-95 .........................................................................................................10 3. RADOON ...................................................................................................................................11 3.1 Radooniohutu ehitamise põhimõtted ...................................................................................11 3.1.1 Radoonimembraan .......................................................................................................11 3.1.2 Alt tuulutatav põrand .............................................
..................................................................... 13 SISSEJUHATUS Käesolevas töös ,,Vundamendi isoleerimine märgumise ja radooni kahjuliku mõju eest" selgitatakse välja millised hüdroisolatsiooni tüübid on kasutusel vundamentide eri osade isoleerimiseks ja milliseid erinevaid materjale selleks kasutatakse. Veel käsitletakse hüdroisolatsioonide lahendusi erinevate veesurve liikide korral. Selgitatakse veel radoonist ja tema omadustest. Uuritakse välja kuidas radoon satub hoonetesse ja kuidas seda vähendada. 2 1. VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE ,,Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades selliselt nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab
Beetakiirgus tavaliselt ei tungi naha pealispinnast sügavamale. Siiski võib ulatuslikum kokkupuude suure energiaga beetakiirgajatega põhjustada nahal põletusi. Sellised kiirgajad võivad ohtlikuks osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma et seda sisse hingataks või neelataks. Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam
Beetakiirgus tavaliselt ei tungi naha pealispinnast sügavamale. Siiski võib ulatuslikum kokkupuude suure energiaga beetakiirgajatega põhjustada nahal põletusi. Sellised kiirgajad võivad ohtlikuks osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma et seda sisse hingataks või neelataks. Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam
Neid mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis, sest see on piirkond, kus inimene põhiliselt viibib. 13. Mis asi on operatiivne temperatuur, kus ja kuidas seda mõõdetakse ja arvutatakse? Operatiivne temperatuur siseõhu ja piirete kiirgustemperatuuri kaalutud keskmine temperatuur. Seda mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis top = k ts + (1 k) tk 14. Nimeta erinevaid ruumi siseõhus leiduvaid saasteaineid? Millistes ühikutes neid mõõdetakse? · süsihappegaas · radoon · osoon · lämmastikoksiid · vingugaas e. süsinikoksiid · formaldehüüdid · hõljuv tolm · tubakasuits · asbest · mineraalvillad · allergeenid ppm miljondikke mahuosakesi ppb biljondikke mahuosakesi (1000 ppb = 1 ppm) mg/m3 massina õhu ruumala kohta g/m3 = massina õhu ruumala kohta 15. Miks tuleb ruumide sisekliima kujundamisel arvestama kiirgusliku asümmeetriaga? Sest kiirguslik asümmeetria põhjustab madalaid pinnatemperatuure suurematel aladel, mis vähendavad
Neid mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis, sest see on piirkond, kus inimene põhiliselt viibib. 13. Mis asi on operatiivne temperatuur, kus ja kuidas seda mõõdetakse ja arvutatakse? Operatiivne temperatuur – siseõhu ja piirete kiirgustemperatuuri kaalutud keskmine temperatuur. Seda mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis top = k ∙ ts + (1– k) ∙ tk 14. Nimeta erinevaid ruumi siseõhus leiduvaid saasteaineid? Millistes ühikutes neid mõõdetakse? • süsihappegaas • radoon • osoon • lämmastikoksiid • vingugaas e. süsinikoksiid • formaldehüüdid • hõljuv tolm • tubakasuits • asbest • mineraalvillad • allergeenid ppm – miljondikke mahuosakesi ppb – biljondikke mahuosakesi (1000 ppb = 1 ppm) mg/m3 – massina õhu ruumala kohta μg/m3 = massina õhu ruumala kohta 15. Miks tuleb ruumide sisekliima kujundamisel arvestama kiirgusliku asümmeetriaga? Sest kiirguslik asümmeetria põhjustab madalaid pinnatemperatuure suurematel aladel, mis
........................................ 10 3.5 Taimestik ja rohevõrgustik...........................................................................11 3.6 Loomastik.................................................................................................... 12 3.7 Kaitstavad loodusobjektid........................................................................... 13 3.8 Sotsiaal-majanduslik keskkond....................................................................13 3.9 Radoon........................................................................................................ 14 3.10 Hüdrometeoroloogilised tingimused..........................................................15 3.10.1. Tuul..................................................................................................... 15 3.10.2 Kliima.................................................................................................. 16 4
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
Tänapäeva inimene veedab 80 -90% ajast siseruumides. Seetõttu mõjutab inimest oluliselt ruumiõhu keemilised füüsikalised bioloogilised omadused. Sisekliima mõjutab soojuslikku mugavust tervist (haigusjuhtumite arv) tootlikus, töö efektiivsus. Siseõhu keemilised omadused: Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC) on kergesti aurustuvad süsinikku sisaldavad ühendid, mis võivad tekitada tundlikel inimestel ärritust juba väga väikeste koguste korral Radoon värvitu ja lõhnatu radioaktiivne gaas. Radooni sisaldus elu- ja puhkeruumides peab olema alla 200 Bq/ m3. (Bekerell). Radoon satub hoonetesse peamiselt pinnastes hoone all ja ümber, ehitusmaterjalidest ja kraaniveest Radooni saab vältida kui maja on avatud majaalusega hoone(postidel), maapinnast kõrgemal asuva põrandaga, alt tuulutatav hoone, radoonikaitsekile. Ruumiõhus on palju erinevaid orgaanilisi ühendeid, mis on pärit ehitus- ja
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Sisekliima mõju. Avaldab inimesele mõju mitmeti. Avaldab mõju naha limaskestade ja hingamisteede kaudu sest nii toimib soojus vahetus ümbritseva keskonnaga. Temperatuur võib tervisele avaldada mõju otseselt või kaudselt. Otsene mõju: külmumises, kuumeneb üle. Kaudne mõju: külmetuste kaudu. Ebamugavuse põhjuseks võib olla ka see, et inimene tunnetab ebamugavust tõmbusena, lõhnana või mürana. Teatud lõhnu inimene ei tunne ntx radoon. Inimesed tunnetavad erinevaid mõjureid erinevalt. WHO on organisatsioon mis töötab välja norme. Töötab samuti välja nö haige hoone sümptomeid. Haige hoone põhilised sümptomid: - Nina,silma, kurgu ärritus - Kuivad limaskestad - Naha punaplekilisus - Vaimne väsimus ja peavalu Sisekliima tegurite piirväärtused tuuakse ära vastavates sisekliima normides. Need mugavus parameetrid tuleb tagada selles piirkonnas kus
pakkimise tihedus, see tähendab pinnase poorsus. v ei ole võrdne tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Eelmärgitud pinnaühik, mille läbi vesi voolab, hõlmab nii terade kui ka pooride pinna. Tegelik voolamine toimub läbi pooride, mille pind moodustab kogupinnast e/1+e (e on poorsustegur). Järelikult on tegelik voolukiirus vt = v(1 + e)/e. Pinnase veejuhtivust on vaja teada rea praktiliste ülesannete lahendamisel. Siia kuuluvad pinnasest süvendisse voolava veehulga arvutus, veealandamiseks vajaliku drenaazi kavandamine, pinnase keemilise tugevdamise meetodi valik aga ka vundamendi vajumise ajalise kulgemise prognoosimine eeldab veejuhtivuse suuruse teadmist. Filtratsioonimooduli määramiseks kasutatakse laboratoors eid teime, välikatseid vi empiirilisi seoseid teiste, lihtsamini määratavate pinnase omaduste näitarvude vahel. 9. Kapillaarnähud pinnases. Vee külmumine pinnases.
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................
.. 12 cm). Kõikide hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. *Vundamendid tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse *Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga (polygum, unifleks, universal, arverol jne) *Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga (kahekordne bituumenvõõp, defond, jafoplast jne) *Sokkel tuleb kujundada nõnda, et maapinnalt üles pritsiv vihmavesi ja lumekihi sulamisel tekkiv vesi ei kahjustaks välisseina Sokkel tuleb soojustada R0 2,0 m2K/W; kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis R0 3,57 m2K/W. Soklis, samuti allpool maapinda asuvates tarindites tohib kasutada ainult mittehügroskoopseid soojustusmaterjale.
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d ,
sellest, kui laia vahemikku just osakeste läbimõõt jääb. Selliseid nimetusi kasutatakse näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskuses. Seda, kas tegemist on ühtlase-, segateralise- või ebaühtlase materjaliga, näitab lõimisetegur ehk d60 / d10 –suhe, kus d60 on osakeste selline läbimõõt, millest väiksema läbimõõduga või sellega võrdne on 60 kaaluprotsenti pinnasest; d10 aga on osakeste läbimõõt, millest väiksema läbimõõduga või sellega võrdne on 10 kaaluprotsenti pinnasest. Teisisõnu on d60 võrdne sõelaava läbimõõduga, millest mahub läbi 60% pinnaseosakestest ning d10 on sõelaava läbimõõt, millest mahub läbi 10% pinnaseosakestest. Ühtlaseks loetakse materjal, mille d60 / d10 < 5; Segateraliseks loetakse materjal, mille d60 / d10 = 5 … 15; Ebaühtlaseks loetakse materjal, mille d60 / d10 > 15. 8
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulud
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
riikides paari viimase aastakümne jooksul toimunud muutusi ja nende maade liikumist ühiskonna ja ettevõtete vaheliste suhete skaalal. 1. EESTIS TÖÖTAVAD PRÜGILAD Prügila määrusele vastavaid prügilaid on Eestis hetkel 6: 1. Joelähtme 2. Uikala 3. Väätsa 4. Torma 5. Paikuse 6. Tallinna ehitusjäätm.ladestus Prügila määrusele vastavaid ohtlike jäätmete prügilaid on Eestis hetkel 2: 1 Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus 2 KNT tööstusjäätmete prügila Töötavaid määruse nouetele mittevastavaid püsijäätmete prügilaid on Eestis hetkel 2. 1. Estonia kaevanduse aheraine ladestus nr 1 2. Viru aheraine ladestus 3. PÕHJAVEEVARUDE KAITSEST Põhjavee riiklik seire on ellu kutsutud Eesti põhjaveevarude määramiseks ning põhjavee kvaliteedi hindamiseks. Kogutud andmete põhjal on võimalik planeerida põhjavee säästlikku tarbimist, ennetamaks varude ammendumist, ning hinnata põhjavee kvaliteeti ja sobivust joogiveeks
vanusest, täiusest, puuliigist, koosseisust, boniteedist, soostumise põhjustest, kuivenduse intensiivsusest jm. Kasvukohatüüp on tähtsamaid kuivenduse efektiivsuse näitajaid. 42. Millest koosneb drenaazisüsteem? Drenaazisüsteemiks nimetatakse drenaazitorustikku, millest vesi väljub ühe ühise suudme kaudu, ja selle juurde kuuluvaid rajatisi. Süsteemi elemendid on dreenid, kollektorid ja drenaazi armatuur. Dreenide põhiülesanne on liigvee vastuvõtmine pinnasest (reguleeriv võrk). Kollektorid juhivad liigvee kogujakraavidesse (eesvoolu). Kollektorid, mis ehitatakse savitorudest või perforeeritud plasttorudest, täidavad ühtlasi reguleeriva võrgu funktsiooni. Asbesttsemendist või plastist ilma sissevooluavadeta kollektoril seda ülesannet ei ole; neid nimetatakse transiitkollektoreiks. Drenaazi armatuuri all mõistetakse drenaazisüsteemi lisarajatisi, mis on vajalikud süsteemi nõuetekohaseks toimimiseks
ökosüsteemi tasakaalu. Püsielupaikade hävimine: vihmametsade hävitamine põllumaade tarbeks, liikide vaesustumine Keemiareostus: keemiatööstusettevõtete avariid, tööstuslikud jäätmed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid Radioaktiivsed jäätmed, kiirgus: tuumaelektrijaamad, uraani ja osade radioaktiivsete mineraalide kaevandamisel, maapõues, hoonetes radoon, energiatootmine, jne. Tekivad geenimutatsioonid, kudede kahjustused, lootekahjustused jne. Osooniaugud: peamiselt tingitud kloori sisaldavate inimtekitatud kemikaalide: freoonide (CFC – ChloroFluoroCarbon), aga ka broomi ja teisi halogeene, ning samuti lämmastikoksiide (NOx) sisaldavate ainete atmosfääri paiskamisest. Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides,
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Hoonestus oli tihe. Sumeri linna käsitletaksegi tavaliselt kui vaid linnamüüriga ümbritsetud ala. Tegelikult oli see vaid üheks astmeks linnade sisemise ülesehituse hierarhilises struktuuris. (loe: HÄRMSON, lk 10...15) Sumeri aiad moodustusid seoses elamute ühendamisega jõgede kaldapervedega. Maa muudeti tugimüüride abil astanguliseks. Majad ehitati tasapindadele. Aia kastmise eest hoolitseti selliselt, et vesi pumbati kõige kõrgemale terrassile, kust see siis torude ja kanalite abil alla juhiti, ühelt tasapinnalt teisele. Nagu egiptlased tegid Gizas, ehitasid ka sumerid maamärgi kontrastiks tasasele madalale maastikule. Selleks sai sumeri linna keskmeks olev astmeline tempeltorn tsikuraat, mille tipus "kohtuti" jumalatega. (Assüüria k. ziqqurrat=mäetipp). Selle ümber laius preestrite linnus temenos, mille eraldatust näitavad tema kaitseehitised. Siis tuli linnamüüriga ümbritsetud kesklinn, milles elasid linnriigi tähtsad majandusinimesed
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A