kontsentratsioon mitmeid suurusjärke kõrgem. Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool Paldiski-Tallinn ja Tallinn-Narva raudteed (vt. ajakiri "Keskkonnatehnika" 3/1999). Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse gradatsioon sõltuvalt radoonist pinnaseõhus, aluskivimi raadiumisisaldusest ja ala geoloogilisest ehitusest. Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt: 1. madal tase radoonisisaldus pinnaseõhus alla 10 000 Bq/m³ (10 kBq/ m³) [Bq- Bekerell] 2. keskmine tase radoonisisaldus pinnaseõhus 10 000 50 000 Bq/m³ 3
Lisaks takistab talvekuudel külmunud maapind hoone ümber radooni väljapääsu atmosfääri. Maja all pinnas ei külmu ning sinna satub ka osa radooni sisaldavast pinnaseõhust hoone ümbruses. Seepärast on radoonisisaldused hoonetes tavaliselt kõige suuremad talvisel ajal. Soojal aastaajal hoitakse uksi ja aknaid rohkem lahti ja õhutamisel tuleb tubadesse peamiselt välisõhk, mis alandab ruumide radoonitaset. Pinnaseõhku satub radoon raadiumit sisaldavast kivimist. Radooni sisaldused pinnaseõhus kõiguvad väga suurtes piirides. Teatud kogus radooni eraldub tubadesse ka ehitusmaterjalidest (betoonist, tellistest, tuhaplokkidest). Kõik mineraalsed ehitusmaterjalid sisaldavad suuremal või vähemal määral raadiumi. [ 7 lk 14 ] Radooni võib eralduda ka kraaniveest. Ajutine radoonitaseme tõus on jälgitav vannitoas dussi või pesumasina kasutamisel ja köögis nõudepesumasina töötamisel. Tavaliselt on neis ruumides hea
elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes, levida 20-40 m kaugusele, kommunikatsiooni- torustikes isegi kaugemale. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool Paldiski-Tallinn ja Tallinn-Narva raudteed. Radooni sisaldus pinnaseõhus peetakse madalal tasemel olevaks, kui seda gaasi on alla 10 kBq/m³. [1] Radoon on maailmas esikohal kopsuvähi põhjustaja. Eestis põhjustab radoon 100 - 150 kopsuvähki haigestumise juhtu aastas. 1. 3 1. KUIDAS TUNGIB RADOON MAJJA Radoon pääseb majja ehitise halva kvaliteedi ning hoone amortiseerumisel tekkivate pragude tõttu.
seetõttu on pinnasepoorides radooni kontsentratsioon mitmeid suurusjärke kõrgem. Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool PaldiskiTallinn ja TallinnNarva raudteed (vt. ajakiri "Keskkonnatehnika" 3/1999). Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse gradatsioon sõltuvaltradoonist pinnaseõhus, aluskivimi raadiumisisaldusest ja ala geoloogilisest ehitusest. Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt: 1. madal tase radoonisisaldus pinnaseõhus alla 10 000 Bq/m³ (10 kBq/ m³) [Bq Bekerell] 2. keskmine tase radoonisisaldus pinnaseõhus 10 000 50 000 Bq/m³ 3
lõpus ja 70-ndatest alates uuriti ainult aluspõhja kivimeid. 1977-1986 - fosforiidimaardlate uuring, kus vaadeldi ka U (uraani) ja Th (toorium) sisaldust. 1985-st aastast alates toimub radionukliidide sihipärane uuring 2000.aastaks oli läbi viidud 860-ne proovi analüüs ligi 25% pinnaseproovides ületas U sisaldus 4-5mb/kg piiri, mis viitab sellele, et need alad on potentsiaalselt radooniohtlikud. 1995.aastal määrati esmakordselt radoonisisaldust pinnaseõhus [] Illustratsioon 10 Radoonisisaldused Eesti elamutest (1998 2001) (http://www.envir.ee/kiirgus/image/radoon_riiklik_uuring.pdf ) TUUMABAASID EESTIS EESTIL OLI TUUMAALLVEELAEVASTIK Eestis on olnud Nõukogude Liidu aeg 2 tuumaallveelaeva (tegemist oli siiski makettidega). Okupeeritud Eestis oli lisaks kümnetele salaobjektidele ka kaks salajast linna, mis oli tavainimesele suletud Sillamäe ja Paldiski. Sillamäel toimus uraani rikastamine ja esimene
Piirkonda on põhjalikumalt uuritud Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006). Radooni allikateks on klindil paljanduvad diktüoneema argilliit ja fosforiit. Eriti kõrge radoonisisaldusega on astangusse rajatud tunnelitest väljaveetud ja astangu alustest tiikidest pärit materjal, mis moodustab enam kui 4 m paksuse kihi milles on kohati argilliiti enam kui 50 %. Andmed näitavad, et Astangu maa-ala pinnaseõhus on radooni sisaldus väga varieeruv, valdavalt kõrge või väga kõrge ja ületab Eestis kehtestatud piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) kuni 10 korda (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006). 3.10 Hüdrometeoroloogilised tingimused 3.10.1. Tuul Tallinna laht on valitsevate tuulte eest võrdlemisi hästi varjatud. Edela- ja lõunatuulte eest varjab lahte Eesti mandriosa ning nende tuultegaon lainekõrgus lahes üldiselt alla 1 m. Ida-
Radoon tekib uraani lagunemisel, olles seega enim esil neis piirkondades, kus pinnase uraanisisaldus on suurem. Radooni leidub enamus pinnasetüüpides. Kui radoon satub organismi, siis jätkub selle radioaktiivne lagunemine. See põhjustab omakorda rakumutatsioone, mis võivad viia kasvajateni. Radooni peetakse kõikidest looduslike radioaktiivsuse liikidest kõige ohtlikumaks. Põhja- Eesti klindivööndis ületab radoonisisaldus pinnaseõhus (1m sügavusel) soovitusliku piirväärtuse kuni kaheksa korda. Kõrgendatud radoonisisaldusega piirkonnad esinevad ka Ida- ja Lõuna-Eestis. Lääne-Eestis ja saartel ei ületa radoonisisaldus pinnaseõhus enamasti piirnormi. 5. Riski hindamine töökohal Selgitatakse välja ohustatud ametikohad ja ohustatuse liik. Hinnatakse riski suurust ja tehakse otsused olemasolevate ettevaatusabinõude efektiivsuse kohta. Avastused
annaabi.ee 
