Selle soola NIMETUS on raud(III)sulfaat, sest soolas on Fe 3+ ioon. Mis nimega on happejäägid (happe anioonid), peab olema SELGE juba hapete teemast. Alustasime TUNNIS seda teemat juba. Vaja 8 happe nimetust + vastavate happejääkide nimetusi – nendest tulebki soola nimetuse lõppu kas sulfaat, nitraat , fosfaat jne. VEEL NÄITEID: Tsinkfosfaat Pead teadma, et fosfaat on fosforhappe H 3PO4 SOOL, see sisaldab siis happejääki PO43- ehk fosfaatiooni laenguga 3-. Neid laenguid saad kontrollida Õ, lk 140 tabelist või TV LK 103. KT ajal peavad olema peas, sest 8 hapet peab ju olema peas. TV LK 103 tabel näitab ka ära metalliiooni laengud, tsingi korral Zn2+ . Soola valemit tehes kannad algul metalliiooni ja happejäägi kõrvuti koos õigete laengutega: Zn 2+ PO43- . See on aga VALE VALEM, kuna annab 1- laenguga aine, mida ei saa olla. Edasi tekitad õiged indeksid ’risti reegliga’: Zn2+3( PO43-)2
H2S divesiniksulfiidhape S 2- sulfiid H2SO4 väävelhape SO 42- sulfaat H2SO3 väävlishape SO32- sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe valem Happe nimetus Aniooni valem Aniooni nimetus
Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi. Eelkatsed Märkused, tähelepanekud Millised anioonid võivad esineda 1.) Analüüsitava lahuse pH pH=6 määramine universaalse indikaatorpaberiga 2.) Lahuse värvus värvitu 3.) Oksüdeerivate omadustega tolueeni kiht värvus Cl, PO43- , CO32- , SO42 F-, anioonide tõestamine lillakaspunaseks aga ei ole NO3- , CH3COO intensiivne 3-4 tilka anioonide lahust hapestatakse 1M H2SO4-ga, lisatakse 2-3 tilka KI lahust ja 3- 4 tilka tolueeni. Ekstraheeritakse. Kui tolueeni kiht värvub lillakaspunaseks, siis eraldus vaba jood ja seega on lahuses oksüdeeriva toimega anioone. Märkus: tolueeni kihi värvus
vesinikjodiidhape HI jodiid I- divesiniksulfiidhape H 2S sulfiid S2- väävelhape H2SO4 sulfaat SO42- väävlishape H2SO3 sulfit SO32- süsihape H2CO3 karbonaat CO32- lämmastikhape HNO3 nitraat NO3- lämmastikushape HNO2 nitrit NO2- fosforhape H3PO4 fosfaat PO43- ränihape H2SiO3 (H4SiO4) silikaat SiO32- (SiO44-)
HI vesinikjodiidhape I- H2S divesiniksulfiidhape S2- H2SO4 väävelhape SO42- H2SO3 väävlishape SO32- HNO3 lämmastikhape NO3- HNO2 lämmastikushape NO2- H3PO4 fosforhape PO43- H2CO3 süsihape CO32- H2SiO4 SiO32- ränihape (H4SiO4) SiO44- CH3COOH etaanhape CH3COO- 2.Mõisted: a) Mõisted 1) Hape aine, mis vesilahuses jaguneb positiivselt laetud vesinikioonideks ja negatiivselt laetud happe anioonideks.
HI I- VESINIKJODIIDHAPE JODIID TUGEV HF F- VESINIKFLOURIIDHAPE FLOURIID TUGEV H2S S2- DIVESINIKSULFIIDHAPE SULFIID NÕRK HNO2 NO2- LÄMMASTIKUSHAPE NITRIT NÕRK HNO3 NO3- LÄMMASTIKHAPE NITRAAT TUGEV H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4 SiO44- RÄNIHAPE SILIKAAT NÕRK e. SiO32- H2SiO3 HCN CN- SINIHAPE e. TSÜANIID NÕRK VESINIKTSÜANIIDHAPE H3AsO4 AsO43- ARSEENHAPE ARSENAAT NÕRK
HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiid e H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat 2- H2SO3 väävlishape SO3 sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat 2- H2SiO3 ränihape SiO3 silikaat CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat
6. Metalli oksiid + vesi = hüdrooksiid Nt: Na2O + H2O = 2NaOH Happed Muud asjad HCl vesinikkloriidhape ehk soolhape Cl kloriid H2SO3 väävlishape SO32 sulfit H2SO4 väävelhape SO42 sulfaat H2S divesiniksulfiidhape S2 sulfiid H2CO3 süsihape CO32 karbonaat H3PO4 fosforhape PO43 fosfaat HNO3 lämmastikhape NO3 nitraat 4tetre;5penta;6heksa;7hepta;8okta;9nona;10deka Molaararvutised n=m/M ja n=V/Vm Vm= 22,4 l/mol
Tavalisim on -aat, veel on kasutusel -it, traditsiooniliselt nimetatakse mõningaid liitioone nii nagu lihtioonegi. Nime lõpp - ioon on ära jäetud. Ioon Hape Mõni näide OH- - hüdroksiid -------- Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid SO42- - sulfaat H2SO4 - väävelhape CaSO4 - kaltsiumsulfaat SO32- - sulfit H2SO3 - väävlishape Na2SO3 - naatriumsulfit PO43- - fosfaat H3PO4 - fosforhape K3PO4 - kaaliumfosfaat NO3- - nitraat HNO3 - lämmastikhape KNO3 - kaaliumnitraat SiO44- - silikaat H4SiO4 - ränihape Al4 (SiO4)3 - alumiiniumsilikaat CO32- - karbonaat H2CO3 - süsihape CaCO3 - kaltsiumkarbonaat
Hapete ja happejääkide nimetused Happe Happe nimetus Happejäägi Happejäägi valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HI vesinikjodiidhape I- jodiid H2S divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO3 väävlishape SO32- sulfit H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat Ülesanne: määra aineklass ning anna nimetus Li2O Oksiid-aluseline- liitiumoksiid CaS Sool-aluseline-kaltsiumsulfiid CsOH Hüdroksiid- lahustuv (leelis) tseesiumhüdroksiid HCl Hape-tugev hape- vesinikkloriidhape Sool-happeline sool- hõbe(I)nitraat AgNO3 Oksiid- happeline oksiid-
ei kirjutata: 2+ 2- CaSO4 Nimetuste andmine Soolade nimetuses F floriid Cl- kloriid ühendatakse vastavate Br- bromiid katioonide ning I- iodiid anioonide nimetused. S2- sulfiid NO3- nitraat SO42- sulfaat CO32- karbonaat PO43- fosfaat NO2- nitrit SO32- - sulfit Nimetuste andmine Püsiva oa puhul Muutuva oa puhul IA-IIIA rühm ülejäänud rühmad metall+happejäägi metall + oa + happejäägi nimetus nimetus Na3PO4 naatriumfosfaat CuCl2 vask(II)kloriid AlCl3 alumiiniumkloriid Fe(NO3)3 - raud(III)nitraat Ülesanne anna sooladele õige nimetus Al2(SO4)3
HF vesinikfluoriidhape, F - HCL vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI jodiidhape,I - jodiidioon HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 permangaanhape,MnO4 Veel anioone - OH - hüdrooksiidioon , HCO3 - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happelised oksiidid, Happed SO2(vääveldioksiid) H2SO3(väävlishape) SO3(vääveltrioksiid) H2SO4(väävelhape) CO2(süsinikdioksiid e. süsinik(IV)oksiid) H2CO3(süsihape) N2O5(dilämmastikpentaoksiid) HNO3(lämmastikhape)
H2SO3 sulfit Na+2SO32- -naatriumsulfit H2SO4 Väävelhape sulfaat Fe3+2(SO42-)3 raud(III)sulfaat H2S divesiniksulfiidhap sulfiid Fe2+S2- e H2CO süsihape karbonaat NA+2CO32- 3 -Naatriumkarbonaat H3PO4 Fosforhape fosfaat Ca2+3(PO43-)2 -kaltsiumfosfaat H4SiO ränihape silikaat Mg2+SiO32- 4 -Magneesiumsilikaat Oksiidid-on kahest elemendist koosnevad hapnikuühendid. Valemis on O teisel kohal. di,tri,tetra,penta-5,heksa-6,hepta-7,deka-10 kasutatakse mittemetallidega. Oksiidide saamine: · lihtainete põletamisel õhus või hapnikus. C+O2=CO2
divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiidioon Na2S naatriumsulfiid e väävlishape H2SO3 SO32- sulfitioon CaSO3 kaltsiumsulfit väävelhape H2SO4 SO42- sulfaatioon CuSO4 vask(II)sulfaat süsihape H2CO3 CO32- karbonaatioon CaCO3 kaltsiumkarbonaat ortoränihape H4SiO4 SiO44- silikaatioon K4SiO4 kaaliumsilikaat fosforhape H3PO4 PO43- fosfaatioon Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat MnO4- permangaanhape HMnO4 KMnO4 kaaliumpermanganaat permanganaatioon Ülesanded 1. Vali õige: molekulid ei jagune lahuses ioonideks, kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks, osa molekule jagunevad lahuses ioonideks. Tugevad happed on sellised happed, mille kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks
KT elektrolüüdid 1. Ioonideks lagunemine e. dissotsiatsioon ainult vees lahustuvad ained! 1) Hapete jagunemine ioonideks: HCl -> H+ + Cl- (õigem: HCl + H2O -> H3O+ + Cl-) Happed, milles on rohkem vesinikke, jagunevad ioonideks astmeliselt: H2SO4 -> H+ + HSO4- = I aste HSO4- <-> H+ + SO42- = II aste 2) Soolade jagunemine ioonideks toimub ühes astmes: NaCl -> Na + + Cl- või Na2SO4 -> 2Na+ + SO42- või Na3PO4 -> 3Na+ + PO43- + 2- Cu2SO4 -> 2Cu + SO4 3) Aluste jagunemine ioonideks: NaOH -> Na+ + OH- Toimub astmeliselt, kui OH rühmi on rohkem: Ba(OH) 2 -> BaOH+ + OH- = I aste BaOH+ -> Ba2+ + OH- = II aste 2. Soolalahuse pH, keskkond, indikaatori värv Vees lahustuvad: tugevad alused: IA(Li alla) ja IIA(Ca alla) ja tugevad happed: HCl, HBr, HI, HNO 3, H2SO4 Tugevam aine määrab keskkonna: NaCl (mõlemad tugevad) => nautraalne keskkond pH=7
Võrdsustame kloori aatomite Al + 3FeCl2 = Fe + 2AlCl3 Al I3 + 3Cl2 = 2AlCl3 + I2 arvud. Leiame ülejäänud 2Al + 3FeCl2 = 3Fe + 2AlCl3 2Al I3 + 3Cl2 = 2AlCl3+3I2 koefitsendid. Magneesiumsulfaadi valem Mg(OH)2 + H3PO4 = Mg3(PO4)2 + H2O on teistest keerulisem ...ja temast lähtudes saame kaks koefitsenti ( vaatleme PO43- tervikuna, 3Mg(OH)2 +2H3PO4 = Mg3(PO4)2 + H2O mitte P&O eraldi). Leiame ülejäänud koefitsendi(d). 3 Mg(OH)2 +2 H3PO4 = Mg3(PO4)2 +6H2O 6OH- +6 H+ = 6 H2O Ning nüüd ka mõned ülesanded: Tasakaalusta võrrandid: 1. ___ Fe + ___ S ___ FeS 2. ___ H2 + ___ Cl2 ___ HCl 3. ___ Mg + ___ O2 ___ MgO 4. ___ O2 + ___ H2 ___ H2O 5. ___ HgO ___ Hg + ___ O2 6. ___ Ca + ___ H2O ___ Ca(OH)2 + ___H2 7
Fosforhappe kontsentratsiooni määramine potentsiomeetrilisel tiitrimisel. Fosforhape H3PO4 on kolmeprootoniline hape, mis dissotsieerub vastavalt kolmeastmeliselt , kus juures nii teise kui kolmanda astme dissotsiatsioon on madal: H3PO4 H+ + H2PO4- Kh,1= 7,5 10-3 H2PO4- H+ + HPO42- Kh,2= 6,2 10-8 HPO42- H+ + PO43- Kh,3= 2,2 10-12 Kuna Kh,1 << kui Kh,2, Kh,2, siis võime põhimõtteliselt lahuse ligikaudse kontsentratsiooni määrata lahuse pH järgi. Samas põhjustab siin väike muutus pH näidus suure vea kontsentratsioonis. Seetõttu on usaldusväärsem arvutada fosforhappe kontsentratsioon kasutades tiitrimist. Tiitrimisel KOH lahusega peaks teoreetiliselt tiitrimiskõveral olema kolm potentsiaalihüpet vastavalt igale dissotsiatsiooniastmele. Kuna tiitrimisel esineb tugev
SO2 vääveldioksiid H2SO3 väävlishape SO32- -sulfit SO3 vääveltrioksiid H2SO4 väävelhape SO42- -sulfaat CO2 süsinikdioksiid H2CO3 süsihape CO32- -karbonaat P4O10 tetrafosfordekaoksiid H3PO4 fosforhape PO43- -fosfaat N2O5 dilämmastikpentaoksiid HNO3 lämmastikhape NO3- -nitraat HCl soolhape e vesinikkloriidhape Cl- -kloriid H2S divesiniksulfiidhape S2- -sulfiid Aineklassid ja ühendite nimetamine
koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit Fe(SCN)2+ tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN- kui ka Fe3+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel. Algselt oli lahus helepruunikas, FeCl3 lisamisel värvus kirsipunaseks. Kirjuta reaktsioonivõrrand. 2NH4SCN + H2SO4 = 2HSCN + (NH4)2SO4 3HSCN + FeCl3 = Fe(SCN)3 2+ + 2HCl 7.6 PO43-. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada 2 3 mL HNO 3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada. PO43- + 3NH4+ + 12MoO42- + 24H+ = (NH4)3 P(Mo3O10)4 6H2O + 6H2O Tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Kui PO43- on lahuses suhteliselt vähe, värvub lahus kollaseks, kui suhteliselt palju, moodustub kompleksühendi sade. Kui kollast värvust ei teki, võib põhjus olla selles, et lahus pole piisavalt happeline. Sel
H2SO3 väävlishape SO32− sulfit HNO3 lämmastikhape NO3− nitraat HNO2 lämmastikushap NO2− nitrit e H3PO4 fosforhape PO43− fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat
I VI -II väävelhape SO42- sulfaatioon VI -II vääveltrioksiid H2SO4 SO3 väävlishape SO32- sulfitioon vääveldioksiid H2SO3 SO2 (orto)fosforhape PO43- fosfaatioon tetrafosfordekaoksiid H3PO4 P4O10 fosforishape PO33- fosfitioon tetrafosforheksaoksiid H3PO3 P4O6
a. Au ja Pt) Näiteks: Ba + S -> BaS 2 Al + 3 Cl2 -> 2 AlCl3 10) Sool + sool -> sool + sool Tingimus: esialgsed soolad peavad lahustuma vees, saadusena peab tekkima vähemalt üks vees mittelahustuv sool. Näiteks: Ba(NO3)2 + Na2SO4 -> BaSO4 + 2 NaNO3 ***Millisele happelisele oksiidile vastab milline anioon: CO2 ->CO32- N2O3 -> NO2- 2- SO2 -> SO3 N2O5 -> NO3- 2- SO3 -> SO4 P4O10 -> PO43- 9. Elektrolüüdid. Peab teadma elektrolüütidega seotud mõisteid (tugev, nõrk ja mitteelektrolüüt, dissotsiatsioonimäär) Peab oskama ära tunda tugevat, nõrka ja mitteelektrolüüti. Vihikus! 10. Ioonvõrrandi koostamine. Peab oskama koostada molekulaarse võrrandi põhjal ioonvõrrandit ja taandatud ioonvõrrandit. Vihikus!
Fosforiringe Fosforiringe on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja rõhkudel tahkes olekus, ehk seega õhust raskemad. Fosfor on tähtis toitaine loomade ja taimede jaoks, eriti olulised on ioonid PO43- ja HPO42-. Fosforiühendid kuuluvad ka DNA-molekulide koostisesse, eeskätt energiarikastesse molekulidesse nagu ATP ja ADP. Fosfor etendab olulist osa ka inimeste ja loomade teatud anatoomiliste struktuuride ülesehitamisel, näiteks luud ja hambad. 6 N/P 16:1 Suhe alla 16:1 näitab, et lämmastik limiteerib Suhe märgatavalt üle 16:1 näitab fosfori limiteerimist 7
67mol ) . Cx=0,17/5.67+0.17=0.029 21. : (). RbOH = Rb+ + OH - : 2 = 0,25750=187,5 1)NaHCO3 = Na+ + HCO3- 2) HCO3- = H+ + CO32- 10. , Na3PO4 = 3Na+ + PO43- ( ). 1)Na2HPO4 = 2Na+ + HPO42- 2)HPO42- = H+ + PO43- . 1)(NH4)2SO4 = NH4+ + NH4SO4- 2) NH4SO4- = NH4+ + SO42- ) HBr = H+ + Br - V2 =V1* T2 / T1 . . H3PO4 = H+ + H2PO4-
NaCl lisasin hõbenitraati ja kohe tõestusid kloriiioonid, mille tõttu tekkis valge AgCl sade: NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 - valge sade Ag+ +Cl- AgCl Lisasin 6M NH3 · H2O vesilahust. Soojendasin, selle tulemusel moodustus hõbedada kompleksühend, mis lahustus. AgCl + 2NH3·H2O [Ag(NH3)2]Cl + H2O 7.5 NH4SCN lahusele lisasin 1-2 ml 1M H2SO4 ja seejärel Fe3+ ioone sisaldavat lahust 2NH4SCN + H2SO4 2HSCN + (NH4)2SO4 HSCN + FeCl3 [Fe(SCN)]Cl2 + HCl - tekkis punane kompleksühend 7.6 PO43- ioone sisaldavale lahusele lisasin 2-3 ml 1M HNO3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust PO43- + 3NH4 + 12MoO42- + 24H+ (NH4)3[P(Mo3O10)4] · 6H2O + 6H2O Tekkis kollane kompleksühend Komplekside püsivus. 8.1 2 ml veele lisasin 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust Lahuses ei olnud ei Fe2+ ega Fe3+ ioone, sest ei Fe4[Fe(CN)6]3 ega Fe3[Fe(CN)6]2 ioone ei tekkinud, väliseks tunnuseks oli see, et lahused ei muutnud vastavalt kompleksile värvi.
VÕI Lisada Pb(NO3)2 lahust. Tekib tibukollane sade. SO42+- ioon: lahusele lisada BaCl2 või Ba(NO3)2. Tekib valge BaSO4, mis ei lahustu hapetes. S2--ioon: lisada CuSO4. Tekib mustjaspruun CuS VÕI Lisada H2SO4 või HCl lahust. Eraldub mädamunalõhnaga H2S NO3-- ioon: lisada vasetükike ja kontsentreeritud väävelhaped. Temperatuuri toimel eraldub pruunikas gaas NO2 ja lahus värvub Cu2+- ioonide tekke tõttu siniseks. PO43-- ioon: lisada AgNO3. tekib kollane sade Ag3PO4 CO32-- ioon: lisada HCl, eraldub mullikestena CO2. · NaCl - naatriumkloriid - keedusool. Elusolenditele vajalik elutegevuseks. Kasutatakse toiduainete säilitamisel, lumekoristuse hõlbustamiseks, oluliste ainete tootmiseks. · KCl - kaaliumkloriid. ??? · CaCl2 * 6H2O - kaltsiumkloriidheksahüdraat, kasutatakse gaaside kuivatamiseks. · BaCl2 - baariumkloriid - ??? · ZnCl2 - tsink(II)kloriid - ???
m=V*; V=m/; =m/V; m(aine)= m(lahus)*Pm/100%; m(lahus)=V(lahus)* (lahus); m(lahusti)=m(lahus)- m(aine); m(lahus)=m(aine)+m(lahusti); n=V/Vm. Struktuurivalemid: süsinik=C=; hapnik-O-;vesinik H-; lämmastik-N=Organ. ühendite aineklassid: alkohol-OH; karboksüülhapped- COOH; süsivesinikud-CH2,CH3,CH. F- - fluoriid; Cl- - kloriid; Br- - bromiid: I- - joiid; S2- - sufiid; SO42- - sufaat; SO32- - sufit; NO3- - nitraat; PO43- - fosfaat; CO32- - karbonaat. . . . . ; ; ; ; ; . . . . . . .
Katioonide tõestamine lahuses 7.1 2 ml veele lisati 1-2 tilka FeCl3 ja 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] lahust 7.2 2 ml veele lisati 1-2 tilka FeSO4 ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust 7.3 2 ml veele lisati 1-2 tilka CuSO4 ja 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] lahust Anioonide tõestamine lahuses 7.4 NaCl lahusele lisati tilkhaaval AgNO3 lahust Lisati 6M NH3 H2O vesilahust. Soojendati 7.5 NH4SCN lahusele lisati 1-2 ml 1M H2SO4 ja seejärel Fe3+ ioone sisaldavat lahust 7.6 PO43- ioone sisaldavale lahusele lisati 2-3 ml 1M HNO3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust Komplekside püsivus 8.1 2 ml veele lisati 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust 5 Lahuses vabu Fe3+ või Fe2+ ioone ei esinenud, kuna lahuses värvuse muutust ei toimunud. Kompleksid on üsna püsivad, ei dissotsieeru täielikult 8.2 F- sisaldavale lahusele lisati katses 7.5 saadud [Fe(SCN)]2+ lahust
E L sest L saadus L L (sade) E L tekib! L L L - Lahuse koostis on muutunud. PO43 L L V E E E E E E E E E E E E - L CO32 L L L E E E E K+ E E E E E - - - - Br- SiO3 L L E E E E E E E E E E E E L 2- NO3- NO3- Kodune ülesanne
NH3H2O pudeli kohal. Filterpaberile tekkis roosakaspunane laik. Järelikult oli lahues ka Ni2+-ioone. Co2+-ioonide tõestamine 5 tilgale lahusele lisasin 4 tilka ammooniumtiotsüanaadi küllastatud vesilahust ja 5 tilka pentanooli. Tekkis tetratiotsüanatokobaltaat(II)-ioon, mis andis vesilahusele roosakaspunase värvuse, alkoholi kihile aga rohekassinise värvuse. Lahuse pealmine kiht oli punase värvusega, järelikult sisaldas lahus Fe3+-ioonide jälgi. Fe3+- ioonide kõrvaldamiseks sidusin PO43--ioonidega kompleksi. Selleks lisasin lahusele H3PO4 lahust ning loksutasin kuni penanooli kihist kadus punane värvus. Pealmine pentanooli kiht muutus värvituks, järelikult ei esinenud lahuses Co2+-ioone. Katse 3. Tilkanalüüs Katse 3.1. Fe3+-, Ni2+- ja Cu2+-ioonide tõestamine nende koosesinemisel Kandsin filterpaberile tilga 6M NH3H2O lahust. Tekkinud laigu keskele kandsin tilga Fe3+-, Ni2+- ja Cu2+-ioone sisaldavat lahust
Lahuse hapestamisel lämmastikhappega sadestub uuesti AgCl. 7.5 SCN. Tiotsüanaatioone sisaldavale lahusele (1 2 mL) lisada 1 2 mL 1M H2SO4 ja seejärel tilkhaaval Fe3+ sisaldavat lahust (hoida saadud ühend alles katseks 8.2) Kulgevad reaktsioonid erinevate koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)]2+ tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN kui ka Fe3+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes. 7.6 PO43. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada 2 3 mL 1M HNO3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada. PO43- + 3NH4+ + 12MoO42- + 24H+ (NH4)3[P(Mo3O10)4]6H2O + 6H2O 9 Tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Kui PO43- on lahuses suhteliselt vähe, värvub lahus kollaseks, kui suhteliselt palju, moodustub kompleksühendi sade. Kui kollast värvust ei
katseks 8.2.). Kulgevad reaktsioonid erinevate koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)]2+ tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN– kui ka Fe3+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Tekkis punane sade. Kirjutada reaktsioonivõrrand. 2NH4SCN + H2SO4 → 2HSCN + (NH4)2SO4 HSCN + FeCl3 → [Fe(SCN)]Cl2↓ + HCl punane sade (tiostüanatoraud(III)kloriid) 7.6 PO43–. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 –3 mL) lisada 2 – 3 mL 1M HNO 3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada. PO43- + 3NH4 + 12MoO42- + 24H+ → (NH4)3[P(Mo3O10)4] ∙ 6H2O + 6H2O Tekkis kollane sade. Tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Kui PO 43- on lahuses suhteliselt vähe, värvub lahus kollaseks, kui suhteliselt palju, moodustub kompleksühendi sade. Kui kollast värvust ei teki, võib põhjus olla selles, et lahus pole piisavalt happeline. Sel juhul
värvust. FeCl3 + 2NH4SCN = 2NH4Cl + Cl{-} + Fe(SCN)2{+} reaktsioonil sai tekkida ka lahusesse raud(III)tiotsüanokompleks Fe(SCN)2{+}, mis andis samuti lahusele intensiivselt punase värvuse. 6. Kokkuvõte või järeldused Lahuses oli Fe3+ ioone, moodustus nende osalusel tekkivad raud(III)tiotsüanokompleksid nagu näiteks Fe(SCN)2{+} ja Fe(SCN){2+}, mille tõttu toimus lahuse intensiivselt punaseks värvumine. 7.6. 1. Töö eesmärk o Jälgida PO43- ioonidega tekkiva kollase kompleksühendi moodustumist. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: Na2HPO4 lahus, 1 M HNO3, (NH4)2MoO4 lahus. 3. Töö käik 3 mL-le Na2HPO4 lahusele lisasin 3 mL 1 M HNO3 lahust ja tilkhaaval (NH4)2MoO4 lahust. Seejärel soojendasin reaktsioonisegu. 4. Katseandmed Lahus värvus kollaseks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
ammooniumpuhvris NH3 + H(+) -> NH4(+) HÜDROLÜÜS hüdrolüüs – solvolüüs, kus reaktsioon toimub lahustunud aine ja vee vahel mida suurem on iooni laeng ja väiksemad tema mõõtmed, seda tugevam on iooni polariseeriv toime vee molekulidele, st seda tugevamini sool hüdrolüüsub. need on tavaliselt nõrkade aluste katioonid / nõrkade hapete anioonid, nt S2-, CO32-, SO32-, PO43-, CH3COO-, Zn2+, Cu2+, Fe3+, NH4+, Al3+ NB! mida väiksem on aine viimane dissotsatsioonikonstant, seda rohkem sool hüdrolüüsub ja seda happelisem tuleb lahus soola hüdrolüüsi variandid: 1) nõrga happe sool: vee koostisesse kuulunud H+ ioonid seostuvad happe anioonidega – tekib nõrk hape. vabalt lahuses OH- ioonid ja soola katioonid -> lahus muutub aluseliseks. CH3COO− + Na+ + H2O -> CH3COOH + Na+ + OH−
Biogeenid on põhilisteks toitaineteks. Mida suurem on N kogus, seda suurem on orgaanilise aine kogus vees troofsus. Nüld =Ninorg + Norg Nüld üldine lämmastik Ninorg anorgaaniline lämmastik Norg orgaanline lämmastik Ioonilisel kujul N Puhtal kujul N NH4 NH4 N NO2 NO2 N NO3 NO3 N Püld = Pinorg + Porg Teisendamine: NH4 N või NH4 mg N/l = 0.78 NH4+ NO2 N = 0.29 NO2- NO3 N = 0.23 NO3- PO43- - P = 0.33 PO43- Inimese poolne reotus välendub hajusreostuse kaudu, mis tekib peamiselt põllumajanduses kasutatavate ainete kasutamise teel. N-i molekulid on väga liikuvad ja ei seo ennast pinnase osakestega. P molekulid ei ole liikuvad. P satub otse vette heitvetega. Orgaaniline aine Biokeemiline O2 tarbimine- BHT - (palju kulutavad organismid hapnikku orgaanilise aine lagundamiseks) BHT5; BHT7 1.15 BHT5; BHTt BHT täielik (lagundatakse
Sadet pestakse emalahuses sademesse jäänud sooladest vabanemiseks. Sademete kuivatamine ja kuumutamine: Kuivatamiseks kuni temp. 2000C,kasutatakse termostaate ja sademeid filtritakse läbi klaasfiltri. Kõrgematel temp. kuumutatakse puhverahjus portselan-või plaatinatiigrites. Filtritakse läbi paberfiltri.Et saada tiigli konstantse kaalu,peab seda kaaluma jahtunult. Lahustuvuskorrutis: Esineb rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses. Sõltub temperatuurist. Näiteks : Ks=[Ca2+]3[PO43-]2 Lahustuvus: Tähis S [mol/l]; (g/l; mg/l) Näiteks mitu mooli/grammi ainet lahustub 1 liitris lahustis. Lahuse ioontugevuse mõju soolade lahustuvusele: Lahustuvuse suurenemine on seotud ioontugevusest tingitud aktiivsustegurite vähenemisega. Temperatuuri ja lahusti mõju lahustuvusele: Lahustuvus kasvab temperatuuri tõustes. Anorgaaniliste ainete lahustuvus väheneb orgaanilise lahustite lisamisel. Lahuse happesuse mõju lahustuvusele:
HF vesinikfluoriidhape, F - HCL vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI jodiidhape,I - jodiidioon HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 permangaanhape,MnO4 Veel anioone - OH - hüdrooksiidioon , HCO3 - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happelised oksiidid, Happed SO2(vääveldioksiid) H2SO3(väävlishape) SO3(vääveltrioksiid) H2SO4(väävelhape) CO2(süsinikdioksiid e. süsinik(IV)oksiid) H2CO3(süsihape) N2O5(dilämmastikpentaoksiid) HNO3(lämmastikhape)
koostisest. Teadagi on vihmavesi väga mage. Sisaldab olenevalt paikkonnast 20...30 mg/l mitmesuguseid sooli. Ookeanivesi on oluliselt soolasem ca 35000 mg/l. Põhja- ja pinnavesi on enamasti nende kahe äärmuse vahel. Joogiveeks loetakse kõlblikuks vett, mille soolsus ei ületa 1 g/l ehk 1000 mg/l. Vees lahustunud soolad esinevad anioonidena ja katioonidena. Peamised anioonid on OH , Cl-, SO42-, NO2-, NO3-, HCO-3, SO32-, PO43-. Levinumad katioonid on Na+, K+, - NH4+, Mg2+, Ca2+, Fe2+, Mn2+. Meie tingimustes oleks vajalik teada et SO 42- satub põhjavette sageli püriidi ehk FeS2 oksüdeerumisel, mis omakorda on tingitud maavarade kaevandamisega, mil püriit satub kokku hapnikurikka veega. NH4+, NO2-, NO3 vastavalt ammoonium-, nitrit-ja nitraat-ioonid näitavad põhjavee reostust kusjuures ammoonium on värske reostuse tunnus ja nitraatioon on protsessi lõpp produkt.
kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus, ehk seega õhust raskemad. Fosfor on tähtis toitaine loomade ja taimede jaoks, eriti olulised on ioonid PO43- ja HPO42-. Fosforiühendid kuuluvad ka DNA-molekulide koostisesse, eeskätt energiarikastesse molekulidesse nagu ATP ja ADP. Fosfor etendab olulist osa ka inimeste ja loomade teatud anatoomiliste stuktuuride ülesehitamisel, näiteks luud ja hambad. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, Biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes, taimedele on
Reageerides läheb metalliioon (Na+) kokku aniooniga (SO42-) ja alusest üle jäänud hüdroksiidioon (OH-) ja happest üle jäänud veisnik (H+) moodustavad vee (H2O)) NT: 3Mg(OH)2 + 2H3PO4 = Mg3(PO4)2 + 6H2O (Mg(OH)2 on alus, sest esimene element on metall (Mg) ja sellele lisaks on hüdroksiidioon (OH). H 3PO4 on hape, kuna algab vesinikuga (H) ja lõpeb aniooniga (PO 4, lahustuvustabelis vasakpoolne tulp). Reageerides liitub metalliioon (Mg2+) aniooniga (PO43-) ja alusest üle jäänud hüdroksiidioon (OH-) ja happest üle jäänud veisnik (H+) moodustavad vee (H2O)) NT: Fe(OH)3 + 3HNO3 = Fe(NO3)3 + 3H2O (Fe(OH)3 on alus, sest esimene element on metall (Fe) ja sellele lisaks on hüdroksiidioon (OH). HNO 3 on hape, kuna algab vesinikuga (H) ja lõpeb aniooniga (NO 3, lahustuvustabelis vasakpoolne tulp). Reageerides liitub metalliioon (Fe3+) aniooniga (NO-) ja alusest üle jäänud
5-6 tilka pentanooli. Tekib tetratiotsüanatokobaltaat(II)-ioon, mis vesilahusele annab roosakaspunase, alkoholi kihile aga rohekassinise värvuse. Juhul, kui ka lahuse pealmine, pentanooli kiht on punase värvusega, sisaldab lahus Fe3+-ioonide jälgi, mis segavad Co2+-ioonide tõestamist, kattes rohekassinise värvuse. Sel juhul tuleb Fe 3+- ioonid nende segava toime kõrvaldamiseks siduda kas F –- või PO43–-ioonidega kompleksi. Selleks lisatakse lahusele NaF, NH4F, Na2HPO4 või H3PO4 lahust ning loksutatakse kuni pentanooli kihist kaob punane värvus. Co2+-ioonide olemasolul lahuses jääb pentanooli kiht rohekassiniseks, nende puudumisel muutub aga värvusetuks. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused NH4SCN lisamisel muutus lahus lillaks, pentanooli lisamisel tekkis lahuse pinnale
tilkhaaval Fe3+ sisaldavat lahust (hoida saadud ühend alles katseks 8.2) Kulgevad reaktsioonid erinevate koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)] 2+ tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN kui ka Fe3+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes. Oletatavasti toimus siis selline reaktsioon, sest lahus läks punaseks, mis on iseenesest tunnuslik värv [Fe(SCN)]2+ kompleksile: 2NH4SCN + H2SO4 2HSCN + (NH4)2SO4 HSCN + FeCl3 [Fe(SCN)]Cl2 + HCl 7.6 PO43. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada 2 3 mL 1M HNO 3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada. PO43- + 3NH4 + 12MoO42- + 24H+ (NH4)3[P(Mo3O10)4] · 6H2O + 6H2O Kollane värv tekkis, tõestusid fosfaatioonid. Komplekside püsivus 8.1 Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka K 4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Kas lahuses on vabu Fe2+ või Fe3+ ioone, mis annaksid nende ioonide iseloomulikke tõestusreaktsioone nagu katses 7.1 või 7.2
mõningal määral saab seda tagasi näiteks kalatoiduliste loomade väljaheidetega (linnud näiteks), randa uhutud vetikatega. Õnneks sisaldavad paljud kivimid fosforit. Tuntumaid on näiteks apatiit ja fosforiit. Sellele vaatamata on fosfori defitsiit paljudes ökosüsteemides peamine produktsiooni limiteeriv tegur kuna fosfori vabanemine kivimitest on aeglane. Eriti tihti on fosfor limiteerivaks veeökosüsteemides. Taimedele on fosfor kättesaadav fosfaatioonina PO43-. Organismis jääb fosfor endiselt fosfaadi kujule ja esineb fosfaatrühmana nii nukleiinhapetes kui muudes ainetes. Loomad saavad oma fosfori taimedelt (ikka fosfaadina) ja sealt saavad selle lagundajad. Vabanevaks ühendiks on jälle fosfaat, mida kasutavad taas taimed. Sageli on fosfori ringe väga kiire ja enamus kättesaadavast fosfaadist on elusorganismide koosseisus. Korra vabanenult võetakse see kiiresti kasutusse taimede poolt. 4
· Neeldumise intensiivsuse järgi saab määrata aine hulka, maksimumi kuju järgi põhimõtteliselt identifitseerida UV kiirguse 100...400 nm Nähtava valguse 400...800 nm Võivad olla ühes masinas koos ! Lähi-infrapunase kiirguse 800...2500 nm spektrialas 17 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Spektrofotomeetrite skeeme: Rakendusi o Fosfaatioonide (PO43-) kontsentratsiooni määramine Proovile lisatakse ammooniummolübdaadi (NH4)6Mo7O24 × 4H2O kaaliumantimontartraadi K(SbO)C4H6O6 askorbiinhappe lahus PO43- H3[P(Mo3O13)4] + askorbiinhape molübdeensinine Mõõdetakse lainepikkusel 880 nm, standardlahused valmistatakse KH2PO4 lahusest. Võimalikud segavad mõjud
7.5 SCN. Tiotsüanaatioone sisaldavale lahusele (1 2 mL) lisada 1 2 mL 1M H2SO4 ja seejärel tilkhaaval Fe 3+ sisaldavat lahust (hoida saadud ühend alles katseks 8.2) Kulgevad reaktsioonid erinevate koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)] tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN kui ka Fe3+ 2+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes. 7.6 PO43. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada 2 3 mL 1M HNO3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada. PO43- + 3NH4+ + 12MoO42- + 24H+ (NH4)3[P(Mo3O10)4]6H2O + 6H2O Tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Kui PO4 3- on lahuses suhteliselt vähe, värvub lahus kollaseks, kui suhteliselt palju, moodustub kompleksühendi sade. Kui kollast värvust ei teki, võib põhjus olla selles, et lahus pole piisavalt happeline
mõningal määral saab seda tagasi näiteks kalatoiduliste loomade väljaheidetega (linnud näiteks), randa uhutud vetikatega. Õnneks sisaldavad paljud kivimid fosforit. Tuntumaid on näiteks apatiit ja fosforiit. Sellele vaatamata on fosfori defitsiit paljudes ökosüsteemides peamine produktsiooni limiteeriv tegur kuna fosfori vabanemine kivimitest on aeglane. Eriti tihti on fosfor limiteerivaks veeökosüsteemides. Taimedele on fosfor kättesaadav fosfaatioonina PO43-. Organismis jääb fosfor endiselt fosfaadi kujule ja esineb fosfaatrühmana nii nukleiinhapetes kui muudes ainetes. Loomad saavad oma fosfori taimedelt (ikka fosfaadina) ja sealt saavad selle lagundajad. Vabanevaks ühendiks on jälle fosfaat, mida kasutavad taas taimed. Sageli on fosfori ringe väga kiire ja enamus kättesaadavast fosfaadist on elusorganismide koosseisus. Korra vabanenult võetakse see kiiresti kasutusse taimede poolt. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet
CaBr2 (kaltsiumbromiid) I- -jodiid HI (vesinikjodiidhape) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid) S2- -sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metall-S näit. Na2S (naatriumsulfiid) SO32- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO42- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO43- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO32- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3- -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit)
CaBr2 (kaltsiumbromiid) I- -jodiid HI (vesinikjodiidhape) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid) S2- -sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metall-S näit. Na2S (naatriumsulfiid) SO32- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO42- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO43- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO32- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3- -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit)
Fosfor kuulub nukleotiidide, nukleiinhapete, fosfolipiidide ja paljude muude organismis esinevate ühendite koostisse. Koos kaltsiumiga on ta oluline luukoe ehituslik komponent. Nukleosiidtrifosfaatide (ATP, UTP, GTP) ja fosfokreatiini komponendina on fosforil tähelepanuväärne roll raku energeetikas. Fosforüülimise defosforüülimise teel reguleeritakse rea ensüümide aktiivsust. Negatiivse laenguga fosfaatioonid (PO43-) osalevad organismi ainevahetuse tulemusena tekkivate happeliste jääkproduktide neutraliseerimises. Kaaliumi, kloori ja naatriumi ioonidel on määrav tähtsus membraanipotentsiaali tekitamises. Membraanipotentsiaali olemasolu on rakkude normaalse talitluse põhilisi tingimusi. Kõik nimetatud ioonid omavad keskset rolli ka osmootse tasakaalu regulatsioonis, mõjutades seeläbi veebilanssi nii rakkude ja rakkudevälise ruumi kui ka organismi kui terviku tasandil. Kloori
pinnases. Taimed omandavad lämmastikku mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Pinnases elavad bakterid muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. Fosforiringe Fosforiringes puudub gaasiline faas. Normaalrõhul ja -temperatuuril on P tavaliselt vedelas olekus. Leidub fosforsoolade kujul (PO43-, HPO42-) vees, pinnases, mudades. Tavaliselt on mullas teda vähe ja ta on taimekasvule limiteerivaks faktoriks. Seetõttu kompenseeritakse seda fosforväetistega. Taime või looma lagunemisel satub fosfor pinnasesse tagasi. P vabaneb ka kivimite keemilisel murenemisel. Vee liikumisega kantakse ookeanidesse, kus settib. Seisuveekogudes sõltub fosfori hulk vee segunemisest, ookeanis tõusuhoovustest. Fosforiringe on väga aeglane. Väävliringe