Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus" Küsimused lk.36. "Ühiskond, riik ja õigus": 1.Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelses ühiskonnas oli võim korraldatud suhteliselt lihtsalt. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul, erinevalt riigivõimust, polnud ja käitumist juhtisid väljakujunenud tavad. 2.Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Kuna tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajalise ja korduva kasutamise tõttu, tema imperatiivsus on iseenesestmõistetav ja selle täitmiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaate. 3.Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse kolme põhitunnuse abil: avalik võim, territoorium ja rahvas (+võimalus võimu teostada). Seega on riik erilisel viisil organiseerunud...
KUIDAS LAHENDADA KAASUSEID Väljavõte Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa. ÕIGUSE ALUSED. Tööõigus. Ülesannete kogu. 2010. ...Kaasusülesannete lahendamisest 1 Kaasusülesannete lahendamise eesmärk on üliõpilasel õppimise protsessis omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine nende rakendamise kaudu konkreetsetes elulistes situatsioonides ning teatud kogemuste omandamine õigussuhtele ja selle subjektide käitumisele juriidilise hinnangu andmiseks. 2 Ülesande lahendamist peab alustama kaasuses kirjeldatud juhtumile üldise juriidilise hinnangu andmisest: kas tegemist on üldse õigusliku vahekorraga ja kui on, siis kas see suhe on tööõiguslik või kuulub mingi muu õigusharu (nt tsiviilõiguse ) valdkonda. Selleks tuleb eelkõige kindlaks määrata õigussuhte aluseks oleva lepingu põhimõtteline iseloom - kas see on tööleping või mõni teenuste osutamise lepingutest (nt töövõtu- või maaklerileping). 3 Olles jõudnud jä...
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Advig Kiris Anželika Künnap ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Advig Kiris 8. september 2014 Iseseisvad tööd 1. töötab läbi kogu kohustusliku kirjanduse 2. kirjutab kontrolltöö (õigusnormi loogiline struktuur). Töös määrata õigusnormide loogilise struktuuri elemendid KarS 8. peatükk ja 9. peatüki esimene jagu; VÕS 9 peatüki §-d 127-130. 28. oktoober 2014 3. koostab referatiivse töö Eesti õigusloomes, juriidilises elus või õigusmõistmises õppejõu poolt määratud perioodi jooksul toimunust. Tähtaeg 18
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus
EKV6082 Eesti keel C1.1 Viktoria Gratsjova Minu ülevaade allikateks on kaks õpikut. Üks nendest on "Õigusõpetuse õpik 3.täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne" ,mille autoriteks on Advig Kiris, Ants Kukrus,Poigo Nuuma ja Enno Oiderma. Seda anti välja Kirjastuses "Külim" 2012. aastal. Teiseks allikaks on õpik, mille nimeks on "Rooma eraõiguse alused" autor Elmar Ilus. Raamat on trükitud advokaadibüroo "Lepik & Luhäär Lawin" toel, kirjastuses "Penikoorem" 2005. aastal. Need kaks õpikut-konspekti on mõeldud õigusteaduskonna üliõpilastele, et omandada õigusalaseid teadmisi ja mõista eesti õigusteaduse arengulugu. Õpikust "Rooma eraõiguse alused" mina võtsin 5
Töötajate puhul on äärmiselt oluline, et nad oleksid ustavad oma ülemusele ja firmale ning tööandjate puhul, et nad ei oleks liigselt üleolevad ning pakuksid oma töölistele seda, mida nad väärt on ega rikuks tööseadusi. 5. VIIDATUD ALLIKAD Raul Kivi. Õiguse alused  konspekt (2003) www.raulpage.org/koolitus/oigusealused.html (21.09.2013) Riigikogu. Töölepingu seadus (2009) www.riigiteataja.ee/akt/13198475&leiaKehtiv (21.09.2013) Advig Kiris. Õiguse alused. Tallinn: TTÜ kirjastus, 2003
reeglid. Just viimatinimetatud tingimustele vastav normatiivne reguleerimine võimaldab luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes; saavutada sotsiaalsete suhete stabiilsust; vähendada juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis; ning on seetõttu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni peamiseks vahendiks ja aluseks. Eestikeelsetes õiguskirjanduses on ülaltoodud tänaseks üldiselt teada olevaid seisukohti põhjalikult esitanud õigusteadlased Raul Narits ja Advig Kiris. (Vt Narits, 2004, lk 90; Kiris, 2012, lk 38-39). Tüüpilised sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Kohustus normis tähendab, et inimene peab käituma üksnes teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu võib siinjuures esineda tegevuse või tegevusetuse vormis. Seetõttu annab kohustus konkreetses normis kas õigustuse käituda üksnes nii või kehtestab keelu käituda nii, st sooritada just selline tegu või hoiduda sellest.
Sellel erakorralisel istungijärgul arutati muudatusi Eesti NSV põhiseaduses. Vahetult pärast IME idee avalikustamist toimus EKP Keskkomitees nõupidamine. Osa võtsid komiteede esimesed sekretärid. K.Vaino mõistis hukka nelja mehe ettepaneku ja nõudis,et B.Saul ja A.Rüütel teeksid sama. Järgmisena oli päevakorras Nõukogude liidu põhiseaduse muudatust ja täienduste seaduseelnõu kohta. Ettekannetega esinesid A.Rüütel ja justiitsminister Advig Kirs. Sellega seoses esines oma ettekandega ka Arno Almann. Tema ettekanne oli väga pikk ja põhjalik nagu raamatus on mainitud. Arnold Rüütel ütles ka oma ettekandes, et ülemnõukogule on saabunud 21 480 kirja. Rahvas oli öelnud nimetatud seaduseelnõudele kindla ,,ei". Teaduste Akadeemia erakorralise üldkogu koosoleku otsuses rõhutati, et seaduseelnõud on vastuolus NSV Liidu Kommunistliku Partei XIX konverentsi vastuvõetud otsustega.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Juriidilised isikud  milliseid eelistaja ja miks? Referaat Tallinn 2012 Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama regist...
Tööandja ja töötaja võivad töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada ning mõlemal osapoolel on õigus varasema etteteatamise korral leping üles öelda. Mõlemad osapooled on kohustatud täitma töölepingus ettenähtud 9 kohustusi. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused on juriidiliselt määratletud ning need on omavahel koordineeritud. KASUTATUD KIRJANDUS 1) Heino Siigur (2009) Töölepingu seadus. Tallinn: Kirjastus Ilo 2) Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigo Nuuma, Enno Oidermaa (2007) Õigusõpetus. Tallinn: Kirjastus Külim 3) Riigikogu. Töölepingu seadus RT I 2009 https://www.riigiteataja.ee/akt/117122015084 4) Eesti e-keskkond; Töökeskkond ja personal https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/tookeskkond_ja_personal 10
........14 Õigusperekond......................................................................................................................16 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................18 SISSEJUHATUS Selle referaadi aluseks võtan Raul Naritsa „Õiguse Entsüklopeedia“ ja Advig Kirise, Poigo Nuuma, Ants Kukruse ning Enno Oidermaa „Õigusõpetuse“ õpiku. Peamiselt koostangi selle referaadi nende vaatenurgast lähtudes. Selles referaadis on põhiteemadeks küll õigusnormid ja õigussüsteem, aga käsitlen üsnagi põhjalikult ka sotsiaalseid norme, kuna õigusnormid kuuluvad ka sotsiaalsete normide hulka. Pööran tähelepanu ka erinevate sotsiaalsete normide liikidele, õigusnormi loogilisele
[1] Loov Eesti. [Online]. http://www.looveesti.ee/alusta-ettevotlusega/asjaajamine.html [2] EAS. [Online]. http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega- alustamine/asjaajamine/leping [3] Justiitsministeerium. (2013, November) Eesti.ee. [Online]. https://www.eesti.ee/est/teemad/oigusabi/lepingutega_seonduvad_kusimused/mis_on_leping [4] Meelis Masso, Paavo Koch, Ivar Tammemäe, Heli Laas, and Jaan Kurvet, Lepingute Sõlmimine. Tallinn: Pandekt OÜ, 2009. [5] Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigi Nuuma, and Enno Oidermaa, Õigusõpetus. Tallinn: Külim, 2007. [6] Riigiteataja. (2014) [Online]. https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014103 (RT I,13.03.2014, 103) 21 LISAD 22
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava < -- -- -- > ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR Kodune kontrolltöö Juhendaja Prof. Advig Kiris Tallinn 2014 KarS 8. Peatükk § 89. Inimsusvastane kuritegu Süstemaatilisel viisil või massiliselt ja riigi, organisatsiooni või grupi õhutusel või juhtimisel toimepandud inimõigustest ja -vabadustest ilmajätmise või nende õiguste ja vabaduste piiramise eest, samuti tsiviilelanike tapmise, piinamise, vägistamise, neile tervisekahjustuse tekitamise, nende
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p.
säilitatakse 10 aastat. Dokumentide hoidja nimi ja elukoht (asukoht) märgitakse registrisse. Likvideerimise ajal aga tuleb juriidilise isiku nimele lisada märkus «likvideerimisel». 17 Kasutatud kirjandus: 1) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12806823 2) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13188675 3) Advig Kiris, 2007, Õigusõpetus, Tallinn: ,,Külim" 18
asta osaühing, aktsiase, osaühing, aktsiase, aruande aktsiaselts, aktsiaselts, esitamine tulundusühistu või tulundusühistu või äriregistrile mittetulundusühing mittetulundusühin g 14 On võimalik On võimalik On võimalik On võimalik On võimalik väljaarvam ine äriühingust 1. Kasutatud kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigo Nuuma, Enno Oidermaa - raamat „Õiguskirjandus“. 27 28
Alžeeria 396 Teine trükk Kaastöötajad: Arne Pajula, Andre Peremees Lõuna-Aafrika Vabariik 398 Toimetaja: Arne Pajula Ameerika Ühendriigid, California 414 Keeletoimetaja: Monika Pais Kanada 430 Makett: Advig Stahl-Eisel Kujundajad: Aet Linden, Maire Pukk Ladina-Ameerika 434 Kaardid: Kristel Kaerma Mehhiko 436 Joonistused: lk 32-41 Heiki Ernits Tšiili 438 Pudelifotod: Tiit Blaat ja tootjad Argentiina 464
Urmas Akula IV 316 620 2956 Urve Kallavus II 002 620 3152 Vahur Oja IV 126 620 2852 Valdek Mikli II 002 620 3150 Vello Valdna VB 212 620 3366 Vilja Palu IV 215 620 2835 Vitali Sõritski IVB-107 620 2820 Majandusteaduskond Aaro Hazak Akad.tee 3-487 620 4063 Ada Traumann Akad.tee 3-354 620 3961 Advig Kiris Akad.tee 3-230 620 4109 Aili Karbe Akad.tee 3-374 620 3950 Ako Sauga Akad.tee 3-480 620 4058 Aksel Kirch Akad.tee 3-256 620 4118 Alari Purju Akad.tee 3-242 620 4102 Aleksandr Miina Akad.tee 3-358 620 3950 Aleksandra Teder Akad.tee 3 620 3962 Alissa Vassilkova Akad.tee 3-133 620 3943 Allan Kasesalu Akad
Urve Kallavus II 002 620 3152 Vahur Oja IV 126 620 2852 Valdek Mikli II 002 620 3150 Vello Valdna VB 212 620 3366 Vilja Palu IV 215 620 2835 Vitali Sõritski IVB-107 620 2820 Majandusteaduskond Aaro Hazak Akad.tee 3-487 620 4063 Ada Traumann Akad.tee 3-354 620 3961 Advig Kiris Akad.tee 3-230 620 4109 Aili Karbe Akad.tee 3-374 620 3950 Ako Sauga Akad.tee 3-480 620 4058 Aksel Kirch Akad.tee 3-256 620 4118 Alari Purju Akad.tee 3-242 620 4102 Aleksandr Miina Akad.tee 3-358 620 3950 Aleksandra Teder Akad.tee 3 620 3962 Alissa Vassilkova Akad.tee 3-133 620 3943 Allan Kasesalu Akad
reeglid. Just viimatinimetatud tingimustele vastav normatiivne reguleerimine võimaldab luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes; saavutada sotsiaalsete suhete stabiilsust; vähendada juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis; ning on seetõttu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni peamiseks vahendiks ja aluseks. Eestikeelsetes õiguskirjanduses on ülaltoodud tänaseks üldiselt teada olevaid seisukohti põhjalikult esitanud õigusteadlased Raul Narits ja Advig Kiris. (Vt Narits, 2004, lk 90; Kiris, 2012, lk 38-39). Tüüpilised sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Kohustus normis tähendab, et inimene peab käituma üksnes teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu võib siinjuures esineda tegevuse või tegevusetuse vormis. Seetõttu annab kohustus konkreetses normis kas õigustuse käituda üksnes nii või kehtestab keelu käituda nii, st sooritada just selline tegu või hoiduda sellest.
annaabi.ee 
