Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis on tavaliselt kaetud kummeeritud rajakattega), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Äratõukel ei tohi jääda osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht). Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need 3, kes ületavad nõutud kau...
9. Mis aastal said eestlased esimesed medalid olümpiamängudel? - 1912 Stockholm, 1 hõbe(Martin Klein - Kreeka-rooma maadlus vabakaalus) ja 1 pronks (Mart Kuusik - sõudmine) 10.Mitu medalit on saanud Erika Salumäe olümpiamängudelt? - 2 (1988 Soulis ja 1992 Barcelonas, mõlemad kullad trekisõidus) 11.Mitu hõbemedalit on Eesti sportlased olümpiamängudelt saanud? - 23 12.Mis aastal ja mis tulemusega tuli Andrus Värnik maailmameistriks odaviskes? - 2005a, Helsingis tulemusega 87.17m 13.Mis oli Andrus Värniku parim koht olümpiamängudel odaviskes? - 2004a, Ateenas 6. Koht tulemusega 83.25m 14.Mis aladest koosneb triatlon? - Ujumine, jooksmine ja rattasõit 15.Mis klassis purjetasid Tõnu ja Toomas Tõniste? - Klassis 470 16.Kes on kõige hilisemad Eesti olümpiamedalistid? - Heiki Nabi(Hõbe) ja Gerd Kanter(Pronks),2012, London 17.Mitu maailmameistrivõistluste medalit on Heiki Nabil? - 3tk (2 kulda, 1 pronks) 18
Kergejõustiku võistlusmäärused 2012 Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naised: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Võistluste korraldus Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele
..................................................... 14 Lisa 2 Areng spordialal:.............................................................................15 Saavutused: Eesti MV...................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Mina valisin selle referaadi sellepärast kuna mind huvitab sport ja Tema oli Valgamaal üks tuntumaid sportlasi. Tanel Laanmäe on saavutan palju edu odaviskes. Referaadis käsitletaks, mis on ikka odavise, Tanel Laanmäe elulugu, spordi karjääri, tulevatest plaanidest, tulemustest ja Tema treeningutes andes ettekujutuse milline on Eesti tippsportlase karjäär ja elu. Kogu tekts on Tanel Laanmäe intervjuust minuga. 3 ODAVISKEST Odavise on üks kergejõustiku aladest. Odaviske kui iseseisva võistlusala harrastamise alustamise au kuulub Skandinaavia ja Saksamaa sportlastele, kes pidasid ametlikke
Keelatud on täielik selja keeramine mõõtesektori poole. Sellega hoitakse ära võimalikku oht, mille võib põhjustada sportlaste soov proovida oda visata analoogselt näiteks kettaheite tehnikale. Hoovõtusektor on teistest heitealadest erinev. Odaviskajad võivad hoogu võtta jooksurajalt, mille laius on 4 meetrit ning pikkus vähemalt 30 meetrit. Jooksuraja lõpus on kõver joon, millest alates viske kaugust mõõdetakse. Sarnaselt teistele heitealadele pole ka odaviskes lubatud sektorist lahkuda enne, kui heitevahend (odaviske puhul oda) on maandunud. Oda visatakse otse mõõtesektori suunas. Mõõtesektorit tähistavad hoovõturaja lõpust tõmmatud jooned, mis on hoovõturaja suhtes 29-kraadise nurga all. Oda peab maanduma sektori piires ning loetuks arvestatakse ka katse sellisel juhul, kui sektorisse maandub vaid oda tipp, sealjuures peab oda tipp puudutama maad enne, kui mõni teine oda osa. Viske
2. päeval kaugushüpe, odavise, 800m jooks Punktide arvestamise süsteemi arendas välja Dr Karl Ulbrich. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks.Spordijalatsitel ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele.
Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus.Ajaloost siis nii palju ,et kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge. Esimesed
Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. 1909. aastal korraldati Tartus Tallinna tänava spordiväljakul ja Tallinnas "Lootuse" aias võistlused, millest on loetud Eesti kergejõustiku sündi. Siis võisteldi võidujooksus, palliheitmises, hüpetes ja odaviskes - ühesõnaga nendel aladel, mis täna mahuvad ühise nimetaja alla kergejõustik. 2009. aastal oli eesti kergejõustiku sajas juubel. Selle puhul anti valja Erlend Teemägi poolt kirjutatud raamat"Eesti kergejõustik 100 ,,Raamat annab ülevaate Eesti kergejõustiku ajaloost. Nüüd 2011 on eesti kergejõustik 102 aastane. Kergejõustiku niiöelda sünnist on eestlased sellega palju tegelenud. Kui võrrelda maailma ja eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi
Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4x400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus-, ka kolmikhüppes, kuulitõukes, kettaheites ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4x400 m teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Väljakualadel (pikkus-, ja kolmikhüppes, kuulitõukes, kettaheites, vasaraheites ning
4 Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Võistluste korraldus Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning
Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks.Spordijalatsitel ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Hooaja tähtsamateks võistlusteks maailmas peetakse Euroopa- ja maailmameistrivõistlusi, nende kõrvale on aga kerkinud igal aastal Tallinnas peetav Reval Hotels Cup. 2.1 Meeste seitsmevõistlus ja kümnevõistlus Meeste seitsmevõistlus on kergejõustiku mitmevõistlus meestele, mis koosneb sisehallis kahel üksteisele järgneval päeval kindlas järjekorras peetavast seitsmest alast
Kuuli tõukas mees 14.04, kõrgust hüppas 1.90. Esimese võistluspäeva lõpus püstitas Aun veel isikliku rekordi 400 meetris (59,2) ning oli teisel kohal 4470 punktiga. Teist päeva alustas Aun isikliku rekordiga tõkkejooksus (15,5), ketast lennutas 44.00, teivashüpe lõppes tulemusega 4.10. 8000 punkti piir juba paistis ning selles oleks ära kulunud 60 meetrine odakaar, kuis suve läbi muret teinud küünarliiges vedas alt ning Aun saavutas odaviskes vaid 52.21. Enne 1500 meetri jooksu ennustati Aunale pronksi, kusjuures hõbemedal oleks ta kindlasti Tokiosse viinud. Rein jooksis välja oma elu tugevaima 1500 m aja 4.17,6 ning ootamatult katkestas kolmekordne Euroopa meister Vassili Kuznetsov. Uue Eesti rekordiga 7917 punkti saavutas Rein Aun Mihhail Storozenko järel teise koha ning sõidu olümpiamängudele. 4 Tokio olümpia
teemalisi näidendeid Näidendid Esimene näidend ´´Jumalate mäss´´ 1945 ´´Ristikoerad´´ mis hiljem kandis nime ´´Lembitu´´ : See käsitleb eestlaste XIII sajandi vabadusvõitlust raudrüütlite vastu. Tähtsus Eesti nõukogude luule rajaja Hinnatavad teened Eesti nõukogude teatri kujundamisel Huvitavat Tegeles kergejõustikuga Võitis 1927 ülemaailmsetel üliõpilasmängudel odaviskes kulla 1928 tuli isikliku rekordiga 59.07 Eesti meistriks Tema nimeline tänav Tallinnas Mustamäel Kasutatus materjal www.annaabi.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_S %C3%BCtiste http://hingetugi.onepagefree.com/?id=18473&one http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Juhan _S%FCtiste
algama. Eestile oli 2009 aasta suvi oluliseks verstapostiks kergejõustikus. Eesti kergejõustik sai 100 aastaseks. 1. Kergejõustikualad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat,
Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Võistluste korraldus Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning
niinimetatud Püha Lehma kunagine eessõudja Pekingi olümpiamängudel ühes osalejarohkeimas paadiklassis 17. koha. Patt oleks enamat tahtagi. Anna Iljustsenko, kõrgushüppe 21.Küündis kenasti oma tasemeni, ent imet ei suutnud teha. Ilmselt oli ka kõrguste tabel nääpsukese piiga jaoks ebamugav, kuna järgmise kõrguse alistamine tähendanuks Eesti rekordi parandamist kahe sentimeetriga. Mihkel Kukk, odaviske 21. Huvitav fakt Mihkel Kuke hooaja tippmark oli enne olümpiat tugevam kui odaviskes hõbeda võitnud Ainars Kovalsil. Paraku ei suutnud esimest korda tiitlivõistlusel osalev Kukk oludega kohaneda ning leppis kesise tulemusega. Ehk oli see tema kooliraha. Martin Padar, judo teine ring. Soodne loos andis Eesti ainsale judokale hea võimaluse maadelda ennast kõrgele kohale, isegi medalile. Paraku tabas Padarit varasemastki tuttav ebastabiilsus korralikule avamatsile järgnes passiivsusest pakatav teine kohtumine ning langemine. Tanel Kangert, jalgratta grupisõidu 69
·Euroopa karikavõistlused ·Sisemaailmameistrivõistlused ·Euroopa sisemeistrivõistlused ·IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4x100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. VÕISTLUSTE KORRALDUS Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes)
õhtustel joonistamiskursustel 1918-1922 õppis Tartu õhtugümnaasiumis 1919-1920 kuulus Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võttis Vabadussõjas osa lahingutegevusest Pihkva all, pärast seda töötas kellassepa juures 1923-1931 õppis Tartu ülikooli filosoofia- ja õigusteaduskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo loenguid Noorpõlves harrastas sporti 1927 võitis Roomas üliõpilasolümpiaadi odaviskes esikoha 1936 viibis vaatlejana Berliini olümpiamängudel 1933 käis PEN-klubide kongressil Jugoslaavias ja tegi reise ka muudesse Euroopa maadesse ning Lääne-Aafrikasse 1934-1937 oli Tartu Draamateatri Seltsi teatrikunsti stuudio intonatsiooni ja lavapraktika õppejõud ning lavastaja 1930-1938 kirjutas rohkesti arvustusi ja teatrimärkmeid ajalehtedele ,,Päevaleht", ,,Vaba Maa" ja ,,Uus Eesti" 1938 siirdus Tallinna Eesti Draamateatri dramaturgiks 1940
(Kruus 1995 : 561)Kuulus 1919-20 Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võittis mõne päeva osa lahingutegevusest Pihkva all Punaarmee vastu. (Kruus 1995 : 561)Pärast Vabadussõda töötas kellaseppa juures ning õppis 1923-31 Tartu ülikoolis filosoofia-ja õigusteadskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirj., rahvaluule ja ajaloo loenguid. Oli Tartus vabakutseline kirjanik. Noorpõlves harrastas Sütiste sporti, võitis 1927 Roomas üliõpilasolümpiaadil odaviskes esikoha, viibis 1936 vaatlejana Berliini olümpiamängudel. (Kruus 1995 : 561) Käis PEN-klubide kongressil Jugoslaavias 1933 ja tegi reise ka muudesse Euroopa maadesse ning Lääne-Aafrikasse. Oli 1934-37 Tartu Draamateatri Seltsi Teatrikunsti Stuudio intonatsiooni ja lavapraktika õppejõud ning lavastaja. 1930-38 kirjutas Sütiste rohkesti arvustusi ja teatrimärkmeid ajalehtedele ,,Päevaleht", ,,Vaba Maa" ja ,,Uus Eesti". (Kruus 1995 : 562)
tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on tähistatud valgete joontega. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Katse õnnestumiseks peab oda teravik maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane hoovõturajalt lahkuda. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui odaviskes puudutab võitleja äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda. 7 MITMEVÕISTLUSED Mitmevõistlused olümpiamängudel jagatakse kaheks: seitsmevõistlus ja kümnevõistlus. Mõlemad toimuvad tavaliselt kahel päeval. Mitmevõistluse puhul peavad võistlejad osa võtma kõikidest võistlus aladest. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mingil alal
kehaliselt tugev atleet Aleksander Klumberg rekordilise punktisumma Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Ta sai odaviskes viienda koha tulemusega 62.39. Eelvõistlusel tühistas soomlasest kohtunik eestlase parima viske, mis kandus 65 meetrini. Kuna soomlased 4 tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922
meistrivõistlused, kuid esimesed maailmameistrivõistlused toimusid alles 1983. aastal Helsinkis. KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel 24 ja naistel 22 ala kavas. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jooksudes võetakse aega nii käsitsi kui elektriliselt vastavalt käsiajavõtt ja elektriline ajavõtt. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja
Enne viimast ala 5190 punktiga 18. kohal asunud Sadeiko jättis jooksu pooleli teisel ringil ligikaudu 300 meetrit enne finisit. Teise päeva alustuseks oli Sadeiko kaugushüppes mänginud nii enda kui ka poolehoidjate närvidega, saades kahel esimesel katsel nulli. Kolmandal katsel päästis ta end 6.28 pikkuse hüppega, kusjuures pakul jäi varu vaid 0,8 sentimeetrit. Kaugushüppetulemusega kahanes tema kaotus isikliku rekordi 6134 punkti graafikule vaid 44 punktile, ent odaviskes piirdus ta seljatrauma tõttu 42.84ga, mis tegi 6000 punkti püüdmise keeruliseks. Kuue alaga kogus Sadeiko 5190 punkti ning protokolli kanti ta 26. reale. Maris Mägi Sprinter Naiste 400 meetri jooksus poolfinaali pääsenud Maris Mägi sai oma jooksus ajaks 53,27, mis andis 24 poolfinalisti seas lõpuks 21. koha. Mägi edestas oma poolfinaalis Etioopia jooksjat Fantu Magisot ja lõpetas jooksu seitsmendana
Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele. Riided ja jalanõud Igal alal peab võistlusriietus olema puhas, tegumoelt häid kombeid järgiv, riietus peab olema selliselt materjalist, et see märjaks saades läbi ei paistaks. Keelatud on kasutada
Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. Kümnevõistluses Eestisse esimese olümpiavõidu toonud Erki Nool debüteeris olümpiamängudel juba 1992 Barcelonas. Siis päädis kõik nulliga odaviskes. Pärast olümpiat otsustas teivashüppajana sporditeed alustanud Nool spetsialiseeruda kaugushüppele. Aga 1994 oli ta tagasi kümnevõistluse juures. Visa võitleja Noole läbimurre maailma eliiti toimus 1995. aastal Götzise kümnevõistlusel, kus ta püstitas hiilgava Eesti rekordi 8575. MMil saavutas ta neljanda koha ja 1996. aasta Atlanta olümpial oli Nool kuues. 1998. aastal tuli ta Budapestis Euroopa meistriks ning tõusis uue olümpia künnisel favoriidiks. 27. ja 28
Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. 2. Eestlased Berliini MM-il. Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljuštšenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3. Medalid. MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli
aasta suveolümpiamängudel 32 sportlast.Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Esialgu oli olümpiapääse 34 sportlasel, kuid vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljuštšenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Šadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild
enne seda on lubatud manustada kõige rohkem kaks 5-milligrammist tabletti päevas. Siinkohal on vist tarbetu lisada, et dopingu kasutamine oli Montreali olümpial esmakordselt olümpialiikumise ajaloos keelatud. Ja soomlased said Montreali kergejõustikuvõistlustelt neli auhinnalist kohta. Mitmed toonased tipptegijad on tunnistanud, et saavutasid tipptulemusi karmi dopingudieedi abil. Näiteks Tokyo maailmameistri Kimmo Kinnuse isa Jorma Kinnunen, 1968. aasta Mexico olümpiamängude hõbe odaviskes, meenutas ühes raamatus oma tippaastaid nii (siis polnud dopingu kasutamine veel ametlikult keelatud): «Kui tabletikuur peale pandi, ei tahtnud enam kampsun selga sobida. Õudne lugu. Kui öösel ärkasin, olid silmakoopad vett täis. Proove ei võetud meilt kunagi.» Jorma Kinnuse sõnutsi võis tema kehakaal hormoonikuuri tagajärjel muutuda päeva jooksul kuni viis kilo. Ja mitte ainult kehakaal. 1969. aasta juulis viskas Jorma Kinnunen odaviske maailmarekordiks 92
käsivarre kohalt. Keelatud on täielik selja keeramine mõõtesektori poole. Sellega hoitakse ära võimalikku oht, mille võib põhjustada sportlaste soov proovida oda visata analoogselt näiteks kettaheite tehnikale. Hoovõtusektor on teistest heitealadest erinev. Odaviskajad võivad hoogu võtta jooksurajalt mille laius on 4 meetrit ning pikkus vähemalt 30 meetrit. Jooksuraja lõpus on kõver joon millest alates viske kaugust mõõdetakse. Sarnaselt teistele heitealadele pole ka odaviskes lubatud sektorist lahkuda enne, kui heitevahend odaviske puhul oda on maandunud. Oda visatakse otse mõõtesektori suunas. Mõõtesektorit tähistavad hoovõturaja lõpust tõmmatud jooned mis on 1 hoovõturaja suhtes 29 kraadise nurga all. Oda peab maanduma sektori piires ning loetuks arvestatakse ka katse sellisel juhul kui sektorisse maandub vaid oda tipp, sealjuures peab oda tipp puudutama maad enne kui mõni teine osa
Nool võistleb kolmel alal : 200 meetri jooksus, kaugushüppes, kus ta saavutab 7.63-ga kolmanda koha ja 4 kord 100 meetri teatejooksus. Enne MM-I tekib kahtlus, kas Nool üldse kaasa teha saab, sest Helmondis saadud jalavigastus andis end enne MM-i jälle tunda. 3) sünniaeg: 25. juuni 1970 sünnikoht: Võru Kümnevõistluses Eestisse esimese olümpiavõidu toonud Erki Nool debüteeris olümpiamängudel juba 1992 Barcelonas. Siis päädis kõik nulliga odaviskes. Pärast olümpiat otsustas teivashüppajana sporditeed alustanud Nool spetsialiseeruda kaugushüppele. Aga 1994 oli ta tagasi kümnevõistluse juures. Visa võitleja Noole läbimurre maailma eliiti toimus 1995. aastal Götzise kümnevõistlusel, kus ta püstitas hiilgava Eesti rekordi 8575. MM-il saavutas ta neljanda koha ja 1996. aasta Atlanta olümpial oli Nool kuues. 1998. aastal tuli ta Budapestis Euroopa meistriks ning tõusis uue olümpia künnisel favoriidiks. 27. ja 28
parema hulka ning seejärel võidelda medali pärast." 3 Niisiis kirjutan mõndadest eestlastest, kes olid märkimisväärsemad Osaka maailmameistrivõistlustel: nende arvamustest enne võistlusi, nende ajal ja pärast neid ning muidugi ka nende saavutustest. 1. ANDRES RAJA Esimest korda suurvõistlusel osalenud kümnevõistleja Andres Raja kogus 7794 punkti ning sai 16. koha. Andres Raja püstitas odaviskes isikliku rekordi. «Olen õnnelik, et see võistlus ükskord ometi läbi sai,» sõnas Raja pärast 1500 meetri jooksu lõppu. «Enne rajale minekut tundsin nii suurt väsimust, et mõtlesin joosta kas või viie minutiga ning lasta end seejärel ära kanda. MM võrdub kahe Eestis tehtava kümnevõistlusega.» Raja möönis, et MM tähendab siiski hoopis teistsugust võistlust, kui ta seni kogenud. Pikk ja kurnav jõuproov röövis lõpuks isegi sportimise soovi. «Nüüd on isu
oli olümpiakomitee president. Ta väitis, et bakter Poku võib võistelda mis tahes alal. Peale seda otsustas ta ikkagi proovida moternset spordiala. See oli aga pikk programm. Vaja oli pikalt treenida, sest Pokul oli vaja käia operatsioonil, et likvideerida oma ülipikad jalad. Enne õigeid võistlusi oli ka üks demonstratsioonvõistlus, kus bakter osales paljudel aladel: jooksus, ujumises, vettehüpetes, kaugushüppes, kettaheites ja odaviskes. Kõikidelt aladelt sai tubli bakter diplomi. Kuigi jooksu distants oli tema jaoks natuke raske, sest ta lasi ju enda jalad likvideerida vahetult enne võistlusi. Samas oli tal tubli massöör, kes aitas teda ning kes andis garantii, et Polul läheb hästi ka olümpiamängudel. Kui kätte oli jõudnud olümpiamängude aeg, oli bakter väga heas vormis, analoogselt eelvõistlustega. Algas esimene olümpiaala jooks ja bakter kihutas kohe teiste hulkraksete eest minema
Rolf Gläser, üks kohtualustest. Enne rahvusvahelisi võistlusi saatis juhendaja teda alati arstilt süsti saama. Keeldujatel ei lubatud Berliini Dynamo spordiühingus treeninguid jätkata. Knacke-Sommer ujus 1977. aastal esimese naisena 100 meetrit liblikstiilis alla minuti. Mitmed tipptegijad on tunnistanud, et on saavutanud tipptulemusi karmi dopingudieedi abil. Näiteks Tokyo maailmameistri Kimmo Kinnuse isa Jorma Kinnunen, 1968. aasta Mexico olümpiamängude hõbe odaviskes, meenutas ühes raamatus oma tippaastaid nii (siis polnud dopingu kasutamine veel ametlikult keelatud): «Kui tabletikuur peale pandi, ei tahtnud enam kampsun selga sobida. Õudne lugu. Kui öösel ärkasin, olid silmakoopad vett täis. Proove ei võetud meilt kunagi.» Jorma Kinnuse sõnutsi võis tema kehakaal hormoonikuuri tagajärjel muutuda päeva jooksul kuni viis kilo. Ja mitte ainult kehakaal. 1969. aasta juulis viskas Jorma Kinnunen odaviske maailmarekordiks 92.70, mis
Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima, 65 meetrise viske, kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama
Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima, 65 meetrise viske, kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama
sportlikku käimist, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse ja käimisvõsitlusi peetakse enamasti maanteedel ja tänavatel, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Mehed võistlevad kergejõustikus 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4x100 ja 4x400 teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmiküppes, kuuliõukes, ketta- ja vasaraheities, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50km käimises. Naised võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4x100 ja 4x400 m teatejooksus ja kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10km käimine. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materialist, et see ei paistaks peale märjaks saamist läbi. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub
4. Euroopa sisemeistrivõistlused 5. IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused 5 3.Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.(2) Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.(2) Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes)
Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu koosseisu. Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid: Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset. Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinisiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi
Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: sportlane pillab heitevahendi, sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, kuulitõukes puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga, odaviskes puudutab võitleja äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda. Katse õnnestumiseks peab kuul, ketas, oda teravik või vasar maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist või hoovõturajalt lahkuda. Eesti rekordid (seisuga 16.09.2014) Mehed Kuulitõuge 20.53 Heino Sild Budapest 11.06.79 Kettaheide 73.38 Gerd Kanter Helsingborg 04.09.06 Vasaraheide 84.40 Jüri Tamm Banska Bystrica 09.09.84 Odavise 87
Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. Eestlased Berliini MM-il: Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljustsenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3 Medalid MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim
tsehhid eesotsas Dvorakiga. Kümmekond minutit pärast viimast heitevooru tuleb ametlik protokoll: peakohtunik loeb Noole heite õigeks. Kell 14.40 annavad Tsehhimaa, USA ja Suurbritannia sisse ametliku protesti. Seitsmeliikmeline vahekohtunike kogu otsustab, et õigus on sportlasel. Tsehhid annab sisse uue protesti, et Nool olevat ringist väljunud enne kettamaandumist. Seegi lükatakse tagasi. Nool läheb kullasuunas, aga närviliselt. Teivashüppes jääb 5.00-ga algkõrgusele. Odaviskes ei tunne Noolt samuti ära. Esimene katse 57.39, teine null. Viimane katse toob kullausu jälle tagasi 65.82. 1500 meetris on Nool tänu inglastest treenerite ettevalmistusele jooksumees ja see lubab tal 4.29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Sebrle 8606 punkti ees. Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel Tulemu Ala Võistluskoht Kuupäev s 60 m jooks 6,72 s Tallinn 17. veebruar 1996
esindajat. Vigastuste tõttu kahanes Eesti sportlaste arv 32-le liikmele. Enne Londoni olümpiamänge 2012. aastal said vigastuse kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Eestlased osalesid 11-nes spordialas: · Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gert Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. · Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. · Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. · Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. · Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. · Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis: Jüri- Mikk Udam ja Geir Suursild ning
kõrgushüppes. Oma parimail sportlaspäevil kuulus ta pikka aega NSV Liidu kümnevõistluse koondisesse ning mahtus kahel hooajal koguni maailma hooaja esikümnesse. 1990. aastate keskpaigas Eesti koondisse kuulunud Madli Luurilt, eesti kõigi aegade ühelt andekamalt odaviskajalt, loodeti kõrgeid tulemusi, kuid tema sportlastee katkestas kahjuks tõsine õlavigastus. Tasuks spordiharrastuse eest jäid siiski Järvamaa rekordid 52.32 odaviskes ja 39.04 kettaheites ning pronksmedal Eesti meistrivõistlustelt 1995. aastal. 2003. aastal valmis lõpuks ka Aravetele 300-meetrise ringrajaga staadion, mis käesoleval aastal saab endale kummikatte. Loodetavasti leiab nii mõnigi sellest innustust ja seab endale eesmärgi jõuda vabariigi paremikku. JÄRVA-JAANI Järva-Jaanis sai kergejõustiku-alane liikumine alguse vaid pisut hiljem, kui Amblas küllap naabrite eeskuju nakatas. Esimene spordiplats rajati Orina mõisa juurde (tänapäeva
Eesti esindaja Kaie Kand sai 25. koha. Kaie Kand, kes võitis esimese 800 meetri jooksu ajaga 2.12,30, kogus lõpuks 5613 punkti ja sai 26 lõpetaja hulgas 25. koha. Eestlanna isiklik rekord on 5860 punkti Eesti ainus esindaja seitsmevõistluses Kaie Kand alustas teist võistluspäeva kaugushüppes tulemusega 5.67 ja jätkab nelja ala järel 25. kohal 4117 punktiga. Kaie Kand sai seitsmevõistluse eelviimasel alal, odaviskes parimal katsel kirja tulemuse 34.65. Kahel esimesel katsel eestlanna seejuures tulemust kirja ei saanud. Isikliku rekordi (5860 punkti) püstitamisel oli Kand hüpanud kaugust 6.10. Kahel ülejäänud sooritusel olid kerge jalavaluga võistleva eestlanna tulemusteks 32.43 ja 33.51. Kandi isiklik rekord odaviskes on 37.88. Odaviske A-grupi parima tulemuse viskas leedulanna Viktorija Zemaityte 43.45-ga. Kuue ala järel on eestlannal 4682 punkti, mis annab 25.
ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid. Kergejõustiku jaoks sobivad riietus ja jalatsid: Spordijalatsites (naelikutes) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohiks olla pikem kui 9 mm. Kõrgushüppes ja odaviskes on naela piikuse piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 millimeetrit. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Naelikud. Kergejõustiku alad. 1.Kaugushüpe on ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele.
meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jalanõud ja riietus - Naelikutes ei tohi olla üle 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Igal võistlejal peab olema kaks rinnanumbrit, mida tuleb kanda kõigile nähtavalt võistlusriietuse rinnal ja seljal. Erandiks on kõrgus- ja teivashüpe, kus võistleja tohib kanda vaid üht numbrit, enda valikul, kas rinnal või seljal. Võistleja rinnanumbrid peavad vastama stardiprotokollis toodule. Kui sportlane võistleb soojendusdressis, tuleb numbrid
atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAFi) liige. IAAFi maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. Antverpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima, 65 meetrise viske, kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama
talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima, 65 meetrise viske, kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama
tsehhid eesotsas Dvorakiga. Kümmekond minutit pärast viimast heitevooru tuleb ametlik protokoll: peakohtunik loeb Noole heite õigeks. (omkuld.ee) Kell 14.40 annavad Tsehhimaa, USA ja Suurbritannia sisse ametliku protesti. Seitsmeliikmeline vahekohtunike kogu otsustab, et õigus on sportlasel. Tsehhid annab sisse uue protesti, et Nool olevat ringist väljunud enne kettamaandumist. Seegi lükatakse tagasi. Nool läheb kullasuunas, aga närviliselt. Teivashüppes jääb 5.00-ga algkõrgusele. Odaviskes ei tunne Noolt samuti ära. Esimene katse 57.39, teine null. Viimane katse toob kullausu jälle tagasi 65.82. 1500 meetris on Nool tänu inglastest treeneritest ettevalmistusele jooksumees ja see lubab tal 4.29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Sebrle 8606 punkti ees. (omkuld.ee) 10 3.Pettumus Erki pettumused. Erki oli koos Kadriga otsustanud Kadriorgu korteri osta, milleks tuli võtta pangalaen
400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. (ibid) Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Tähtsaimad rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused on olümpiamängud, maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused. 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 2009 aasta kevadel toimunud Torino Euroopa sisemeistrivõistlustel läks Eesti kergejõustikul üle ootuste hästi
annaabi.ee 
