Ettevõtlus turumajanduses VII peatükk Ettevõtja Ettevõtja on isik, kes riskib selleks, et luua uut toodet või töötada välja paremaid viise ettevõtte tegutsemiseks. Mõned ettevõtjad - alustavad varajases nooruses - töötavad välja ja müüvad tavalisi tooteid - leiavad müümiseks uusi meetodeid - avastavad tühje turge ja töötavad nende tarbeks välja uusi tooteid - järgivad ja arendavad peretraditsioone Ettevõtluse strateegiad ootamatute võimaluste kasutamine muutuvate turuoludega arvestamine toote või protsessi täiustamine alternatiivse toote või teenuse pakkumine
ETTEVÕTLUS Ettevõtlus – mis tahes seadusega kooskõlas olev majandustegevus, mille eesmärk on tavaliselt kasumi teenimine. Ettevõtlus toimub ettevõtte asutamise ja selle käigus hoidmise kaudu. Oluline õigusakt on äriseadustik. Ettevõte – tööjõu, kapitali ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Valmistab tooteid ja teenuseid. Tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtte vara on lahus ettevõtte omanike varast. Ettevõtte sünonüüm on firma. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest.
Plussid: · Usaldus, mis on pereliikmete vahel · Mõned tööülesanded saab kodus täita. · Ühine eesmärk · Kiire otsustamine Miinused: · Et kui ettevõttes midagi juhtub, siis see mõjutab kõiki. Ettevõte oleneb pere eelarvest. · Nt. Lahutuse korral probleem ettevõtte jagamisel. · Ettevõte ei pruugi olla jätkusuutlik. Probleem tulevasele põlvkonnale. · Vallandada on.. keeruline. Sotsiaalne ettevõtlus Suunatud erivajadustega inimestele, kellel on füüsilisi, psüühilisi, alkoholi-, narko-, pikaajalise töötuse või erinevatele immigrantide gruppidele omaseid probleeme. Näiteks: Kodutute jalgpalli MM; Heateo Sihtasutus (Uuskasutuskeskus, Noored kooli, Anni Akadeemia, intensuuvrehabilitatsioonikeskus RE-HAB); Lootuse Küla Tehnilis-majanduslik struktuur Valdava tootmisteguri järgi: töö-, kapitali-, materjali-, energiamahukad Valmistamismeetodite järgi: vool- ja töökojatootmine
Konkurentsi edendamine Ettevõtlusvormid: FIE Selleks võib olla iga teovõimeline isik – pakub oma nimel kaupu või teenuseid. Kui teie aastakäive ületab 16 000 eurot, tuleb end registreerida Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslaseks. FIE – Füüsilisest isikust ettevõtja Eelised Puudused Kerge alustada\lõpetada Vastutab oma isikliku varaga Kasum jääb endale Järjepidevuse puudumine Ettevõtlus võib katkeda ettevõtja haiguse või surma korral Täielik otsustusõigus Rahalised vahendid ühe inimesega piiratud Paindlikkus Raske laenu saada Riik reguleerib vähe Ühe inimese kompetentsil põhinev Ei pea olema põhikirja Piiratud karjäärivõimalused Kassapõhine Omandiõigust ei saa
Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: *
Inimressursid, mida võib nimetada ka tööjõuks- on inimesed, kes kasutavad vaimseid ja füüsilisi tegureid, et toota kaupu ja osutada teenuseid. Kapitali saab kasutada lisaväärtuste loomiseks, see on väärtus. Kapitaliks võivad olla nii mitmedki asjad. Seal hulgas raha, kinnisvara, seadmed jne. On olemas ka surnud kapital, seda sellepärast,et sellega ei ole võimalik luua lisaväärtuseid.Ettevõtlus on minu jaoks lai mõiste. Ettevõtlus on justkui protsess, mille käigus leitakse uusi võimalusi/viise millegi tegemiseks. Minu arvates peab ettevõtluses vaatama kaugemale kui oma nina alla, nägema suuremat pilti, mõtlema edasiviivalt. Edukas inimene peab olema motiveeritud ning omama sihti enda silme ees. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu saab ettevõtja tegutseda. Ilma ettevõteta ei saaks tegutseda ka ettevõtja. Korra loomiseks on ettevõte jagunenud lausa viieks alaüksuseks. Esimeseks on oragnisatsiooni juhtimine.
Koostas: Rasmus Prik 2010 Ettevõtlus Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid. Tänapäevane ettevõtluse mõiste tugineb suures osas majandusteadlase Joseph Schumpeter'i ja Austria koolkonna töödel. Shumpeter'i (1950) järgi on ettevõtja isik, kes on võimeline muutma uue idee või leiutise edukaks uuenduseks (innovatsiooniks). Ettevõtlus põhjustab turgudel ja tööstustes "loova hävitustöö", samaaegselt luues uusi kaupu ja ärimudeleid ning hävitades vanu. See "loov hävitustöö" põhjustab muudatusi tööstustes ja pikemas perpektiivis ka majanduskasvu. K. Knight'i (1967) ja Peter Drucker'i (1970) järgi on ettevõtlus riski võtmine. Jätkusuutlik ettevõtlus Jätkusuutlik ettevõtlus on ettevõtte tegevus ja tavad, mis arvestavad keskkonnahoidlikke ja sotsiaalseid eesmärke ning loodusvarade säästvat tarbimist
13.aktsiaselts. Äriühingut, milles on kaks või enam osanikku ja nad tegutsevad ühise ärinime all ning mõlemal on solidaarne vastutus nimetatakse 14.täisühinguks. Tuntuimad piiratud vastutusega äriühingud on 15.osaühing ja 16.aktsiaselts. Mõlema ettevõtte osanikel on õigus saada iga aastast kasumit (.17.). 18.Usaldusühingus on kahte tüüpi osanikud: 19.usaldusosanikud ja täisosanikud. Oma sissemakse ulatuses vastutab sellises ühingus vaid 20usaldusosanik. Selline ettevõtlus vorm sobib näiteks 21.pottseppadele. Aktsiaselts on 22.piiratud vastutusega äriühing, mille aktsiakapital jaguneb aktsiateks. Aktsiad on kahte liiki- lihtaktsiad ja 23.eelisktsiad . Hääleõigus on 24.eelisaktsiate omanikul. Aktsiaseltsil on kohustuslik 25.kolmetasandiline juhtimisstruktuur: 26.üldkoosolek, 27.nõukogu ja 28.juhatus. Aktsiakapitali laiendamine on 29.üldkoosoleku pädevuses. Ühistu äriühinguna erineb kapitaliühingutest selle poolest, et kõigil tema liikmetel on 30
Kõik kommentaarid