100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Erkkkki
Õppematerjali autor
Osaühing on teenust osutav ja vahendustegevusega tegelev ettevõte, kes on käibemaksukohustuslaseks registreeritud maksustatav 20% määraga ja sisendkäibemaks on õigus 100% maha arvata. Raamatupidamise sise-eeskirjade järgi o alates 500 eurost. Alla 500 eurot maksev väheväärtuslik vara kantakse soetamisel kuludesse. Algsaldod: Pikaajaline laenukohustus 18000 Põhivara 72 000 Arvelduskonto 14 000 Eelmiste perioodide kasum 35 000 Nõuded ostjate vastu 46 000 Osakapital 24 000 Võlad tarnijatele 32 000 Põhivara kulum 18 000 Tulumaksukohustus 5 000 Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000 Põh
võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Infot toodab majandusarvestus tarbijatele kahel eesmärgil: a) otsuste tegemiseks ettevõttes või b) aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Infotarbijad võivad olla väga erinevad ja seetõttu on ka vajadused erinevad: • Omanikud vajavad infot vara kasutamise ja oma osaluse tuluteenimise kohta. • Juhtkond vajab infot tegevuse kavandamiseks ja tulemuste hindamiseks. • Töövõtjad on huvitatud infost töötasustamise kohta, vajadus hinnata ettevõtte võimet
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluar
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluar
3. Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest ettevõttes 01.10.- 31.10. Käibemaksu kontol on käibemaksu ettemaks 5300. Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis? Ettevõte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata 2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20% 3. Kaupa, laekub arve kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15 kalendripäeva. KON
Ülesanne 3.1. 1. Koostada algbilanss 1. jaanuariks 2xxx a. esitatud kontojääkide alusel. 2. Algbilansi kirjendite alusel avada kontod pearaamatus. Kontodele kirjendada algsaldod. 3. Majandustehingute kohta koostada päevaraamatus lausendid. 4. Lausendite põhjal kirjendada majandustehingud kontodesse. (Näidata ära ka majandustehingute järjekorranumbrid.) 5. Perioodi lõpul tuua välja kontokäivete kokkuvõtted ning lõppsaldod. 6. Kontokäivete kokkuvõtete ja lõppsaldode põhjal koostada käibeandmik jaanuari kohta ja lõppbilanss 31. jaanuariks. Põhjad lahendamiseks on Moodle-is Kontode algsaldod 1. jaanuariks 2xxx a. : Arvelduskonto 700 Aktsiakapital 400 Kassa 50 Pikaajaline pangalaen 350 Majanduslikud toimingud jaanuaris 2xxx a. Op nr
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid