Nimetu (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
optomeetria õppetool
OP 1
Lisette Jõgisalu
MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES
Referaat eesti keeles
Juhendaja : S. Piirsalu
Tallinn 2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
. KATARAKT 4
. GLAUKOOM 5
1.1Äge glaukoomihoog 5
1.2Avatud nurgaga glaukoom 6
. SARVKESTA EROSIOON 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8

SISSEJUHATUS

Vananedes suureneb organismi tundlikkus, mis võib põhjustada surma. Teatud taandareng ja talitluse langus toimuvad vanemas eas paljudes organites, kudedes, veresoontes, liigestes , närvisüsteemis, seedetraktis, südames ja mujal kehas. Vananedes avalduvad haiguslikud muutused, mis võivad esineda ka silmas. Langeb nägemisteravus, ilmneb presbüoopia ehk kaugelenägevus. (Trofimova 1967).

KATARAKT

Vanaduses kõige enam esinev silmahaigus on vanaduskae ehk katarakt (Trofimova 1967). Normaalselt läbipaistva silmaläätse rakud ja kapsel hakkavad skleroseeruma ja tuhmuma. Silmalääts muutub aja jooksul täiesti tuhmiks, läbipaistmatuks ja hallivärviliseks. (Trofimova 1994). Joonisel 1 on näha kataraktiga kaetud silm.
Joonis 1. Kataraktiga silm. (Dithmar)
Katarakt on pärilik haigus, kuid võib tekkida ka välismõjude toimel. Läätse tuhmumisele võivad kaasa aidata silmahaigused nagu iridotsükliidid, glaukoom, nahaekseem ja isegi raseduse ajal läbipõetud punetised võivad kae teket soodustada. Üle kahe tuhande meetri kõrgustes mägedes elavatel inimestel tekib silmaläätse tuhmumine ealiselt varem, võrreldes normaalses kliimavöötmes elavate inimestega. (Trofimova 1994).
Katarakti tekkimisega ei ole silmas valu ega raskustunnet. Seda haigust hakatakse kahtlustama alles siis, kui ühe või mõlema silma nägemine muutub tunduvalt halvemaks ehk hallimaks. Nägemine on halvem just heledas valguses ja päikese käes. Katarakti arenedes