Nimetu (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
optomeetria õppetool
OP 1
Lisette Jõgisalu
MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES
Referaat eesti keeles
Juhendaja : S. Piirsalu
Tallinn 2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
. KATARAKT 4
. GLAUKOOM 5
1.1Äge glaukoomihoog 5
1.2Avatud nurgaga glaukoom 6
. SARVKESTA EROSIOON 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8

SISSEJUHATUS

Vananedes suureneb organismi tundlikkus, mis võib põhjustada surma. Teatud taandareng ja talitluse langus toimuvad vanemas eas paljudes organites, kudedes, veresoontes, liigestes , närvisüsteemis, seedetraktis, südames ja mujal kehas. Vananedes avalduvad haiguslikud muutused, mis võivad esineda ka silmas. Langeb nägemisteravus, ilmneb presbüoopia ehk kaugelenägevus. (Trofimova 1967).

KATARAKT

Vanaduses kõige enam esinev silmahaigus on vanaduskae ehk katarakt (Trofimova 1967). Normaalselt läbipaistva silmaläätse rakud ja kapsel hakkavad skleroseeruma ja tuhmuma. Silmalääts muutub aja jooksul täiesti tuhmiks, läbipaistmatuks ja hallivärviliseks. (Trofimova 1994). Joonisel 1 on näha kataraktiga kaetud silm.
Joonis 1. Kataraktiga silm. (Dithmar)
Katarakt on pärilik haigus, kuid võib tekkida ka välismõjude toimel. Läätse tuhmumisele võivad kaasa aidata silmahaigused nagu iridotsükliidid, glaukoom, nahaekseem ja isegi raseduse ajal läbipõetud punetised võivad kae teket soodustada. Üle kahe tuhande meetri kõrgustes mägedes elavatel inimestel tekib silmaläätse tuhmumine ealiselt varem, võrreldes normaalses kliimavöötmes elavate inimestega. (Trofimova 1994).
Katarakti tekkimisega ei ole silmas valu ega raskustunnet. Seda haigust hakatakse kahtlustama alles siis, kui ühe või mõlema silma nägemine muutub tunduvalt halvemaks ehk hallimaks. Nägemine on halvem just heledas valguses ja päikese käes. Katarakti arenedes halveneb silmanägemine pidevalt. (Trofimova 1994).
Katarakti operatsioon on kõige sagedamini ja samas vanim teostatav silmaoperatsioon. Operatsioonil eemaldatakse tuhm silmalääts ja silma viiakse kunstlääts ning haav õmmeldakse kinni peene niidiga. (Trofimova 1994).

GLAUKOOM

Teine eakate inimeste silmahaigus on glaukoom ehk roheline kae (Trofimova 1967). Põletikuline glaukoom on seisund, mille tõttu silma siserõhk tõuseb ehk on tekkinud häired silma sisevedeliku ringluses. Joonisel 2 on näha glaukoomiga silm.
Joonis 2. Glaukoomiga silm. (Koppel)
Glaukoomi sümptomiteks on nägemishäired, tugev valu silmas ja valgustundlikkus. Glaukoomi riskiga patsiendid vajavad regulaarset silma siserõhu kontrolli. Ägeda glaukoomi puhul võib silma siserõhk järsult tõusta. (Bodh 2011).
Glaukoom võib tekkida silmahaiguse tagajärjel või ilma nähtava põhjuseta tervel silmal . Silma närvikesta ja nägemisnärvi rakkude kärbumist põhjustavad muutused veresoontes ja kudedes ning ka selle tagajärjel kõrgenenud silmarõhk. Glaukoomi põdevatel inimestel võib haige silma nägemine püsida suhteliselt kaua küllalt hea. Ent närvikiudude kärbumise tõttu kannatab inimese vaateväli ja perifeerne nägemine. (Trofimova 1994).

Äge glaukoomihoog

Äge glaukoomihoog kujuneb sagedasti välja juba olemasoleva, kuid senini märkamata jäänud haiguse käigus. Selle põhjustab silma sisevedelikku ärajuhtiva eeskambri nurga sulgus iirise juurega. Glaukoomihooga tekivad piinavad valud silmas ja vastavas peapooles, mis võivad kiirata ka lõualuusse. Lisaks võib esineda iiveldus, oksendamine , kehatemperatuuri tõus ja nägemine silmast kaob. Haiget silma läbi lau katsudes on see kivikõva. Ägedat glaukoomihoogu ravivad spetsialistid , kuid ravi hilinemisel võib silm jääda pimedaks. (Trofimova 1994).

Avatud nurgaga glaukoom

Avatud nurgaga glaukoom ehk krooniline glaukoom on ohtlik. Ohtlikuks muudab selle valudeta ja märkamatuks jääva vaatevälja kitsenemine. Silma ees võib esineda ka vikerkaarevärvilisi rõngaid ja udu. (Bodh 2011).
Avatud nurgaga glaukoom võib jääda märkamatuks, sest võib esineda kuni 4-aastane peiteperiood . Aja jooksul vaateväli kitseneb ja silmasiserõhk kõrgeneb. Sellist glaukoomi saab ravida pikaajalise ja pideva raviga. Ravida aitavad silmatilgad, silmarõhku alandavad tabletid, laserravi või operatsioon. (Trofimova 1994).

SARVKESTA EROSIOON

Nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem peale sarvkesta pinna vigastust, võib silma tekkida samasugune valutunne ehk sarvkesta erosioon. Seda nimetatakse ka sarvkesta haavaks. Kuigi sarvkesta vigastusest võib möödas olla aastaid, jääb üksikutel juhtudel püsima sarvkesta pindmise kihi ehk epiteeli taastumise häire. (Trofimova 1994).
Mõnel juhul võib epiteel iseenesest lahti rebeneda. Oht selleks on suurem hommikul , kui pärast und silmad liiga kiiresti avatakse. Magades võib sarvkesta epiteel kleepuda lau sidekesta külge ja silma avamisel see lihtsalt rebeneb. Tekib kohene valu ja pisarate vool silmast. Seejärel ei tohi silma hõõruda ja silmale vajutada . Kasutada tuleks rahustavaid silmatilku ja korduvatel juhtudel pöörduma arsti poole. Sarvkesta paranemine võtab aega kuni nädala. (Trofimova 1994).

KASUTATUD KIRJANDUS

Bodh, S. A., Kumar , V., Raina, U. K., Ghosh , B., Thakar, M. (2011). Oman Journal of Ophthalmology: Inflammatory glaucoma. Maulana Azad Medical College
http://www.ojoonline.org/temp/OmanJOphthalmol413-3651812_100838.pdf . (01.11.2013).
Trofimova, I. (1994). Sinu silmade tervis. Tallinn: Valgus.
Trofimova, I. (1967). Nägemise hügieen. Tallinn: Valgus.