Värvipimedus - referaat (1)

SISUKORD
VÄRVIPIMEDUS 2
AJALUGU 2
VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID 3
TEKKEPÕHJUSED 5
Geneetiline värvipimedus 5
Omandatud värvipimedus 5
SÜMPTOMID 6
LEVIK 6
UURINGUD JA DIAGNOOS 6
RAVI JA TOIMETULEK 7
Ravi 7
Elu värvipimedana 7
Ennetamine 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8
LISA 1 9
Joonis 1. Vikerkaarevärvid normaalnägemisega. 9
Joonis 3. Vikerkaarevärvid protanoopiaga. 9
Joonis 4. Vikerkaarevärvid deuteranoopiaga. 9
Joonis 5. Vikerkaarevärvid tritanoopiaga. 9

VÄRVIPIMEDUS

Värvipimedus ehk daltonism on osaline või täielik võimetus eristada värvuseid. Ilma värvitaju häireta ehk normaalnägemisega inimene on suuteline nägema kolme põhivärvust: punast, rohelist ja sinist ning nende segunemisel tekkivaid värvusi (vt lisa 1 joonis 1).
Kepikesed ehk kepprakud – silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud , mis toimivad nõrga valgustatuse korral (suur valgustundlikkus), nad ei erista hästi värve.
Kolvikesed ehk koonusrakud – silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemisega ja ruumilise lahutusvõimega toimivad hea valgustatuse korral (väike valgustundlikkus).
Värvipimedus ongi seotud kolvikeste häirega tajuda erinevate lainepikkustega valgust.

AJALUGU

Esimesena kirjeldas värvipimedust Inglismaalt pärit keemik , meteroloog, füüsik ja nüüdisaegse aatomiõpetuse rajaja John Dalton , kelle nimest pärineb ka sõna daltonism. 1794. aastal avaldas ta sellel teemal esimese uurimuse pealkirjaga “Erakordsed faktid värvide nägemise kohta.” Temal endal oli selline värvipimeduse vorm nagu deuteranoopia (rohelise värvi tajumisvõimetus), mille ta avastas puu otsast õunu korjates. Ta nimelt ei mõistnud, kuidas erinevalt temast suutsid teised inimesed küpseid ja tooreid õunu värvi järgi eristada.
Joonis 2. Õun normaalnägemisega ja deuteranoopiaga.

VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID

Protanomaalia
Seisund, kus ei tajuta punast värvust. Selle värvi tugevus väheneb ja punakad toonid kahvatuvad ning heledus väheneb. Lillal (punase ja sinise segu) värvil punast ei tajuta ja üldmulje kaldub pigem sinise suunas.
Protanoopia
Punaste, oranžide ja kollaste toonide heledus on tugevalt vähenenud. Punaseid toone võib segi ajada musta või tumehalliga. Lillakad toonid näivad sinistena (vt lisa 1 joonis 3).
Deuteranomaalia
Nõrk rohelise värvuse taju. Rohelised toonid kalduvad pigem punase poole.
Deuteranoopia
Punast, oranži, kollast ja rohelist värvi ei tajuta (vt lisa 1 joonis 4).
Tritanomaalia
Võimetus näha sinist ja kollast värvust. Esineb väga harva.
Tritanoopia
Sinise ja kollase värvuse tajumine moonutatult (vt lisa 1 joonis 5).
Akromatopsia
Akromatopsia on patoloogiline seisund, mis seisneb värvuste nägemise puudumises. See tähendab, et inimene ei suuda eristada värve ja näeb maailma must- valgetes toonides (vt lisa 1 joonis 6). Üldiselt on akromatopsiaga inimestel väike nägemisteravus (u 10% normaalsest) ja väga suur valgustundlikkus. Põhjused on seotud fotosetseptorrakus toimuva fototransduktsiooni (protsess, mille käigus silma võrkkesta valgustundlikkes rakkudes muundatakse valgus elektrilisteks signaalideks) häirega.
Akromatopsia jaguneb:

• Täielik – täielik võimetus värve eristada ja väike nägemisteravus (alla 20%), silmatõmblus ja raske valguskartus. Silmapõhi on normaalne, kuid puudub päevanägemine (silma nägemine hea valguse käes, mis võimaldaks värvuste nägemist kolvikeste abil). Kepikesed töötavad normaalselt.
  
• Mittetäielik – sümptomid avalduvad vähemal määral, nägemisteravus on kahanenud, silmatõmblust ja valguskartust ei pruugi esineda, kolvikeste funktsioon on vaid osaliselt kahjustatud.
  

TEKKEPÕHJUSED

Geneetiline värvipimedus

Kaasasündinud vorm, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel.
Silmamuna taga paikneb silma võrkkest, kus on kahte liiki rakke, mis osalevad nägemisprotsessis. Need on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on tundlikud teated lainepikkustega valguse ehk erinevate värvide suhtes. Eristatakse punaseid, rohelisi ja siniseid kolvikesi , mis värvile reageerivad. Värvipimeduse puhul on vastavaid kolvikesi liiga vähe või on nende töövõime langenud.
Geneetiline värvipimedus võib olemas olla juba sündides, aga võib ka hiljem esile tulla.

Omandatud värvipimedus

See võib olla põhjustatud silma-, närvi- või ajukoorekahjustusest või kokkupuutest teatud kemikaalidega. Nendeks võivad olla traumad, mis põhjustavad aju tursumist otsmikuosas või näiteks ultravioletse valguse poolt põhjustatud silmakahjustused. Lisaks sellele võib värvipimedusele kaasa aidata A-vitamiini puudus.

SÜMPTOMID

• Olenevalt värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide nägemine ja eristamine.
  
• Omandatud värvipimeduse korral võivad esineda ka muud ilmingud vastavalt põhjusele.
  

LEVIK

Värvipimedus on levinud eriti eurooplastel ning väga haruldane aafriklastel ja asiaatidel. See on X-kromosoomiga päritav haigus, mis esineb seetõttu valdavalt meestel, kuna naistel on kaks X-kromosoomi ja kui üks neist kannab haigust, siis teine on tavaliselt terve ja haigus ei avaldugi. Meestel seejuures on üks X- ja üks Y-kromosoom.
Värvipimedus võib avalduda väga erinevate vormide ning raskusastmetega.
Haigust esineb 1 / 30 000. Seejuures 8% meestel ja 0,5% naistel (Euroopas).

UURINGUD JA DIAGNOOS

Värvipimedust diagnoositakse värvitaju testiga, näiteks Ishihara testiga (vt lisa 2 joonis 7). Tegemist on vastavate jooniste või piltidega (näiteks numbrid ja tähed, või kujundid laste jaoks, kes numbreid veel ei tunne), kus on erinevate värvide abil moodustatud kujundid, mida normaalse nägemisvõimega inimene suudab eristada. Olenevalt sellest, milliste värvide kombinatsioonidega piltidest kujundit üles ei leita, määratakse värvipimeduse alatüüp.
Värvipimeduse diagnoosimine on oluline autojuhilubade saamiseks, kuna autojuhtidel on suur kokkupuude nende värvidega valgusfoori ja liiklusmärkide näol.

RAVI JA TOIMETULEK

Ravi

Kaasasündinud värvipimedust ravida ei ole võimalik. Omandatud juhtudel ravitakse seda põhjustanud haigust või traumat.

Elu värvipimedana

Et päikesevalgus ei pimestaks, tuleb kanda tumedaid prille ja enamasti ka värvilisi kontaktläätsi. Vahel peab loobuma teatud ametist, mis nõuab täpset värvide eristamist (näiteks piloodid või autojuhid). Riiete või muu sellise kokkusobitamisel võiks võimalusel küsida hea sõbra või pereliikme abi (Wade 2000).
Joonis 6. Valgusfoor – normaalne nägemine võrreldes protanoopiaga.
Olenemata mõningatest takistustest elavad värvipimedad inimesed abivahendeid kasutades iseseisvat ja täisväärtuslikku elu. Kusjuures mõnes olukorras võib haigus hoopis kasuks tulla! Näiteks värvipimedad jahimehed eristavad loomi segase tausta juures paremini. Samuti on leitud, et värvipimedad sõdurid näevad mõnikord kamuflaaži, mis normaalse nägemistajuga inimesed ära petab.

Ennetamine

Värvipimedust ennetada ei saa.

KASUTATUD KIRJANDUS

Wade, A. (2000). Can you tell red from green?
http://www.vischeck.com/info/wade.php (9.04.2012).
Värvipimedus.
http://www.inimene.ee/?disease=v&sisu=disease&did=603 (7.04.2012).
Värvipimedus. (2012).
http://et.wikipedia.org/wiki/Värvipimedus (7.04.2012).
Testi oma värvitaju! (2010).
https://prillid.wordpress.com/2010/11/06/testi-oma-varvitaju/ (8.04.2012).
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. (1970). Värvipimedus. (515). Tallinn: Valgus.
John Dalton. (2010).
http://en.wikipedia.org/wiki/John_Dalton#Colour_blindness (7.04.2012).
Color blindness. (2012).
http://en.wikipedia.org/wiki/Color_blindness (7.04.2012).
Color perception test. (2012).
http://en.wikipedia.org/wiki/Ishihara_color_test (7.04.2012).
Flück, D. (2006). Tritanopia – Blue - Yellow Color Blindness. http://www.colblindor.com/2006/05/08/tritanopia-blue-yellow-color-blindness/ (8.04.2012).
What is colorblindness and the different types?
http://colorvisiontesting.com/color2.ht m (7.04.2012).
Living with colour vision deficiency.
http://www.colourblindawareness.org/colour-blindness/living-with-colour-vision-deficiency/ (9.04.2012).
Color perception test. (2012).
http://en.wikipedia.org/wiki/Ishihara_color_test (9.04.1012).

LISA 1

Joonis 1. Vikerkaarevärvid normaalnägemisega.

Joonis 3. Vikerkaarevärvid protanoopiaga.

Joonis 4. Vikerkaarevärvid deuteranoopiaga.

Joonis 5. Vikerkaarevärvid tritanoopiaga.

Joonis 6. Vikerkaarevärvid akromatopsiaga.
LISA 2
Joonis 7. Ishihara värvitestid.
10