Turba kasutusviisid (0)

Sarnased õppematerjalid

23

docx

Turbavaru kasutamise potentsiaal-tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus

Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TURVAS................................................................................................................................4 1.1. Turba tüübid ja omadused...................................................................................................4 2. TURBA KASUTAMINE.......................................................................................................5 3. TEHNOLOOGIA (KAEVANDAMINE)..............................................................................6 Joonis 1. * -- Punase joonega piiratud plokid on turbatootmisalad.(X-GIS, Maa-amet)...........7 3.1. Turba freesimine.............................

Kategoriseerimata

22

doc

Turvas referaat

..........................................................................................9 Kokkuvõte...........................................................................................10 Kasutatud allikad.................................................................................11  Sissejuhatus Eestis leidub palju loodusvarasid, üks tähtsamaid neist on turvas. Eestlased on turvast kasutanud juba aastasadu ning selle aja jooksul on turba kasutusviisid laienenud. Oma referaadis tutvustan turba erinevaid kasutusvõimalusi, turba esinemisalasid ja turba kaevandamise ning töötlemise mõju keskkonnale. Minu töö peamiseks allikmaterjaliks on internetist leitud ajakirja Eesti Loodus artiklid.  Turvas Turvas on taimede jäänustest koosnev orgaaniline sete. Turvas tekib taimeosakeste - turbasambla

Loodus

102

docx

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

tehniliselt võimalik või majanduslikult põhjendatud. Selliselt on kuivendatud looduslikud rohumaad, jõgede lammid, kus poldrit pole rajatud. Drenaaži ehitamise ja filtermaterjalide kasutamisel hästilagunenud turbaga aladel tuleb arvestada, et need sood on tavaliselt veega küllastunud ja seetõttu nõrga kandevõimega. Seetõttu on siin on vaja rakendada eelkuivendust nii kandevõime suurendamiseks kui ka põhjusel, et dreenitorusid ei või asetada porisse. Hästilagunenud turba kaevandamisel veega küllastunud olekus tekib palju muda, mis ummistab nii filtri poorid kui ka dreeniliidused Turba akumuleerumise tulemusena tuhandete aastate jooksul on lasundi pealispind küll kõrgem, kuid pinnakihilise kaevandamise tulemusena pind alaneb ning jõutakse olukorrani kus isevoolne äravool pole võimalik. Ka siis tuleb kuivendussüsteem ümber ehitada poldriks. Ka paljud turba kaevandamisalad on kuivendatud poldritena (Sangla, Ulila). 4

Metsamajandus

2

doc

Turvas

ja Pärnumaa soode varud. Märkimisväärsed on varud ka Kesk- ja Vahe-Eesti soomassiivides. Turbamaardlatena käsitatakse praegu 0,9 m paksuse turbakihiga üle 10 ha pindalaga soid. Sellistele tingimustele vastab 1626 sood, neist 520 on majanduslikult huvipakkuvad. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m. Üksikutes soodes leidub anomaalse paksusega kihte - 18 m Võllamäe ja 12 m Napsi soos. Aastane turba juurdekasv on umbes 0.9 mm; juurdekasv soodes on suurim aasta jahedal ja niiskel perioodil. Turvas jaotub oma tekkeviisilt ja kasutusalalt kaheks alatüübiks. Põhjaveest toitunud hästikõdunenud madalsooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetisturbana. See moodusta 85% üldvarudest. Sademeteveest toitunud vähekõdunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aiandusturbana. Moodustab 15% varude üldhulgast.

Ökoloogia

42

pptx

Turvas

Vähelagunenud sfagnumturvas on hinnatud aianduses kasvusubstraadina, hästilagunenud turvas läheb valdavalt kütteks.  Kaevandamine  19. sajandi keskel võeti arvele rohkem kui 300 käsitsi kaevandatud turbaauku. Need asusid põhiliselt mõisamaadel.  Alates 1860. a kasutati Sindi kalevivabrikus masinatega lõigatud turvast. Üsna pea alustasid tööd veel Karula, Luunja, Sõmerpalu, Painurme turbavabrikud.  20. sajandi algul suurenes turba kasutamine kütusena ka elektri tootmisel.  Eestis toodetud kasvuturbast läheb 90% ekspordiks – põhiliselt ostavad seda Lääne-Euroopa aiandusfirmad.  Viimase 80 aasta jooksul on Eestis kaevandatud ühtekokku ligikaudu 70–75 miljonit tonni turvast.  2009. aastal toodeti 842 300 tonni turvast, sealhulgas 380 400 tonni vähelagunenud turvast ja 461 900 tonni hästilagunenud turvast  Kui turba kaevandamine Eestis jääb

Loodus

3

docx

Maavarade referaat "Turvas"

Turbamaardlatena käsitatakse praegu 0,9 m paksuse turbakihiga üle 10 ha pindalaga soid. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m. Vähestes soodes on turbakihi paksus suurem - 18 m Võllamäe ja 12 m Napsi soos. Turvast kasvab aastat juurde umbes 0,9 mm, juurdekasv on soodes suurim aasja jahedamal ja niiskemail perioodil. Turvas kui tähtis maavara Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks, Turba varu Eestis on väga suur, asume turba tekkeks soodas kliimas - niiskete ja soojade atlantiliste atmosfäärihoovuste mõjusfääris, mis tagab selle maavararessursi pideva juurdekasvu umbes 0,9 mm aastas, muutes ta niiviisi isegi taastuvaks maavaraks. Sood võivad tekkida kas maismaasoostumisel või veekogude kinnikasvamisel. Umbes 2/3 Eesti oodest on kujunenud maismaa soostumisel tulemusel. Turvas jaguneb oma tekkeviisil ja kasutusalalt kaheks alatüübiks. Põhajveest

Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused

34

pdf

Kirjalik uurimuslik ülevaade õppeaines “Vetelvedu” Lahtine turvas

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Logistika õppetool Lahtise turba vedu Eestist Portugali Kirjalik uurimuslik ülevaade õppeaines “Vetelvedu” Autorid: xxxxxxxxx Õppejõud: xxxxxxxxxxx Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 Kauba iseloomustus .......................................................................................

Logistika

3

docx

Orgaaniline keemiatööstus Eestis

IKT-2 Orgaaniline keemiatööstus Eestis Sissejuhatus Orgaaniline keemiatööstus jaguneb põhi- ja peenorgaaniliseks keemiatööstuseks. Põhiorgaaniline keemiatööstus baseerub süsinikku sisaldavatel maavaradel nagu nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi ning millede füüsikalis-keemilisel töötlemisel saadakse peamiselt alkaane ja alkeene, benseeni, veegasi ja mis omakorda saavad olema lähteaineteks paljude teiste süsinukuühendite tootmisel: näiteks metaanist saab toota metanooli, eteenist etanooli, benseenist värvainet aniliini ja lahustit tolueeni. Peenorgaaniline keemiatööstus toodab spetsiifilise tarbeväärtusega sünteetilisi süsinikuühendeid, mida vajab meditsiin, toiduainete tööstus, põllumajandus, tehnoloogiatööstus ja paljud muud valdkonnad. Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem finantskapitali, osku

Orgaaniline keemia

Kommentaarid (0)