Sauga vald (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Raplamaa referaat

Siin elutsevad kõik Eestimaa metsloomad, näiteks hunt ja ilves, karu, metskits, metssiga ja põder. Raplamaa rabades on paikasid, kus on võimalik metsise ja tedre kevadist pulmamängu jälgida, ja kus elutsevad inimpelglikud musttoonekured või kaljukotkad. Palju erinevaid kooslusi ja lõputud üleminekualad kasvatavad haruldasi taimi. Eestist leitud 36 käpalise ehk orhideeliigist on Raplamaalt leitud 25 liiki. Vallad Raplamaa on jagatud kümneks omavalitsuseks: Juuru vald Naabervallad on Kaiu, Kohila, Rapla, Kehtna, Kose ja Kõue Elanikke: 1595 (01.01.2008 seisuga) Valla keskus on Juuru alevik (elanikke 570) Külad: Atla, Hõreda, Härgla, Jaluse, Järlepa, Lõiuse, Mahtra, Maidla, Orguse, Pirgu ja Vankse Territoorium on 152,4 km² (läbimõõt põhjast lõunasse 18 ja idast läände 15 km), millest haritavat maad 3942 ha, metsamaad 4435 ha ja rohumaad 590 ha Teed: kokku 129,1 km, millest erateid 83,7 km ja vallateid 38,0 km

Geograafia

28

docx

JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotisaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS JÕGEVA VALLAST Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva valla pindala on 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

15

docx

Keskkonna analüüs- Jõgeva vald

KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult maakonnas

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

17

doc

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused

harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). (Vabariigi valitsuse... 2009) 1.3. Kaitstava objekti asukoht; majanduslik infrastruktuur Tori põrgu kaitseala asub Pärnu jõe vasakul kaldal, halduslikult Pärnu maakonnas Tori vallas Tori alevikus. Tori valla naabriteks on põhjas Vändra ja Tootsi vald, lõunas Paikuse vald, läänes Are ja Sauga vald ning idas Viljandi maakond (Tori põrgu 2013). 1.4. Eluta loodus ja elus loodus Kaitseala asub maastikurajoonis Soomaa (Arold 2005). Maastikuliseks väärtuseks on pank ja 3 paljand. Valkjaskollasest liivakivist kaldajärsaku pikkus on ca 400 meetrit, kõrgus kuni 8,25 meetrit. Paljandis on kolm allikate õõnestustöö tulemusena tekkinud ning inimkäte poolt laiendatud koobast, millest suurim kannab Tori Põrgu nime. (Tori põrgu 2010a)

Keskkonnakaitse

11

docx

HARKU VALD

pankrannik, kus asub ka Eesti (kuri)kuulsaim pank ­ Türisalu pank. Mulle meeldib ka luiteline rand Harku vallas Vääna-Jõesuul. Rohkem ma eriti Harku valla loodusgeograafiaga tutvunud pole, kuid seda viga ma üritan siin uurimistöös parandada. Minu käes küll väga palju infot Harku valla kohta raamatute näol pole, kuid ma proovin suurema osa tööst teha Interneti abil.  1. Harku valla loodusgeograafia 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harjumaal. See on mereäärne vald Lääne-Harjumaal, Tallinna, Keila ja Saue valla vahel. Valla keskus on umbes 3000 elanikuga Tabasalu alevik, mis asub Tallinna kesklinnast vaid 13 kilomeetri kaugusel. Harku valla külad on Adra, Harkujärve, Humala, Ilmandu, Kumna, Kütke, Laabi, Liikva, Muraste, Naage, Rannamõisa, Suurupi, Sõrve, Tiskre, Tutermaa, Türisalu, Vahi, Vaila, Viti, Vääna, Vääna-Jõesuu ning alevikud on Tabasalu ja Harku.

Geograafia

20

doc

VÕRTSJÄRVE MADALIK

mainitakse juba 1599. a. Põllukividest tuuleveski ehitati 1840. a. paiku. 1913. a. asutatud Oiu piimaühisusel oli aurujõul töötav meierei, kus valmistati võid. Praegu seisab endine meiereiehoone kasutuseta. Külas asub väike sadamakoht, kus omal ajal peatusid Võrtsjärvel kurseerivad laevad ja purjekad. Tänassilma jõe suue on üks kalameeste lemmikpaikadest. Oiu ja Leie vahele jääb Ulge puhkeala. Siinsel laval toimusid 1987. a. Võrtsjärve mängud. Puhkeala omanik Kolga-Jaani vald on siia ehitanud võistluspaigad ja abihooned ning remontinud laululava koos pinkidega. Puhkajaid ootavad telkimis- ja spordiplatsid. Leie Umbes 300 elankuga Leie on teine suurem keskus Kolga-Jaani vallas. Aastal 1995 valmis Leie põhikool 216 lapsele. Asula serval maantee ääres on ohvrikivi, mille juures nähtud tonte ja viirastusi. Leie külas Viilu talus sündis filoloogiadoktor August Annist (1899-1972) - Kalevipoja ja Kalevala uurija, Iliase, Odüsseia ja Kalevala eesti keelde tõlkija.

Geograafia

56

pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Tegevusloaga noortelaagrid, mis töötasid 2005. a laagrisuvel TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRID, MIS TÖÖTASID 2005. a LAAGRISUVEL JRK TEGEVUS- NOORTELAAGRI TEGEVUS- ASUKOHT VÄLJAANDMISE LOA NR NIMI LOA KESTUS KUUPÄEV 1. 92 Relvo Sport Noortelaager 3a Põlvamaa, Saverna vald 02.12.2002. a 2. 107 Noortelaager Oravake 3a Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 18.03.2004. a 3. 81 Karepa Noortelaager 3a Lääne-Virumaa, Vihula vald 02.12.2002. a 4. 113 Rutja Noortelaager 1a Lääne-Virumaa, Vihula vald 26.11.2004. a 5. 103 Romaskino Tiigrid 3a Harjumaa, Harku vald 04

Ühiskond

38

doc

Jalgsema küla ajalugu

Sageli pidi koolitöö varem lõpetama, kui vanemad enam ei saatnud lapsi kooli, vaid jätsid nad koju tööle. Õpilaste arv kõikus 30-40 vahel ja peaaegu kõik olid koolis korteris. Koolitöö kestis vaheaegade hommikust õhtuni, vanemad ja targemad õpilased olid kohustatud aitama nooremaid ja rumalamaid. Õhtuti põletati peergu, harvemini õpetaja enese poolt valmistatud rasvakoonlaid. Koolimaja kütteks tõi Seliküla vald hagu või puid. Hiljem hakati õpetajale maksma palka 80 rbl. aastas, koolimaad jäid endiselt tema kasutada. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist, usuõpetust ja vaimulikke laule. M. Kokk oli üksikutele õpilastele õpetanud saksa keelt. Koolikursus vältas 4 aastat, lisaks katselkäimised kuni 16 aastani, mil mindi leeri. Nooremad õpilased õppisid koolis 5 päeva nädalas, külakooli lõpetanud käisid ühel talvel 2 päeva ja järgmisel ühe päeva

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)