Optometristi nõuanded kliendile referaat (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
optomeetria õppetool
OP1
Maris Kivi
OPTOMETRISTI NÕUANDED KLIENDILE
Referaat
Juhendaja : Cintia Räppo
Tallinn 2017
SISSEJUHATUS
Eesti Optometristide Seltsi leheküljelt tsiteerituna on optometrist „tervishoiuala spetsialist, kellepõhiülesanneteks on inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine, prillide , kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont.“
Üheks optometristi igapäevaülesandeks lisaks nägemiskontrolli teostamisele on kliendi nõustamine nägemise teemadel . (Eesti Optometristide Selts 2005).
See, milline üldmulje jääb kliendile optikakauplusest ja firmast, sõltub enamjaolt teenindusest, mille osaks ta saab. Klient tuleb ootusega, et tema muredesse suhtutakse põhjalikult ja tuntakse huvi tema aitamise vastu. Positiivse tunde tekitab kliendis kindlasti ka see, kui ta saab optometristilt sellist nõu ja informatsiooni, mida ta võibolla ise küsidagi poleks osanud.
REFRAKTSIOONIVEAD
Normaalnägev silm ehk emmetroopne silm on umbes 22-24 mm suurune ja tema optiliseks tugevuseks on 60,3 dioptrit. Lõpmatusest tulevad kiired koonduvad emmetroobi akommodeerimata silmas võrkkestal ehk reetinal, kus tekib esemest ümberpööratud kujutis.
Põhilised refraktsioonivead, mille korrigeerimisega optometrist tegeleb on:
1. Lühinägevus ehk müoopia. Müoopiline silm on oma mõõtmetelt kas liiga suur või on tema optiline tugevus liiga tugev. Lühinägevuse korral koonduvad lõpmatusest tulevad kiired võrkkesta ees ja kaugel olevad objektid paistavad ebaselged.
2. Kaugelenägevus ehk hüperoopia . Hüperoopilise silma korral koonduvad lõpmatusest tulevad valguskiired võrkkesta taga ja kujutis tekib samuti reetinast taha poole. Põhjus võib olla liiga lühikeses silmas või liiga nõrgas silma optilises süsteemis. Sellisel juhul noore inimese silm aga akommodeerib ka kaugele vaadates, mis väsitab ripslihast ja põhjustab omakorda kaebusi nagu näiteks peavalud.
3. Vanaeanägevus ehk presbüoopia. Presbüoopia korral on vanusest tingituna vähenenud silmaläätse elastsus, mistõttu silm ei suuda akommodeerida ehk kohaneda lähedal asuvate objektidega ja tagajärjeks on ebaselge kujutis võrkkestal.
4. Astigmatism . Astigmatismi põhjustab silma valgustmurdvate pindade erisugune kumerus eri tasapindades. Võrkkestale tekib siis piklik kujutis.
( Loit , P.-H., Nurme, B., Niilus . S. 2011. Silma anatoomia).
Astigmatism jaotatakse:
- Lihtne müoopiline astigmatism: üks fookus on võrkkestal ja teine võrkkesta ees.
- Kombineeritud müoopiline astigmatism: kaks fookust tekivad võrkkesta ette.
- Lihtne hüperoopiline astigmatism: üks foouks tekib võrkkestale ja teine võrkkesta taha.
- Kombineeritud hüperoopiline astigmatism: kaks fookust tekivad võrkkesta taha.
- Segaastigmatism: üks fookus tekib võrkkesta ette ja teine võrkkesta taha.
OPTOMETRISTI KÜLASTAMINE
Inimene jõuab tavaliselt optometristi juurde, kui ta märkab mingeid erinevusi oma nägemises. Halvenenud on kas lähedale või kaugele vaatamine või on tekkinud muud häired nagu peavalud lähitööd tehes, hägune nägemine vms.
Kui on märgata mingit nägemise muutust, on oluline, millal ja kui kiiresti see on tekkinud. Tähtis on teada, et suurele muutusele, mis on tekkinud lühikese perioodi jooksul, on vaja kriitilisemalt tähelepanu pöörata kui väikesele muutusele, mis on tekkinud pikema aja vältel. (CET 2011)
See, kui tihti optometristi külastada, sõltub ka vanusest. Lapsed kasvavad ja nende silmad arenevad kiiresti, seega peaksid nad käima kontrollis iga kuue kuu tagant. Vanemate inimeste puhul on teatud intervalli tagant vastuvõtul käimine oluline võimalike haiguste varajase avastamise tõttu (näiteks hallkae ehk katarakt ). Nemad peaksid optometristi külastama umbes iga 12 kuu tagant. (CET 2011)
Kui klient on ära käinud kontrollis, on hea võimalus teda informeerida, millal ja miks oleks vajadus uuesti tulla. Näiteks võib kliendi anamneesist selguda, et tema peres on esinenud mõni pärilik silmahaigus, mistõttu on vajalik regulaarne silmade kontroll. (CET 2011)