Noor-Eesti
rühmitus Mis on Noor-Eesti?
• NOOR-EESTI on 20. sajandi alguses Tartus
kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905.
aasta suurte sotsiaalsete murrangute
tuultes muutis oluliselt kogu Eesti
vaimsust ja kultuuri. Noor-Eestit võib
pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks
liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks
eesti ühiskonna muutmise.
Pisut ajaloost
• Noor-Eesti algatasid 1903-04 Tartus salajaste
õpilasringide liikmed.
• 1905 astus Noor-Eesti esimest korda
avalikkuse ette.
• 1905 I album
• 1907 II album
• 1909 III album
• 1910-1911 ajakiri Noor-Eesti
• 1912 IV album
• 1914-1916 ajakiri Vaba Sõna
• 1915 V album
Noor-Eesti tähtus
• Elavdas kultuurielu
• Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri
• Viis kirjanduskriitika paremale tasemele
• Tõstis raamatukujunduse taset
• Elavdas kunstielu
•
Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara
•
Tutvustas eesti lugejaskonnale maailma
filosoofilisi suundumusi
OLGEM EESTLASED, AGA SAAGEM KA
EUROOPLASTEKS
Autorid
• Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid
rühmitusse Gustav Suits,
Friedebert Tuglas , Bernard Linde, Johannes Aavik,
Aino Kallas, Jaan Oks, Marie Under,
Johannes Semper, August Alle ja
Villem Grünthal -
Ridala . Vähemal määral on
sellega seotud olnud ka Anton
Hansen Tammsaare . Kaastöid tegid kunstnikud
Nikolai Triik,
Kristjan Raud ja
Konrad Mägi,
kelle kujundused illustreerivad väljaandeid.
Gustav Suits
Loodusluule ja looduskujundid
•
Luuletustes valitses
nooruslik jõud, usk
armastusse ja paremasse tulevikku
• 1905 ’’Elu tuli’’ oli
rahvusromantiline kogu,
mis on eesti luule üks helgemaid näited
(sisaldas ka loodusluulet)
• Tuulised lagendikud
• Kõikuva pinnaga sood
• Aastaaegadest valitsevad sügis ja talv
Looming
Valdava osa Suitsu kogust moodustavad nn
võitluslaulud, milles
poeet esitab oma
põlvkonna nimel
väljakutse :
Las kasvame, me tõusev sugu,
Ja
ootame , mil tuleb tund,
Kus nendele kes näevad und,
Kord müristame kõrvu sõjalugu
,,Noorte
laul’’
Tuntuim Suitsu
luuletus • Oma saar
• Analüüs- võrdpilt,
Gustav Suits
mis seostub ühe
Ma sõuan merel ja sõuan,
kirjandusliku Üht
saart mina
otsin sääl.
Seda kaua ju otsinud olen
motiiviga,
ideaali Laia
lageda mere
pääl .
otsinguga, mis jääb
Mõnd saart on määratus
leidmata . Ometi
meres,
Mõnd
sadamat vilusat.
kuulutab luuletuse
Oma saart aga mina ei leia,
lõpp, et elu on
Oma unistust ilusat.
elamist väärt
Ma sõuan merel – ja hõljun
Ja lained hõljuvad ka,
Kõrgel kiiguvad, liiguvad
pilved –
Oma saart aga
otsin ma.
Luulenäide
Sügisemaru
Marie Under
Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab,
mühisedes metsadest läbi ja vilistes ladvus,
kohutab tigedalt lindusid pesas,
karustab kadaka käharaid, kolletanud põõsaid,
kriimustab
karjamaa konarlist, künkalist pinda,
kitkub ja katkub veel viimaseid külmetanud lilli,
hullab ja mõllab ja
tantsib ja ulub kui hunt üle
nurme .
• Tõuseb kui salajast nuttu hiiest ja salust,
kaevates kohavad kuused ja kased ja männid:
võitluses tormiga langeb siin raksudes mõni.
Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle,
naerab õelalt ja kannuseid ülbelt,
kolistab kändusid mööda ja vilistab ladvus:
rautsete kätega kuningas – sügisemaru.
Friedebert Tuglas
Loodusluule
• 1905
novell ’’Hingemaa’’
• 1908 poeem ’’Meri’’
• Reaalsuse ja
fantaasia põimumine
• Korduvad värvid
• Loodusdetailid ja esemed
Villem Grünthal-Ridala
Loodusluule
• Pooltoonide kujutus, kus puuduvad
valguse ja varju teravad piirjooned
• Päeva-öö üleminekud
• Saaremaastikud
• Rannaloodus
Grünthal-Ridala luulenäide
Midagi
helendab , helgib ja tuikab
kaugete kinkude takka,
kaugete metsade takka
Midagi kutsub ja hüüab ja huikab.
Taevas sätendab, särab ja
selgub õilmetes, aasade kohal
õitseval, lõhnaval luhal
Tundmatut puhmastes huljub ja pelgub
,,Kevade tunne’’
• Aitäh tähelepanu
eest!
- Slide 1
- Mis on Noor-Eesti?
- Pisut ajaloost
- Noor-Eesti tähtus
- Autorid
- Gustav Suits Loodusluule ja looduskujundid
- Looming
- Tuntuim Suitsu luuletus
- Luulenäide
- Friedebert Tuglas Loodusluule
- Villem Grünthal-Ridala Loodusluule
- Grünthal-Ridala luulenäide
- Slide 13
- Slide 14
Kõik kommentaarid