Raudtee standardid (0)

Raudtee

Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks või kaubaveoks. Raudtee on ehitatud rongide , trammide ja muu rööbastranspordi liiklemiseks.
Kasutusel on erinevate rööpmelaiustega rööbasteid. Standardrööpmelise ( normaal -) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm).
Eestis hakati raudteed ehitama 1868. aastal. Esimesena, 1870. aastal valmis Paldiski–Tallinna– Tosno liin. Järgmisena, 1876. aastal avati Tapa –Tartu raudtee, 1889. valmis Valga– Pihkva liin.
Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati Tallinnas 1880. aastal Raudtee Tehnikakool. Tänapäeval korraldab ametialast koolitust Tallinna Transpordikool
Standardid
Kaasajal on 1435-mm rööpmelaiusega 65 % maailma raudteevõrgust (enamik Euroopa, Põhja-Ameerika, Hiina, Lähis-Ida). Erandid on Iirimaa (1600 mm), Hispaania ja Portugal (1676 mm).
Eestis ja kogu endise NSV Liidu alal ning Mongoolias on rööpmelaius sirgel teelõigul 1520 mm, mis tuleneb endise Vene impeeriumi alal kasutatud 5-jalasest (1524 mm) rööpmelaiusest (11 % maailma raudteevõrgust). Soomes olev 1524-mm rööpmelaiusega raudtee on samuti Vene impeeriumi pärand.
15 % maailma raudteevõrgust kasutab kitsarööpmelist raudteed, enamasti rööpmelaiusega 1000 või 1067 mm
Rööpmelaiusi
Koht
Rööpmelaius
Kagu- Aasia , Brasiilia
1000 mm
Jaapan, Uus- Meremaa jm.
1067 mm
USA
1435 mm
Lääne-Euroopa
1435 mm
Eesti, Läti, Leedu
1520 mm
SRÜ riigid
1520 mm
Soome
1524 mm
Iirimaa
1600 mm
Portugal
1665 mm
Hispaania
1674 mm
India, Pakistan, Tšiili, Argentina
1676 mm

Kitsarööpmeline raudtee

Kitsarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on väiksem kui 1435 mm. Üldiselt käsitletakse kitsarööpmelise raudteena teid rööpmelaiusega alates 305 mm (1 jalg) kuni 1435 mm, kuid väikseim teadaolev inimesi vedava kitsarööpmelise raudtee rööpme laius on 89 mm. Kitsarööpmelise raudtee eeliseks on väiksemad rajamise, kasutamise ja hooldamise kulud. Seetõttu kasutatakse kitsarööpmelist raudteed palju metsades, kaevandustes, istandustes, tööstuses ja sõjaväes, kui liiklus on nii hõre, et standardrööpmelise raudtee rajamine pole õigustatud. Sel põhjusel kasutatakse neid Austraalia ja LAV hõredalt asustatud piirkondades. Maailma esimene kirjalik teade kitsarööpmelisest raudteest ja raudteest üldse pärineb 1556. aastast, kus seda kasutati Tšehhi kaevandustes. Sealne rööpmelaius oli umbes 60 cm. Vagonette lükkasid kaevurid käsitsi. Raudteed levisid kiiresti Lääne-Euroopasse. 16. sajandil kasutatigi raudteid üksnes maa all, 17. sajandil pikendati neid maa peale, harilikult kanali või mõne teise veekoguni. Sealjuures kasutati sama rööpmelaiust kui maa all.

Kitsarööpmeline raudtee Eestis

Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886 . aastal, sellele järgnes 1888. aastal (Tallinna tramm ). Esimene kitsarööpmeline rongiliiklusega raudtee ehitati 1895 ja avati liikluseks 1896 (tee Valgast Pärnusse, vt. Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee).
Eesti saartest on kitsarööpmeline raudtee olnud Saaremaal, Hiiumaal, Muhumaal, Vormsis, Naissaarel, Aegnal ja Aksil.
Eestis on olnud kitsarööpmelisi raudteid laiusega 600 mm, 750 mm, 762 mm, 900 mm ja 1067 mm. Praegu on kitsarööpmelistest raudteedest kasutusel 600-mm tee Nurme turbatööstuses, 750-mm tee ( Tootsis , Müramaa ja Lavassaare vahel, Sanglas, Naissaarel), 900-mm tee on kasutusel maa- alustes põlevkivikaevandustes ja 1067-mm teed kasutab Tallinna tramm.

Laiarööpmeline raudtee

Laiarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on suurem kui 1435 mm. Üldiselt käsitletakse laiarööpmelise raudteena teid rööpmelaiusega alates 1435 mm (4 jalga 8½ tolli) kuni 3000 mm, kuid suurim teadaolev laiarööpmelise raudtee rööpme laius on 9000 mm.

http://et.wikipedia.org/wiki/Raudtee
http://et.wikipedia.org/wiki/Kitsar%C3%B6%C3%B6pmeline_raudtee
http://et.wikipedia.org/wiki/Laiar%C3%B6%C3%B6pmeline_raudtee