Õitsev meri (1)

Sarnased õppematerjalid

4

rtf

"Õitsev meri"

Seal elati hetkel 6-kesi ja hiljem 5-6-kesi. · Hannese söögilaud on söögiga kaetud vastavalt mere tujudele. ( ,,Vaata sured ära jääb see homne söök sul söömata. Aga mis kõhus, see on ikka päriselt oma. EI seda võta enam konstaabel ega kohtupristav. Seepärast, emm: kui on, elame hästi. Kui pole mõtleme naeruse näoga, et oli, oli kena päev ning sai elatud, siis kui oli..." Nii sai elatud. Nii oli tuntud puudust. Ja vahel sekka küllustki. Nii kuis oli meri. Ja tujukas, nagu ta oli, oli ka Turja söögilaud. Vahel oli seal keedetud ja küpsetatud kalu ning liha, kuid enam päevi, mil torgiti soolvett ja leivaroobil polnud tuua ahjust värsket lõhnavat leiba. Kuid nüüd näe, pojad ju mehed ja majas on jälle söögipoolist ning seesugusel päeval näis, nagu olnuksid kõik elupäevad ilusad. ) {lk 12-13} · Vend arvas, et Hannesest saab samamoodi aerumees nagu Arnost. ( ,,Hannesest tuleb aerumees," ütles Klaus

Kirjandus

3

doc

August Mälk "Õitsev meri"

Nimelt kuulub Liida maarahva hulka koos oma perega (ema- Luise ja isa) ning nad ei mõista Hannese tõekspidamisi. Rikkusega ärahellitatud naispere vaid hädaldab. Liida isa on aga erinev ülejäänudest, tema üritab tülides jääda erapooletuks ning vaikselt ilma suure kärata need lahendada. Raamatu tegevus toimus ühes Saaremaa väikeses rannakülas, kus inimeste rahakoti suurus sõltus täpselt mere tujudest. Mida rohkem oli kalu, seda helgem oli elu. Vastutasuks võttis meri aga palju häid kalamehi. Teoses kirjeldatakse ka maainimeste tegemisi, kellel hea maa tõttu on elujärg meelepärane. Hästi on välja toodud maarahva ja rannarahva elulaadi erinevused. Autor näeb rannaküla elanikke kui vaba rahvast, kelle tõekspidamised erinevad maarahva omadega totaalselt ning erinevat päritolu inimesed ei sobi kuidagi kokku. Turja ema oli suurepärane naine, kes hoidis oma perekonda hästi koos ning suutis säilitada head meeleolu

Kirjandus

2

odt

A. Mälk - "Õitsev Meri"

August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälga rannaromaan ,,Õitsev meri" räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäevaelust. Põhitegevus toimub Turja talus perepoja Hannese ümber. Hannes oli tõsine tumedate juustega poiss, kes oli väga töökas. Ta tegi iga päev rasket kaluritööd, et ennast ning oma perekonda toita. Hannesel oli palju unistusi. Üheks unistuseks oli saada heaks meremeheks ning maailmas palju ringi reisida. Selleks oli tal ka palju eeldusi, sest ta oli juba lapsepõlvest saati pidanud võitlema enda ning teiste elude eest tormisel merel. Teiseks unistuseks oli saada endale tubli ja armastav naine. Peale Hannese elasid Turja talus veel pereisa Laas, pereema, pojad Klaus ja Arno ning õde Marie. Pereisa oli jutukas ja elutark mees, kellel oli palju kogemusi, sest oli ju temagi omal ajal kaugetel meredel raha teenimas käinud. Tema jutte kuulas suure huviga kogu küla rahvas ning tema õpetussõnad ei jooksnud kellelgi mõõda se

Kirjandus

1

doc

August Mälk Õitsev Meri Essee

A.Mälk Õitsev Meri (essee) August Mälgu rannaromaan Õitsev Meri rääkis rannakülas sündinud poisid ja hiljem noormehest nimega Hannes. Hannes elas ühes rannakülas, mis oli minuarust väga ilus koht. Hannes sõbrustas kahe tüdrukuga, kes olid Suureõue Niida ja Saadu Taali. Niida oli sündinud jõukas peres ja ta käis linnas koolis, Taali , aga oli lihtne talulaps vaesest perest. Hannese peres olid: Ema , Isa, vend Arno, vend Klaus ja õde Marie. Hannese pere ei olnud ka rikas,

Muusika

2

doc

Õitsev meri

Õitsev meri Raamatureferaat Henri Allik Põhitegelased: Hannes: Lihtne rannaküla poiss Turja talust, kellest sirgub tubli, töökas ja unistustega töömees. Noorest peast oli tal kindel siht: temast saab tubli meremees, kuid aja jooksul läheb tema elutee järjest kaugemale tema unistusest

Kirjandus

11

ppt

A. Mälk "Õitsev meri"

talle tundus, et talle tehakse liiga. Hannes oli töökas noormees, hoolimata oma kesisest 6 klassi haridusest. Ta oli naistemees, sest pidudel tantsis ta alati erinevate tüdrukutega. Hannes oli kergelt uhke, ettevõtlik ja enesekindel.  Romaani ainestik on võetud kirjaniku kodukandist: Atla lahe ümbrusest. Looduslikuks taustaks on Lääne- Saaremaale kõige iseloomulikum: kadakane merekallas, kiviklibused põllud, mõned tuulte lõõtsutada õunapuud, kiviaiad ja meri. Tegevustik toimub 1920. aastate Eesti Vabariigis ühes väikeses kalurikülas, kus peategelane Hannes Turja otsib oma kohta elus. Kaluriküla suhtleb ja võitleb merega. Romaanis on kujutatud randlaste ja sisemaa inimeste võrdlust. Romaani juhtmõte ­ oma juurte ja perekonna hoidmine ning elus õige koha leidmine on ka tänapäeval aktuaalne nagu raamatu ilmumise ajalgi.  Meri mängib Mälgu teoses väga tähtsat rolli. ,,Õitsva mere" all on

Kirjandus

2

doc

August Mälk „Õitsev meri”

ei ole täpselt määratletav) ja kestab umbes 20-25 aastat. 3. Põhiline tegevuskoht on väike rannaküla Läänemere ääres, merel kala püüdes ja hiljem osaliselt metsakülas Lääne-Saaremaal. 4. Lugu räägib põhiliselt Turja talust rannakülas. Talus elavad ema, isa, nende kolm poega ja tütar. Ema ja isa on väga töökad inimesed, aga mitte eriti jõukad, pigem vaesed ­ nende rikkus sõltub väga palju sellest, kuidas meri kala annab. Lapsed on neil ka tublid ja töökad. Mõne aja möödudes lahkub keskmine poeg kodust kaugsõidu laevale tööle. Järgmisena läheb mehele tütar Marie ja koju jäävad Klaus ja Hannes. Ema on juba päris vana ja haige ja ta tervis ütleb üles. Peale ema surma oli vaja uut perenaist tallu, sest tubaseid töid pidi ju keegi tegema. Klaus, kui pere vanim poeg ja talu pärija, ei olnud eriti usin selles suunas liikuma. Hannes vestles Klausiga ja kui

Kirjandus

3

odt

August Mälk - "Õitsev meri"

tagasi oma kodukohta minna (ka sellepärast, et ta igatses merd ning talle ei olnud põllutööd väga meeltmööda), aga Liida ei tahtnud jällegist oma kodukohast lahkuda. Niimoodi nende teed läksidki lahku. Teist korda abiellus mees Taaliga, neil olid omavahel kõik hästi ning hakkasid üheskoos oma võsukest kasvatama. · Hannese kui tüüpilise randlase iseloomujooned, eluvaated: Vähenõudlik, elatus põhiliselt sellest, mida meri talle andis, täpselt nagu iga teine randlane. Teda iseloomustab julgus, innukus, rannarahvale omane põikpäisus ning mõtlemine enne tegutsemist. Ta leidis nagu ka tema isagi, et kõige tähtsam on elukool, see tähendab, et kõike peab ise kogema, läbi tegema. 3.Milliste iseloomujoontega iseloomustab Mälk rannarahvast, kuidas nad erinevad sisemaa elanikest? Autor näeb rannaküla elanikke kui vaba rahvast, kelle tõekspidamised erinevad

Kirjandus

Kommentaarid (1)