Õitsev meri (1)

Põhiprobleem
Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et
õnne, mida iga inimene kindlasti ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama
mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga
ei teata oma soove ja tahtmisi. Nii oli ka raamatus Hannes , kes kolis küll mere äärsest
asulast sisemaale Tondiojale. Tundes seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud
tema vabadust. Romaani lõpus alles taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on
seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga.
Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks.
Selleks oli suur maja koos aiaga. Raha kogumiseks käis ta laevadel juhutöid tegemas.
Hoolimata Hannese suurtest pingutustest raha säästa, tekkis alati kuhugi mingi auk, mis raha endasse imes. Lõpuks hakkas ta mõistma isa antud õpetust. Nimelt pole õnneks vaja palju raha ning läbi saab ajada ka vähesega.
Tegelased
Peategelaseks oli Hannes Turja. Teda iseloomustas ranniku aladelt pärit inimeste põikpäisus. Üldiselt oli ta väga töökas ning tasakaalukas inimene. Enne tegutsemist ta mõtles põhjalikult ning ei teinud midagi „uisa-päisa“. Seda muidugi juhul kui ta kaine oli.
Klaus Turja oli Hannese noorem vend. Hannesega olid tal suhted head kuid vahel tekitas nende vahel pahameelt Kalusi naine, kes ei olnud pärit ranna äärest ning seega ei sobinud ta just selleks õigeks Klausile. Klausi iseloom ühtis suuresti Hannesega, kuid Klausil puudus innukus ja mõningateks töödeks vajalik visadus .
Arno Turja oli pere vanim poeg ning ta lahkus kodust varakult. Ta oli neist ainus, kes ihkas hinges suuremat vabadust, kui kodukoht pakkuda suutis. Seepärast ta lahkuski, et teha tööd laeval ja kogeda seda suurt vabadust. Teoses on temast juttu ainult alguses.
Hannese vanemad olid lahked ja heasüdamlikud inimesed. Nad tundsid elust rõõmu sellisena nagu see parasjagu oli. Mõlemad vanemad avaldasid Hannesele suur mõju. Kahjuks suri Hannese ema varakult ning hiljem jäi Hannese isa halvatuks. Teose lõppedes jääb Hannes isa eest hoolitsema. Kuna isa oli talle eluks andnud nii palju tarkusi siis tundis ta tema ees suurt autunnet ning seepärast ei suutnudki ta teda üksi jätta. Laas Turja eest hoolitses ka tema tütar, Marie, kes oli läinud varakult mehele. Samuti oli tal ka palju lapsi.
Huvitavaimaks kõrvaltegelaseks oli Kalda Sass . Tema oskus pilli mängida oli
teada üle küla. Sassi suhted külaga olid väga head. Eriti head olid aga suhted Hannesega. Kohati isegi paremad kui viimasel oma vendadega. Kui Hannest pussitati näitas Sass oma
sõbramehe ustavust ning maksis selle eest kätte.
Kalda Sass oskas enda tõekspidamisi kaitsta, ning see meeldisgi tema juures mulle kõige rohkem. Samuti nõustun ka tema põhimõttega, mis omakorda langes kokku Hannese omaga , et õnneks pole vaja suuri rikkusi. Õnnelik võib olla ka ilma selleta.
Tondioja pererahvas, kes oli pärit sisemaalt, ei mõistnud tihti Hannese tõekspidamisi. Eriti ei mõistnud neid Liida ja tema ema Luise . Kuna Liida oli Tondioja ainuke laps, siis arvata oli, et ta on ärahellitatud. Hiljem see ka ilmnesgi ning tagatipuks oli tal ka samasugune iseloom nagu Luisel. Muudkui hädaldasid ainult.
Neis kahest aga erines täiesti Liida isa. Tema suhtus tülidesse rahulikult ning tahtis alati jääda erapooletuks ning neile vaikselt lahenduse pakkuda. Ilma kisa ja kärata.
Armastus
Hannese lapsepõlve armastuseks oli Suuremäe Niida . Neile sai saatuslikuks perede jõukuses esinevad erinevused. Seepärast keelaski Niida isa Hannesel oma tütrega kohtamise. Niida oli küll nõrem isiksus kui Hannes, kuid seda kas neil ka midagi ilusat oleks kahekesi välja kujunenud ei tea, sest armastusele ei antud siis võimalust.
Teiseks Hannese armastuseks oli Saadu Taali , kellega Hannes ka lapse sai. Hannes ise sai sellest aga alles teose lõpupoole aru. Isiksused olid neil üsna sarnased. Nii nagu Hannes ei kartnud ka Taali tööd. Lisaks sellele oli Taali pere ka vaesemate killast nagu Hannese omagi.
Kolmandaks armastuseks sai Hannesele Tondioja Liida. Kuigi siin ei saa rääkida niivõrd armastusest kui rahast. Pigem viimase pärast Hannes Liidaga leivad ühte kappi pistiski. Mida aeg edasi seda enam Hannes mõistis millise vea ta oli sellega teinud. Teose lõpus hakkab Hannes koos elama Taaliga. Just sellesama rannarahvas peituva vabaduse tungi pärast.
Mina arvamus
Mulle meeldis raamatus probleemide käsitlus. Vahel tundus nagu oleks need võetud minu enda elust. Järelikult on olnud probleemid mida teos käsitleb pikka aega ja arvatavasti ei kao need ka tulevikus. Sellest hoolimata tundus raamatu ülesehitus suhteliselt igav. Seda lugedes ei tekkinud soovi saada teada mis edasi saab. Pigem ootasin kuna mu silmade ette jõuab lõpulehekülg. Raamatu soovitajaks ma kindlasti ei ole. Kuigi, kes hirmsasti midagi lugeda tahab võib selle raamatu järele ju sirutada. Ise ma eelistan pigem koomilisi raamatuid. Nagu näiteks „ Rehepapp “ (Kivirähk). Selle raamatu lugesin ma juba kümnendas klassis läbi ning emotsioone jätkub temast siiamaani. „Õitsev Meri“ seda teha ei suutnud.
Tõrva Gümnaasium
Referaat
Õitsev Meri
Koostanud : Ats Umbleja
12. klass
Tõrva 2005