50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-06-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Raidar Nurm
Õppematerjali autor
4.3.2.1.2 Omadused Tihedus: 100kg/m³. Tulekindlus/max kasutustemperatuur: mittepõlev/+750 °C. 4.3.2.2 Kuumtsingitud terastraatvõrguga ja klaaskiudvõrguga tugevdatud alumiiniumfooliumiga kaetud kivivillamatt 4.3.2.2.1 Kasutamine Sobib silindriliste, kooniliste ja tasapindade ning ventilatsioonikanalite soojus- ja tuletõkkeisolatsiooniks. 4.3.2.2.2 Omadused Tihedus: 80 kg/m³. Tulekindlus: mittepõlev 13 Soojustus ja isolatsioon. (2010). Ehitusinfo [WWW]. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=358. (29.04.2010). 14 Soojustus ja isolatsioon. (2010). Ehitusinfo [WWW]. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=358. (29.04.2010). 12 Max kasutustemperatuur: mittepõlev/+750 °C. 4.3.3 Lamellmatid 4.3.3.1 Klaaskiudvõrguga tugevdatud alumiiniumpaberiga kaetud lamellmatt [15] 4.3.3.1.1 Kasutamine
Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, uste sooja-ja heliisolatsioon, põranda alune isolatsioon, torustike isolatsioon. Seveliin- kahe tugeva paberi vahele õmmeldud lina-või takukiht, puitkilpmajade seinte soojustamiseks. Fibroliit-puidu narmaslaastud+vesi ja mineraalained Tselluvill-(peenestatud makulatuur+antipüreenid)seob ja loovutab niiskust, raskestisüttiv, korduvkasutavus, ei takista hoone loomulikku õhuvahetust ja ei vaja kiledega ümbritsemist, nakkub kõigi teadaolevate materjalipindadega, täidab seinte ebatasasused, hea heli-ja mürasummutaja.
· Puistevill. Mineraalvilla puistevill on peamiselt soojusisolatsiooniplaatide lõikamisel ülejäävatest tükkidest valmistatud isolatsioonimaterjal. Puistevillal on head soojustusomadused ning toode on mittepõlev. Kasutatakse peamiselt pööningute ja vahelagede soojustamiseks. · Muud tooted. Aurutõkkesüsteemid, krohvitud soojussüsteemi isolatsioonid jne. Hoonete ja tööstuslike seadmete tehniline isolatsioon Tehnilise isolatsiooni toodetega puutuvad kokku need, kes paigaldavad erinevaid tehnovõrke ja trasse: torustikke, kütteseadmeid, õhukanaleid, reservuaare, korstnaid ja muid taolisi energeetika- ja kütteseadmeid. Tehnilise isolatsiooni tooteid kasutatakse: · soojuskadude ja soojuskandjate temperatuuri muutuste vähendamiseks; · kondensaadi tekkimise vältimiseks pindadele; · pinna kuumenemise vähendamiseks; · kaitseks külmumise eest;
Neid paigaldatakse põrandakatte alla. Neist on kasu sel juhul, kui betoonpaneel takistab piisavalt õhumüra levikut, sest need plaadid on enamasti 5–10 mm paksused ega suurenda märkimisväärselt õhumüra isolatsiooni. Põrand eraldada vahelaest pehme poorse materjaliga. Puittalade peale pehme materjal. Eriti helipidava ja jäiga põranda saab, kui põranda kate koosneb mitmest kihist, mille vahel on löögimüra summutav isolatsioon ja kahekordne kipsplaat on kinnitatud lae alla mitte vahetult, vaid kaudselt (riputatult). 15. Kaudsel teel leviva sammumüra takistamine hoones Selleks, et sammud läbi vaheseina edasi ei kanduks, peab põrandakattekihi vaheseina juures katkestama; vaheseinad toetatakse põranda aluskihile või raudbetoonpaneelile Keraamiline põrand teisel korrusel, kui all puitlagi, siis valatakse alla betoonpõrand,
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid