KEHAD VEDELIKUS JA GAASIS *Vedelikus vi gaasis kandub rhk edasi igas suunas hte viisi. Seda seadust nimetatakse Pascali seaduseks. *Maa klgetmbeju tttu avaldab vedelik anuma phjale ja seintele ning vedelikus asuvatele kehadele rhku. *Rhk vedelikus on vrdeline vedelikusamba krgusega ja vedeliku tihedusega. *Raskusjust phjustatud vedelikurhku saab arvutada jrgmiselt: p=roo x g x h. p-rhk[1Pa] roo-vedeliku vi gaasi tihedus. [1kg/m3] h-vedelikusamba vi gaasisamba krgus.[1m] g-9,8N/kg. *1 Pascal on niisugune rhk, mida avaldab jud 1 njuuton 1m2 suurusele pinnale. 1Pa=1N/m2. *Raskusju tttu avaldab hk rhku maapinnale ning atmosfris olevatele kehadele. *hurhku mdetakse baromeetriga; aeromeetriga; manomeetriga. *Normaalrhuks loetakse 101 325 Pascali see on ligikaudu 100kPa. *hurhku saab mta ka 1mmHg (1mmH20) 1mmHg-1mm elavhbeda sambarhku. 1mmH20-1mm veesamba rhku. *Normaalrhk on 760 mmHg. *Hdraulilise masina tphimte: Hdraulilise masinaga videtakse jus nii
1.PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see
oma liikumise või paigalseisu. Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. 3. Inertsiaalne taustsüsteem Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. 4. Jõud(+mõõtühik) Jõud on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub nende liikumishulk. (1N) 5. NEWTONI 3 SEADUST (+ VALEMID JA JOONISED) 1.Newtoni esimene seadus Keha on paigal või ligub ühtlaselt sirgjoneliselt kui kehale kõike mõjuvate jõudude summa on võrdne nuliga. n ∑ ⃗F t=0 i−1 2.Newtoni teine seadus Kui keha ei ole paigal või ei ligu ühtlaselt sirgjoneliselt, siis keha liigub kiirendusega, mis on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha masiga. Kui kehale mõjub rohkem kui üks jõud, siis leitakse resultantjõud. ⃗f ⃗a = m
raadius). Joonkiirus näitab läbitud kaare pikkust ajaühiku jooksul. 13.Nurkkiirendus ja kesktõmbekiirendus (seos) Kesktõmbekiirendus e. normaalkiirendus väljendab ringliikumise kiiruse suuna muutumist ajaühikus. Elektroni kesktõmbe kiirendus an = V2/R Nurkkiirendus näitab palju muutub nurkkiirus ajaühikus. β = (rv – ω0) / t ühik rad/ s2 14.Newtoni seadused ja nende üldnimetused Newtoni I seadus e. inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt, ringjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. (vastastikmõju puudub või on vastastikmõju kompenseeritud ) Newtoni II seadus (kiirenduse sõltuvus jõust) väidab ,et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni II seadus: F=ma Newtoni III seadus (mõju ja vastumõju seadus) väidab ,et 2 keha mõjutavad teineteist
Nii laeval kui ka kuulil on suur impulss, ühel oma suure massi ja teisel suure kiiruse tõttu, ning need võivad teisi kehi suure jõuga mõjutada. Impulsi muutumise kiirus on võrdne seda muutust põhjustava jõuga, st et impulss on kehale mõjuva jõuga otseselt seotud. Et massi ja kiiruse korrutis kujutab endast keha impulssi, siis avaldis pole midagi muud kui impulsi muut. Seega võime kirjutada, et 11. Impulsi jäävuse seadus (sh selle rakendamine erinevatel juhtudel) Iga keha liikumisolek on muutumatu (keha kas on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt) seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või kehale mõjuv resultantjõud on null. 9 Olgu meil kaks keha massidega m1 ja m2,
paigalseisu. ,Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta o Inertsiaalne taustsüsteemtaustsüsteemi milles kehtib Newtoni I seadus o Jõud (+ mõõtühik)füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub nende liikumishulk(tähistatake Nnewtonit) Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4) Kehade põrge
Kinemaatika- uuritakse liikumisi, kuid ei kasutata mõisteid jõud ja mass. Kasutatakse mõisteid teepikkus, trajektoor, kiirus, kiirendus jne. Dünaamika- kinemaatika mõistetele lisanduvad mõisted jõud ja mass. Staatika- käsitletakse kehade tasakaalutingimusi. · Keskmine kiirus, kiiruste liitmine. o Keskmine kiirus = · Mehhaanika põhiseadused. o Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt või sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. (Ei kehti kiirendusega liikuvas taustsüsteemis). o Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. f=ma (f-jõud, m-mass, a-kiirendus). o Newtoni III seadus (mõju ja vastasmõju seadus): kaks keha mõjuvad
Kontrolltöös teoreetiliste küsimuste vastustes kirjutatud valemite korral tuleb selgitada kasutatud sümbolite tähendust. Joonistele tuleb kanda peale ka füüsikaliste suuruste sümbolid. 1. Ühtlase liikumise definitsioon. Ühtlane liikumine liikumine, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike vältel võrdsed teepikkused. 2. Ühtlase liikumise kiiruse valem ja ühikud. [] = [] = =1 [] 3. Kiiruste liitmise seadus paralleelsete ja ristuvate kiiruste korral. Omavahel ristuvad kiirused liidetakse Pythagorase teoreemi kasutades: = 12 + 22 samasihilisi kiirusi liidetakse ja lahutakse nagu tavalisi arve, kusjuures märk valitakse vastavalt liidetavate kiiruste suunale: = 1 ± 2 4. Keha hetkkiiruse definitsioon tuletise kaudu. () = = = 0 5. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon.
Kõik kommentaarid