Saksa romantism Saksa romantismis eraldatakse vara- ning hilis ehk kõrgromantsimi. 18. ja 19. saj. vahetusel ilmestasid saksa kirjandust goethe ja Schriller, kelle teoste kangelased olid juba väga lähedased romantismi kangelastele. Saksa filosoofia hiilgeperioodiga samaaegse vararomantismi väljapäistvamad esindajaid on müstilist igatsusluulet viljenud Novalis. Saksa kõrgromantism pöördus rahvaluule poolde, käsitades seda kui rahva hinge säiltajat, folkloorist said inpiratsiooni paljud kirjanikud. Selle kõrval leiti ainet ka keskajast, mida idealiseeriti ja millest leiti uusi võimalusi temaatika avardamiseks.Rahvuspoliitiliste iseärasuste tõttu ei tõusnud saksa romantism nii silmapaistvale tasemele kui inglise või prantsuse romantism. Tähtsaimad
Weltanschaung der Romantiker Gesellschaft - gewinnstrebend, an s. selbst denkend alles ist nicht mit dem Verstand erklärbar Alltag zu eintönig an der Macht des Intuitions glauben (=>Individualismus) Idealisierung der mystische Welt der Religion Romantisierung von Wirklichkeit Phantasie Dunkle Erleben Nacht Dämonische Leidenschaft Schönheit u. Wildheit der Natur Frühromantik (1795-1804) Wichtigste Autoren: Novalis, Schelling, Tieck, Schlegel Veränderung des Denkens, Weltwahrnehmung Romantisierung der Wirklichkeit, Weltverzauberung, Wortspiel, Erzeugung von Stimmungen progressive Universalpoesie Hochromantik (1804-1815) Clemens Brentano, Achim und Bettina von Arnim, der Gebrüder Grimm Flucht von rellen Problemen ->romantische Vergangenheit Rückbesinnung auf die altdeutsche Sprache u. Literatur Volkspoesie (Märchen), Volkslieder => nationaler Selbstbewusstsein Spätromantik (1815-1840) E.T. A
sünge teema kujutamisviis pole Proosas samuti ainuõige. sentimentalism: autorid Eksperimenteeritakse. tahavad kirjutada Jeena koolkonnas tekkis tegelaste tunnetest romantiline romaan: Tekkis ka meelelahutuskirj, Rännuromaan: kuna lugejate arv kasvas Tieck (,,Franz Sternbaldi rännuteed") Erootilise maiguga kirj- ja Novalis (,,Heinrich von Ingl. nim seda Oftendingen"): gootikirjanduseks. Gooti . sihipäratu ränd juured sügaval euroopa . unenäolisus . pigem vaimne rännak, tajumiste ja kultuuris (varemed, nende tunnetuste otsimine müstika, salapära, gooti arhitektuur-ajad, hooned). Ajalooline romaan (Walter Gootikirj oli tollal Scotti teene ,,Waverly"
Romantismi tunnused: -*Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. *Tunded on mõistusest üle. Kirg, mässumeelsus ja vabadusiha. *Iseloomustavad need meeleolud, mis haaravad ühiskonda üleminekuaegadel, kui oodatakse midagi uut, aga samas tuntakse selle uue ja senikogematu ees ärevust. Voolu kujunemise tingimused riigiti: -Saksamaa- Vara-ja lõppromantism. 18.saj ja 19.saj. Vararomantism-Novalis-Saksa vararomantismi luuletaja. Pöördus rahvaluule poole, käsitledes seda kui rahvahinge säilitajat. Torm ja tung iseloomustavad saksa romantismi. J. C. F. Hölderlin- Saksa lüürik. Teosed ülistavad ilu ja harmooniat ning toetub vabadusideaalile. Novalis- Luuletaja ja filosoof. Tüüpiline vararomantik. Paljud teosed jäid lõpetamata või avaldamata va. "Ööhümnid"-biograafiliseks aluseks oli tema mõrsja surm. Teostes on reaalne hautagune maailm. Vennad Grimmid- 19
kõigist naistest, keda ta elus on armastanud. Lõpuks leiab Harry Hermine Pablo embusest ja tapab tüdruku. Pablo nendib, et Harry pole osanud maagilises teatris käituda ning on peegeldusest noaga tapnud peegeldusest tüdruku ta pole osanud aktsepteerida kõige võimalikkust ja enda lahustumist selles. "Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema vaimsed kaasaegsed olid Goethe, Novalis, Jean Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. Sümpaatiat tundis Hesse ida filosoofiate vastu, siit budismimõjuline Harry "minatus" ja isiksuste paljusus maagilises teatris. Saksa ekspressionismist on pärit kurtisaanide romantiseerimine. Freudi mõjud on märgata Hermann- Hermine dualismis ja Harry igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Ülesehituselt on romaan mitmekihiline; Hesse ise võrdles selle ülesehitust sonaadivormiga
korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema vaimsed kaasaegsed olid Goethe, Novalis, Jean Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. "NARZISS JA GOLDMUND" Tegemist on lummava teosega, mis sobib praktilise filosoofia käsiraamatuks. Selles mõtestatakse ja mõõdetakse ning seda vastavuses saksakeelse indogermaanluse parimate traditsioonidega inimese tunnetusjõudu Jumala loodud maailmas. Keskajal toimuvat kirevat sündmustikku kannab intelligentne hulkur Goldmund (eestikeelselt Kuldsuu), kes ennast teostab naistes ja kunstis
12.d 2017 “Stepihunt” ➔ Autor: Hermann Hesse ➔ Ilmumisaasta eesti keeles: 1993. Tõlkinud Mati Sirkel. ➔ Kirjastus: Kupar ➔ Originaali esmane väljalase: 1927. Eesti keeles 1973. ➔ Seosed autori elu ja isiksusega, eneseotsingud. ➔ Hesse üks tuntumaid teoseid. Inspiratsioon romaani kirjutamiseks ➔Elus läbielatu- abielulahutused ➔Meeleheide ➔Üksildus ➔Enesetapumõtted ➔Eneseleidmine ➔Kunstihuvi ➔Teised kirjanikud,muusikud, nt Goethe, Novalis, Mozart- ka raamatutegelase lemmikud. ➔Tundelised, sügavad, kogenud kirjeldused. Sündmustik ➔1920ndad, maailmasõjajärgne aeg, linnakeses Saksamaal. ➔Eessõna korteriomaniku vennapojalt- nägemus Harryst. ➔Üürib korterit pööningul. ➔Harry hingeseisundi kirjeldus, eluviisid. ➔Miks Stepihunt? ➔Maagiline teater. Sissepääs mitte igaühele. ➔Raamat tänavalt “Traktaat Stepihundist. Mitte ihaühele.” ➔Lubadus 50selt enesetapp teha.
Richard Wagner (helilooja) Heinrich von Kleist (kirjanik) Carl Maria von Weber (helilooja) Adam Müller (kirjanduskriitik, poliitiline teoreetik) Hugo Wolf (helilooja) Novalis (poeet, romaanikirjanik) Friedrich von Schelling (romantismi filosoof) Friedrich von Schiller (poeet, dramaturg) August von Schlegel (kirjanik, kirjandus ja keeleteadlane) Caroline von Schlegel (kirjanduskriitik)
Aufklärung 1800 Lessing Christoph Martin Wieland Sturm und 1770- Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Schiller Drang 1785 Weimarer 1786- Johann Wolfgang von Goethe, Johann Gottfried Herder, Friedrich Klassik 1805 Schiller, Christoph Martin Wieland 1795- Clemens Brentano, Joseph Freiherr von Eichendorff, E.T.A. Romantik 1840 Hoffmann, Novalis 1815- Anette von Droste-Hülshoff, Franz Grillparzer, Eduard Mörike, Biedermeier 1848 Adalbert Stifter 1830- Vormärz Georg Büchner, Georg Herwegh, Heinrich Heine 1848 1850- Realismus Theodor Fontane, Gottfried Keller, Theodor Storm 1890 1875- Naturalismus Carl und Gerhart Hauptmann, Henrik Ibsen 1900
prohvetlikud jooned. mrtrid, kes ohverdavad end krgete eetiliste sihtide nimel. kangelaste erandlikkus vis kaasa tuua saladusliku aura. kangelaste teline olemus ji massidele mistmatuks. Teostes ei ptud edas anda tavalist, tpilist ja igapevast. taaselustusid keskaegsete rtliromaanide imed, maagia, seiklused ja fantastika. Otsiti erandlikke olukordi, milles avaneb kangelaste sisemine olemus. muinasjutulaadne. Pgenetakse tegelikkuse eest. Scott - ajalooline romaan vannad Shlegelid, Novalis ja Tiech algatasid filosoofilise kallakuga romaani. anrid: romaan, luule, novellid, eeposed, muinasjutud, romantiline draama. 3. Pukini elu seiklusrikas. Raamatu kangelastel sarnaseid jooni nagu tal endal. Kasvatusele prati thelepanu. Pole vanematele phendanud htegi rida. 15 aastaselt esimesed luuletused ajakirjanduses. Seltskonnaelu. Otsis naist. Sellel ajal poli luule patriootlik. 1820-1824 nim. lunaperioodiks- pseb vidule P-i romantilise luule krgperiood. Temperamentne mees. 4
mõistuse ja teaduse arendamine; teadmiste ja hariduse levitamine Iseloomusta valgustuskirjandust. filosoofilise kallakuga; usk inimese mõistusesse ja inimloomu headesse algetesse ROMANTISM Aeg, esindusriigid. 18.saj-19.saj esimene pool; Romantism erinevates riikides, peamised autorid. *Prantsusmaa: Hugo, Merimee, G. Sand/ *Inglismaa: Byron, Shelley, Walter Scott/ *Saksamaa: Novalis, Hoffmann, vennad Grimmid/ *Ameerika: Edgar Allan Poe Romantismi tunnused. tundelisus; maalilisus; gootipärasus; romantikuid ei huvitanud see, mis tegelikult on, vaid see, mis võiks olla; eelmäng on gootipärane, et tekitada hirmu Mérimée „Carmen“
kergelt muigav seisukoht. Valikud jäetakse tegemata. Iroonia positsioon on kahe vahepeal. Byroni iroonia on tihti 19.sajandile iseloomulik iroonia. Iroonia, kus ei tehta üldse mingit valikut. Ühiseks kõigi kolme iroonia tüübi vahel on otsustamatus. Ollakse mitme võimaluse vahel millest ühtegi ei valita. Iroonia on vahendajaks. Romantismi kohtaa võib veel öelda et ta on teoreetiline. Romantismis püütakse sõnastada loomingu printsiipe. Friedrich schlegel A.W Schlegel, Novalis, Hoffman. (kindlad seisukohad selle suhtes milline romantiliine looming olema peab), Goethe (sõltumatu mõtleja, weimari klassitsism taandumine ultraromantilistest positsioonidest). Goethe võis olla ka seotud realismi väljakujunemisega. Herder. Ei Goethe ega Herder ei ole romantilised teoreetikud! Wordsworth, colebridge. Colebridge on hiljem rõhutanud fantaasia ja kujutlusvõime tähtsust, et see on loomingu suhtes kõige olulisem. Krelley, Hazlitt, thomas de Quincey
43. ,,Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu." (Platon) 44. ,,Ilu on võim, naeratus on mõõk." (Charles Reade) 45. ,,Inimese silmad on tema olemus, kuid suu näitab seda, kes temast saab." (John Galsworthy) 46. ,,Kui tahad mõõta meest, siis mõõda tema südant." (Malcolm Stevenson Forbes) 47. ,,Halvad inimesed elavad selleks, et süüa ja juua, kuid head inimesed söövad ja joovad selleks, et elada." (Sokrates) 48. ,,Iseloom on täiuslikult haritud tahtejõud." (Novalis) 49. ,,Ma näen su näol au, tõe ja truuduse kaarti." (Willian Shakespeare) 50. ,,Eksimine on inimlik , andestamine jumalik." (Alexander Pope) 51. ,,Sooritamata löökidest läheb 100 protsenti märklauast mööda." (Wayne Gretzky) 52. ,,Vali töö, mida armastad, ja sa ei pea elu lõpuni ühtki päeva töötama." (Konfutsius) 53. ,,Rooma linna ei ehitatud ühe päevaga." (John Heywood) 54. ,,Amatöörid loodavad. Professionaalid töötavad." (Garson Kanin) 55
Valgustusromaanid tegelevad oma kaasaja tavade, kommete, ühiskonnanormide kritiseerimisega (näiteks läbi satiiri). Luule ja draama osakaal vaikselt väheneb. 18. sajand on romantismi ja realismi filosoofiline sissejuhatus. Märksõnad: John Locke; uued mõttestruktuurid; Prantsusmaal Montesquieu, Voltaire jt, kes on ühelt poolt romaanikirjanikud aga ka filosoofid. KOHUSTUSLIK KIRJANDUS: 1. Henry Fielding „Tom Jones“ 2. 1 kiriromaan 3. Romantilist luulet - Kiets, Schelling, Byron, Novalis, Schelly 4. François-René de Chateaubriand „René“ – rom.teos 5. „Madame Bovary“ + tuleta meelde 1 Balzaci teos („Isa Goirot“) 2. loeng 14.09.15 16. sajand ja John Locke on valgustuse „alustala“. Esteetikat Locke eriti teemana ei arutanud. Valgustus sajand oli liikumine eemale klassistsismi esteetikast ja lähenemine romantismile. Locke’i tähtsuseks oli see, et tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideid
maailmakirjanduse kui ka rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted. Kõige täiuslikum osa igast rahvuskultuurist küünib üle rahvuspiiride suurde maailmakultuuri, täiendades üha selle eripalgelist varamut. Kui XVIII sajandi juhtivad valgustajad olid tuntud usuhulluse ja kirikudogmade kriitikud, siis romantismis protestina kodanliku materialismi vastu levis üsna laialdaselt religioosne elukäsitlus. Mõnedelgi romantilistel kirjanikel (nt Chateaubriand, Wordsworth, Coleridge, Novalis, Hugo) oli loodusekultus ja -imetlus seotud kristlik-müstiliste otsingutega. Inglise romantik Shelley sai tuntuks oma ateistliku mässumeelsusega, ometi ümbritses temagi ideaali kõrgemat Vaimu pühaduse nimbus. Elu pühaduse kaitse, vabaduse ja armastuse humaanne ideaal läbisid juhtmotiividena kogu romantilist kultuuri. Kuigi romantikud tundsid piisavalt hästi ka antiikkultuuri, oli nende suurim avastus siiski keskaeg
keelab vasturääkivuse ära, justkui oleks kõik sellega lahendatud. Saint Exupéry otsib vasturääkivuse tõelist ületamist vaatluse lihtsuses. Sellega sarnaneb Saint Exupéry ehk Novalisega, kes nagu temagi ühendab unistaja loodusuurija ja praktikuga (pilvede kohal olemise asemel maa-alune kaevandus) ja kes on öelnud: "Hävitada vastuoluline lause on võib-olla olnud kõrgema loogika ülim eesmärk." Novalis vaatas uut, 3 mitte-arveid-õiendavat maailma, nagu Saint Exupérygi seda sageli omal viisil tegi, ja arvas, et siis "lendub ühest salajasest sõnast välja kogu moonutatud olemus". Milline on "kõrgem loogika", see tõeline maailm, seda laseb Saint Exupéry vaid üürikeseks nähtavale tulla. Tema loodab, et inimkond jõuab tõelise maailma juurde ega jää selliseks nagu praegu
naistest, keda ta elus on armastanud. Lõpuks leiab Harry Hermine Pablo embusest ja tapab tüdruku. Pablo nendib, et Harry pole osanud maagilises teatris käituda ning on peegeldusest noaga tapnud peegeldusest tüdruku – ta pole osanud aktsepteerida kõige võimalikkust ja enda lahustumist selles. "Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema vaimsed kaasaegsed olid Goethe, Novalis, Jean Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. Sümpaatiat tundis Hesse ida filosoofiate vastu, siit budismimõjuline Harry "minatus" ja isiksuste paljusus maagilises teatris. Saksa ekspressionismist on pärit kurtisaanide romantiseerimine. Freudi mõjud on märgata Hermann-Hermine dualismis ja Harry igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Ülesehituselt on romaan mitmekihiline; Hesse ise võrdles selle
Klassistsism oli ratsionaalne, stiilipuhas, konservatiivne, rangete paikapandud reeglitega, plaanipärane. Realism oli ratsionaalne, ajas ja kohas viibiv, kohati ,,pealiskaudne" võrreldes romantismi hingelise sügavusega. Maailm on selline nagu näeme. Igapäevatatoimetustes peitub võlu. Dialoogid. Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Saksamaal eristatakse vararomantismi ja hilis- ehk kõrgromantismi. NOVALIS, HANS CRISTIAN ANDERSEN. Inglismaal tõi tööstuslik revolutsioon kaasa muutused ühiskonnas, linnade kiire arengu ning muud sotsiaalsed probleemid. Peamine romantismi esindaja on Byron (1788--1824). Byron on äärmine individualist. Ta laulab vabadusest, kuid sellisest vabadusest, mis ei tunne tõkkeid ja mida ta ei oska kooskõlastada ühiselu nõuetega. Selline vabadus on võimalik kas ainult looduse süles, ürgmetsades, või hirmsates kõrgustes, kuhu ei pääse inimese jalg
Scottil oli ajaloolise romaani alal maailmakirjanduses rohkesti sama kuulsaid järelkäijaid nii romantikuid kui ka realiste. Saksa romantism Siin eristatakse vararomantismi ja hilis- ehk kõrgromantismi. 18.ja 19.saj vahetusel ilmnesid saksa kirjandusest Goethe ja Schriller. Goethe ülitundlik Werther oma maailmavaluga oli juba väga lähedane romantismi kangelastele. Saksa filosoofia hiilgeperioodiga samaaegse vararomantismi väljapaistavamad esindajad on müstilist igatsusluulet viljelnud Novalis. Saksa kõrgromantism pöördus rahvaluule poole, käsitledes seda kui rahva hinge säilitajat. Herderi äratusel alanud rahvaloominguvaimustuses nähti kultuuri uuendamise peamist tõukejõudu, folkloorist said inspiratisooni paljud kirjanikud. Selle kõrval leiti ainet ka keskajast, mida idealiseeriti ja millest leiti uusi võimalusi temaatika avardamiseks. Saksa romantism oli ette valmistatud ,,tormi ja tungi" kirjandus , kuid rahvuspoliitilise iseärasuste tõttu ei tõusnud nii
armastanud. Lõpuks leiab Harry Hermine Pablo embusest ja tapab tüdruku. Pablo nendib, et Harry pole osanud maagilises teatris käituda ning on peegeldusest noaga tapnud peegeldusest tüdruku - ta pole osanud aktsepteerida kõige võimalikkust ja enda lahustumist selles. "Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema vaimsed kaasaegsed olid Goethe, Novalis, Jean Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. Sümpaatiat tundis Hesse ida filosoofiate vastu, siit budismimõjuline Harry "minatus" ja isiksuste paljusus maagilises teatris. Saksa ekspressionismist on pärit kurtisaanide romantiseerimine. Freudi mõjud on märgata Hermann-Hermine dualismis ja Harry igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Ülesehituselt on romaan mitmekihiline; Hesse
Looduses harmoonia hoolitsetakse enda ja teiste eest. Inimene naudib teiste seltskonda. Armastust tuleks laiendada üksikisikult riigile. Riigi aluseks ei tohi olla hirm vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. Ideaaliks üleüldinie inemesearmastus/inimkonna sõprus. Aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Inimesest saab inimene ehk tervik ainult läbi armastuse. Armastus on tervik, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses, mistõttu aetakse tihti armastust ja seksi omavahel segi. Armaastus tuleks seada ühiskonnast ja riigist kõrgemale, mistõttu tuleks seadustada lahutused. Riik peaks isegi toetuma armastusele ning seega kaotama sunnimehhanismi. Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest
ehk luuleline alge. Saksa romantism Eristatakse vararomantismi ja hilis- ehk kõrgromantismi. Nooremate literaatide vastasseis klassikale. Kunstnik kui geenius. Tundelisus ja fantastika. Huvi keskaja vastu: oma ajaloo ja juurte avastamine Jutustavasse loosse põimitud värsid, kahekõned, laulud, mõtisklused, kirjad, muinasjutud, legendid jne. Lüürika tugineb suurelt jaolt folkloorile. Romantikud J. C. F. Hölderlin Novalis E. T. A. Hoffmann Chamisso H. C. Andersen H. Heine Inglise romantism 18. sajandi 70.aastatel tekkinud inglise l romantismi eelduseks oli tööstuslik revolutsioon, mis tõi kaasa järsud muutused ühiskonnas. Üleminek klassitsismist romantismi oli sujuv, l kuna klassitsismi traditsioonid olid nõrgad. Ülipopulaarseks tuli sentimentalistlik l romaan. Sentimentalismi tundelisus mõjus tollal väga värskelt ja elulähedaselt.
teiste eest, tal on selleks eeldused, ta armastab nii iseend kui teisi. * Inimene on loomupäraselt sotsiaalne tal on puhas ja püsiv nauding seltskonnast ning teisest inimesest. Omakasupüüdmatu sõprus ja armastus on olemas. * Inimene suudab omakasupüüdmatut armastust laiendada kaasinimestelt riigile, kui see riik on 'hea' järelikult ei pea riik põhinema mitte hirmul, vaid saab põhineda ka kodanike armastusel selle riigi vastu (patriotismil). 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest. Schlegel: Ainult läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene. Herder: Iga inimene on iseenda mõõt, talle eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla. Armastus ainulaadsete inimeste vahel; samas kogu loodust ja inimkonda siduv printsiip - suunatud riigi kui kunstliku moodustise vastu, nõuavad selle asendamist tõelise 'loomuliku' e armastusel põhineva kogukonnaga. AU 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest.
Goethet ja Schillerit võib nimetada preromantiliseks nähtuseks. Samuti on preromantiliseks nähtuses ,,tormi ja tungi liikumine". Saksamaal 3 grupeeringut järjest, mis moodustavad ühe romantilise laine. Alguses väga tugev ja hiljem vaibub tasakesi epikoonluseks. Üks liikumine kasvab teisest välja. Romantismi üheks jooneks on see, et tekivad koolkonnad. Jena romantikute kokkutulekut loetakse romantismi alguseks 1796. aastal. Liikmed: A.W.Schlegel, Fr. Schlegel, Novalis, L.Tieck, W.Wackenroder. Seotud: filosoof Fr. Shcilling. Said omavahel tuttavaks ja moodusutasid sõpruskonna. Sellele järgnes rida teoseid, kõrgaeg 1797-98. Siis ilmusid kõige olulisemad teosed, väga viljakas aeg. Andsid välja kaks ajakirja: Athenaem(?), Lyceau du Schönen Künsk(?) Fr. Schlegel on kirja pannud romantilise teooria. Teosed: ,,Kriitilised fragmendid", ,,Fragmendid" ja ,,Ideed". Tähendab ka hoiakulist murrangut.
armastuse laiendamine kaasinimestelt riigile riik peab olema hea ning tema aluseks peab olema kodanike armastus riigi vastu sellised riigid ei sõdi, vaid austavad üksteise õigusi ideaalideks üleüldine inimarmastus, inimkonna sõprus üksikisikute vahelise armastuse lätteks teise voorus harmooniline isiksus ühendab enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse ei ole vastuolu universaalse inimarmastusega eesmärgiks on universaalne harmoonia Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest iga inimene on kordumatu indiviid ideaal oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine armastus on selle tulemus ja tingimus armastus seob kogu loodust ja inimkonda Schlegel ainult läbi armastuse ja sellest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses armastuse privatiseerumine, seadmine kõrgemale ühiskonnast ja riigist riik peab toetuma armastusele Sõprus
Komöödia: Moliere „Amphitryon“ 16.Tooge näiteid paralleelidest Odysseuse eksirännakutega James Joyce’i romaanis „Ulysses“ James Joyce kujutab päeva ärimehe elus 18.osas, iga osa vastab ühele Odysseuse rännaku episoodile, pealkirjastatud vastavalt võtmeisikutele. Nt esimene osa „Telemachos“ teine osa „Nestor“ jne. 17.Saksamaa romantisimi autoritest ja nende antiigiteemalisted teosed. Näited. Romantiline koolkond Saksamaal, Tieck, Wackenroder, Novalis, Hölderlin, vennakesed Schlegelid, Goethe „Iphigineia Taurisest“ Heinrich von Kleist „Penthesileia“ 18.Antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel. Keskajal otsiti tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest vaimustusse, antiik andis aluseid humanistlikele ideedele karmi kristluse kõrval, klassitsism pidas antiiki elitaarseks, sellest tulenevate zanrite viljelemine oli prestiizne. Romantismile sobis müüditemaatika.
omakasupüüdmatust armastusest. Kuna inimesed on sotsiaalsed loomad, kes naudivad üksteist, siis suudab inimene ka armastada omakasupüüdmatult, mida saab laiendada inimeselt riigile, järelikult ei pea riik püsima hirmul ja inimesed saavad iseenda valitsemisega ise hakkama pole vaja ainuvalitsejat. Sellised riigid on samuti omavahel sõpruses, seega tee inimkonna sõpruseni (Demokraatlik rahu teooria?) 6.Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest. Iga inimene on kordumatu indiviid ja oma individuaalsete oskuste arendamiseks on armastus ühel ajal nii eelduseks kui tulemuseks. Armastus on terviklik ja väljendub kõigis meie meelelistes tunnetes, ka seksuaalsuse. Armastus on kõrgem kui riik, seega peab riik seda austama, samas peab ka riik taotlema kodanike armastust ja seega loobuma hirmuvalitsusest. Au 1.Aristoteles aust ja eneseväärikusest * Au on loomutaiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele
Odividus: suur rändav naistemmees, pm Nipernaadi. Harold Bloom: "One of the great wandering 'womanizer' James Joyce kujutab päeva ärimehe elus 18nes osas, iga osa vastab ühele Odysseuse rännaku episoodile, pealkirjastatud vastavalt võtmeisikutele. Näiteks on esimese osa pealkiri ,,Telemachos", teise ,,Nestor" ja nii edasi . 17. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest. Vastus: Romantiline koolkond Saksamaal, Tieck, Wackenroder, Novalis, Hölderlin, vennaksed Schlegelid. 18. Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel? Vastus: Keskajal otsiti neist tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest vaimustusse, antiik andis aluseid humanistlikele ideedele karmi kristluse kõrval, klassitsism pidas antiiki elitaarseks, sellest tulenevate zanrite viljelemine oli prestiizne. Romantismile sobis müüditemaatika.
16. Tooge näiteid paralleelidest Odysseuse eksirännakutega James Joyce'i romaanis ,,Ulysses". James Joyce kujutab päeva ärimehe elus 18nes osas, iga osa vastab ühele Odysseuse rännaku episoodile, pealkirjastatud vastavalt võtmeisikutele. Näiteks on esimese osa pealkiri ,,Telemachos", teise ,,Nestor" ja nii edasi . 17. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest. Romantiline koolkond Saksamaal, Tieck, Wackenroder, Novalis, Hölderlin, vennaksedSchlegelid. Goethe ,,Iphigeneia Taurisest", Heinrich von Kleist ,,Penthesileia" . 18. Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel? Keskajal otsiti neist tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest vaimustusse, antiik andis aluseid humanistlikele ideedele karmi kristluse kõrval, klassitsism pidas antiiki elitaarseks, sellest tulenevate zanrite viljelemine oli prestiizne. Romantismile
teravuse. Siit tuleb mängu uus termin - ...ambivalents. Sellest pingest on kantud ka kogu see looming - religioosse maailma teatav taandumine. Seda ideaali nähakse paljudes asjades. Paljud inimesed tundsid intensiivset entusiastlikku huvi igasuguste asjade vastu - entusiastlik entusiasm. Väga tähtsal kohal religioon osade romantikute jaoks, romantismi aeg on aeg, kus autorid ja ilmselt ka teised inimesed, tihti peale on neile omane pöördumine religiooni - Novalis (pöördemoment), Friedrich Schlegel - võtsid omaks katoliikliku usutunnistuse, hiljem Chateaubriand, kes allutas kogu oma loomingu katoliikliku usutunnistuse kiitusele. Teine suur valdkond on kunst - väga oluline asi, kunst asetub praktiliselt religiooniga samale tasemele. Kunstnik on geenius, ühtlasi siia juurde arusaam, et sellele geeniusele on lubatud palju rohkem kui tavainimesele. Just kunstnik, mitte kirjanik - ka Goethe räägib kuntsnikust, mitte kirjanikust. Teine
teisest inimesest. Omakasupüüdmatu sõprus ja armastus on olemas. Inimene suudab omakasupüüdmatut armastust laiendada kaasinimestelt riigile, kui see riik on "hea" järelikult ei pea riik põhinema mitte hirmul, vaid saab põhineda ka kodanike armastusel selle riigi vastu (patriotismil) ning kodanikud võivad ise end valitseda ega pea enda üle ametisse seadma ühte valitsejat. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu indiviid. Ideaaliks saab oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine. Schlegel: Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. See seletab, miks viimast aetakse sageli esimesega segi. Armastuse "privatiseerumine", kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist riik peab seda respekteerima (nt lahutuse seadustamine)
majanduse alusest Parim viis saavutada oma eesmärke on aidata teistel saavutada nende omi, teenete vahetamine, omakaspüüdlik "valgustatud enesearmastus". Riik võimaldab püüelda maiste hüvede poole. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Inimene naudib seltskonda. Inimene võib armastada head riiki (omakasupüüdmatu armastus). 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Ainult läbi armastuse saab inimesest inimene, armastus on oma eelduste väljaarendamise tulemus ja ka tingimus!! Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Tüübid: 1) vastavalt põhjusele miks head soovitakse; -kasu -nauding -täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel 2) vastavalt suhte osapoolte seisundile -ülimuslikkus -paremus -võrdsus Sõprus võimalik vaid võrdsete vahel
inimesest. Omakasupüüdmatu sõprus ja armastus on olemas. - Inimene suudab omakasupüüdmatut armastust laiendada kaasinimestelt riigile, kui see riik on ,,hea" järelikult ei pea riik põhinema mitte hirmul, vaid saab põhineda ka kodanike armastusel selle riigi vastu (patriotismil) ning kodanikud võivad ise end valitseda ega pea enda üle ametisse seadma ühte valitsejat. 6) Herder ja romantikud (Novalis ja Schegel) armastusest Romantism: armastus ainulaadsete inimeste vahel; samas kogu loodust ja inimkonda siduv printsiip, suunatud riigi kui kunstliku moodustise vastu, nõutakse selle asendamist ,,loomuliku" ehk armastusel põhineva kogukonnaga. Schegel ainult läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene. Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses.
Inimene on loomupäraselt sotsiaalne, naudib seltskonda. Armastus laieneb ka riigile aluseks mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu ehk patriotism. Ideaalideks "inimkonna sõprus" või "üleüldine inimarmastus". Üksikinimestevahelise armastuse läte on teise inimese voorus. Harmooniline isiksus: ühendab enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse ühes objektis. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu. Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine. Armastus on selle tingimus ja tagajärg. Hegel: iga inimene on iseenda mõõt, kordumatu indiviid. Schlegel: ainult läbi armastuse ja armastusest teadlikkuse kaudu saab inimesest inimene. Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. Armastus seatakse
Sellised riigid ei sõdi, sest respekteerivad ka teiste riikide õigusi. Ideaaliks on inimkonna sõprus. Inimesed armastavad üksteist, sest nad näevad teises samu voorusi. Tunnete harmoonia. Tõsiselt harmooniline inimene suudab ühendada enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse üheks objektiks. Selline nägemus koondab aristotellikud, stoistlikud, platonlikud ja pauliinlikud elemendid augustiinlike vastu. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Inimene peab arendama välja enda ainulaadse tundemaailma. Armastus on tingimuseks, et see saaks toimuda. Teisalt on armastus ka tulemus. Romantikud seavad armastuse kõrgemale igasugustest ühiskondlikest vajadustest või riigi nõuetest. Riik peab aktsepteerimainimeste vajadust armastusele. Hobbesi hirmuvalitsus tuleb asendada loomulikul tundel põhineva inimkogukonnaga. Lõpptulemusena tuleb saada lahti individuaalsetest riikidest ja jõuda
on selleks eeldused, ta armastab nii iseend kui teisi. * Inimene on loomupäraselt sotsiaalne tal on puhas ja püsiv nauding seltskonnast ning teisest inimesest. Omakasupüüdmatu sõprus ja armastus on olemas. * Inimene suudab omakasupüüdmatut armastust laiendada kaasinimestelt riigile, kui see riik on 'hea' järelikult ei pea riik põhinema mitte hirmul, vaid saab põhineda ka kodanike armastusel selle riigi vastu (patriotismil). 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest. Schlegel: Ainult läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene. Herder: Iga inimene on iseenda mõõt, talle eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla. Armastus ainulaadsete inimeste vahel; samas kogu loodust ja inimkonda siduv printsiip - suunatud riigi kui kunstliku moodustise vastu, nõuavad selle asendamist tõelise 'loomuliku' e armastusel põhineva kogukonnaga. Sõprus 1
määratlemisel. Koos mõtlemise muutumisega muutub mõtlemise keel. [Heideggerist jääb mulje, justkui oleks ta ühel päeval traditsioonist välja hüpanud ja siis midagi uut alustanud.] Parhomenko, Eduard 1994 Eksitused. Visand nostalgiast ja okolaadist Vikerkaar 1 Pinnalisus seotud mõistusega sellest polnud vaba ka Nietzsche. Filosoofia peaks välistama igasuguse tundmuse ja tundlemise. Filosoofia kui koduigataus Novalis koduigatsus, kui filosofeerimise põhihäälestus. Heidegger: Niisugune tõmme(tõmme 17 olla kõikjal kodus) saab olla filosoofia vaid siis, kui meie, kes me filosofeerime, ei ole kõikjal kodus. Olla kodus = olla alati ja korrga tervikus. Lõplikkuses läheb täide inimese üksildus. Maailm, lõplikkus, üksildus on Heideggeri jaoks metafüüsika põhimõisted ainult siis, kui ise
armastus. Inimene on loomupäraselt sotsiaalne, sest ta naudib seltskonda . Armastus saab laieneda ka kaasinimestelt riigile. Selle tingimuseks peab olema ,,hea" riik: aluseks ei tohi olla mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi ning arvestavad kodanikega. Ideaalideks on ,,üleüldine inimarmastus" või ,,inimkonna sõprus". 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Herder on öelnud, et iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla. Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine Armastus: selle tulemus ja tingimus 8 · Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult läbi armastuse ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene.
Bloom näeb baaris mehi, kes õgivad nagu loomad. Odysseus peab ületama Hadese jõed, Bloom käib surnuaias. Odysseust ahvatlesid sireenid, Bloomi baaridaamid ja prostituut, kelle peibutuste eest ta põgenes. Loo lõpuks jõuavad aga nii Bloom kui ka Odysseus koju tagasi. 47. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest. Johann Wolfgang von Goethe (Iphigenie auf Tauris) Friedrich Freiherr von Hardenberg (Novalis) Heinrich von Kleist (Penthesilea) Friedrich Schiller (Hektorlied) Friedrich Hölderlin (Hyperion oder Der Eremit in Griechenland) 48. Võrrelge Odysseuse kujutamist kreeka eepikas ning Vergiliusel ja Ovidiusel. KREEKA Ilias ja Odüsseia Telegoneia (eepilise küklose osa) tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias; Euripides: Hekabe, Rhesos, Palamedes [fr]) Euripidese saatürdraama Kükloop ROOMA Seneca, Troojalannad Vergilius, Aeneis; Ovidius
· Tingimus: riik peab olema "hea": aluseks mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Vabariik: kodanikud valitsevad end ise · Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi · Ideaalideks "üleüldine inimarmastus" või "inimkonna sõprus" · Aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu · 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest · Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine · Armastus: selle tulemus ja tingimus · Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene · Schlegel, Athäneumi fragmendid: Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. See seletab, miks viimast aetakse sageli esimesega segi
vastu Francisco de Goya, Vabadusliikumine Kronos oma last Rahvuskultuurid õgimas Paganluse idealiseerimine Kreeka kultuuri esiplaanile Parnaslased (Pariis, 19. saj) tõusmine Reaktsioon romantismi vastu (liigne Romantism: Saksamaa sentimentaalsus, kohatu sotsiaalne ja Novalis (Friedrich Freiherr von poliitiline aktiivsus) Hardenberg) Eksootilised ja klassikalised Heinrich von Kleist (Penthesilea) teemad Friedrich Schiller (Hektorlied) Théophile Gautier: l'art pour l'art Friedrich Hölderlin (Hyperion oder Antoloogia Le Parnasse Der contemporain (1866, Eremit in Griechenland) 1869, 1876)
Omamoodi võib sedagi vaadata kui tagasipöördumist keskaega. Romantilised ideed on progressi kriitilised ja pigem nö konservatiivsed. Pöördumine tagasi looduse poole, lapselikusesse, primitiivsusesse, mütoloogilisusesse, rahvsulikkusesse, naturaalsuse juurde. Ülistatakse kujutlust ja reaalsusest irdumist argisuse eest. Pidev igatsus millegi järele. Varane romantism - Göethe, Schiller, Briti romantilised luuletajad, JENA saksa romantikud NOVALIS jt. Hilisem Baudelaire ja O. Wilde - “kunst kunsti pärast”, seejärel T.S. Elliot “kunst kui religiooni aseaine” ning ja modernism ja postmodernism on romantismi jätk. Maurice Bowra toob välja, et kujutluse osakaal loomingus on see, mis eristab inglise romantikuid (John Keats, Percy Bysshe Shelley, William Blake, Samuel Taylor Coleridge, William Wordsworth) 18.sajandi poeetidest, kes püüdsid näidata üldinimlikke tuntuid emotsioone võimalikult tõepäraselt, aga sarmikalt.
armastuseni. · Harmooniline isiksus: ühendab seksuaaltungi ja hingelise armastuse ühes objektis. · Ei ole vastuolus universaalse inimarmastusega · Eesmärk: universaalne harmoonia · Alexander Pope, Essay on Man (1734): "Look round our World; behold the chain of Love, combining all below and all above." Armastusest romantismiajal · Johann Gottfried Herder (1744-1803) (pildil) ehk Novalis (1772-1801) · Friedrich Schlegel (1772-1829) · Iga inimene on kordumatu indiviid. Ei rääkinud universaalsest, vaid igale inimesele isikupärasest ja kordumatust tunnete maailmast. Herder: "Iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla." Romantiline armastus · Ideaal: oma eelduste väljaarendamine · Armastus: selle tulemus ja tingimus. Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult
(ka riigile). Riik on hea mitte siis, kui kodanikud on hirmu all, vaid kui kodankud on patriootilised riigi vastu. Sel juhul on vabariik võmalik. Sellised riigid aga ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. Ideaaliks üleüldine inimarmastus või inimkonna 1 sõprus: aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu indiviid. Herder: "Iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla. Armastus on oma eelduste väljaarendamse tulemus ja tingimus. Schlegel: "Ainult läbi armastuse ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene." "Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelistes tunnetes". Armastuse privatiseerumine, kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist - riik peab seda respekteerima
” Valgustatud enesearmastus -> tööjaotus -> kasu kõigile Armastusest romantismiajal “Missugune hulk käsitöölisi ja mehhaanikuid oleks vajalik, et varustada meid Johann Gottfried Herder (1744-1803) (pildil) eluaseme, toidu, kehakatetega? Kõik kunstid ühinenud ja seotud, vajades üksteist, Novalis (1772-1801) osutuvad kõik vajalikuks; ükski inimene ei suudaks aga üksikult endale kõiki Friedrich Schlegel (1772-1829) neid asju muretseda, sest neid peaks muretsema ka kõigile neile, kes töötavad Iga inimene on kordumatu indiviid. tema heaks. Ühel üksikul töötajal, on aga kõik see, ilma suurema vaevata. Mida Herder: “Iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete Probleemsituatsioon Ateenas
. Üksikisiku armastus sellises kogukonnas ei saa algust omandamise tungist vaid teise inimese vooruslikkust, ehk kahe inimese tunnete harmooniast. Inimesed armastavad üksteist, sest nad näevad teises samu voorusi. Tõsiselt harmooniline inimene suudab ühendada enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse üheks objektiks. (Selline nägemus koondab aristotellikud, stoistlikud, platonlikud ja pauliinlikud elemendid augustiinlike vastu.) 25. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Nad rõhutavad, et iga inimene on kordumatu indiviid, kordumatu tunnete maailmaga. Ideaaliks või eesmärgiks on oma kordumatute eelduste väljaarendamine. Armastus on selle tulemus ja ka tingimus. Ainult läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi, saab inimesest inimene. Seksuaalset armastust (erost) ei heideta kõrvale, kuid seksuaalsust ei tohi samastada armastusega, vaid see on tõelise armastuse osa
Inimene kui sotsiaalne olend naudib seltskonda, oskab omakasupüüdmatult armastada ning enda ja teiste eest hoolitseda. Omakasupüüdmatu armastus saab laieneda inimeselt riigile. ,,Heas" riigis ei ole hirmu, vaid patriotism ehk kodanikud armastavad riiki (sellisena on võimalik vabariik). Kuna pole hirmu, pole vaja ainuvalitsejat, sest inimesed saavad ise enda üle valitsemisega hakkama. ,,Head" riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu indiviid. Oma individuaalsete oskuste arendamiseks on armastus korraga nii eeldus kui tulemus. Armastus on terviklik ja väljendub kõigis meelelistes tunnetes, ka seksuaalsuses. Armastus on kõrgem kui riik, seega peab riik armastust austama (lubama abielulahutust), taotlema kodanike armastust ja loobuma hirmuvalitsusest. Armastus eksisteerib ainulaadsete inimeste vahel, mis seob kogu loodust ja inimkonda. Armastus on riigi kui kunstliku
annaabi.ee 
