6.Millisteks alaliikideks jaotatakse lihaskude? Silelihas-, vöötlihas-, skeletilihas- ja südamelihaskude 7.Millistest osadest koosneb närvirakk? Närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas olevates retseptorites.Närviraku jätked - neuriidid ja dendriidid on tsütoplasma väljakasved, mida mööda liiguvad närviimpulsid. Dendriidid on jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehasse ja neuriidid on närviraku jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehast eemale. 8. Loetle inimese elundkonnad e. Organsüsteemid Katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, ringeelundkond, erituselundkond, närvisüsteem, sisenõresüsteem, suguelundkond. 9
närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude ülesandeks on närviimpulsside edasikandmine üle kogu keha. Iga närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas levates retseptorites. Närviraku jätked - neuriidid ja dendriidid on tsütoplasma väljakasved, mida mööda liiguvad närviimpulsid. Dendriidid on jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehasse ja neuriidid on närviraku jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehast eemale. Närvisüsteemis eristatakse hallainet ja valgeainet. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine ja närvirakkude neuriidid moodustavad valgeaine. Närvid on närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid (närvikiud
Piirdenärvisüsteem -Skeletilihaste erutamine (allub tahtele) Siseelundkonna näärmed erutuvad (tahtele allumatud) Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju.Närvikude-võtab vastu närvi impulsi.Neuriid-juhivad impulsid teistesse rakkudesse laiali. Koosneb närvirakkudest e neuronidest.Neuron-Närvirakud on loomade ühed pikimad rakud, ei jagune, asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine.Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse.Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid. Sünaps-Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele.Mõnel neuronil üle 10000 sünapsi st, samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber.sünapsis s liigub impuls vaid ühes suunas. Sünaptiline summatsioon-Närvirakku saabub mitu erutussignaali mis kantaks edasi kesknärvisüsteemi. Erutus.
jääkproduktid, soolad ja liigne vesi ning organismi sattunud kehavöörad ained. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. (kopsud, nahk) Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Vahendab inform. väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud infot, seaob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitslust. Jaguneb 2: keksknärvisüst.(pea- ja seljaaju) ja piirdnärvisüst. (närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuriidid) Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid kontrollivad paljusid elutalitslusi. Hormoonid on ained, mida toodavad sisenürenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. Reguleerivad paljusid funktsioone. Suguelundkond on vajalik järglaste saamiseks.Inimese sigimine toimub suguliselt. Sugurakkude ühinemisel. (Munasari, emakas, tupp, peenis, seemnesari, rinna- ja eesnääre)
ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kontraktsiooni. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude neuronite- iseloomulik pikkade jätketega kuju. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugusest jätkest. Lühemad, mitmeharulised jätked-dendriidid. Võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked-neuriidid ehk aksonid- juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Närviimpulss on elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus muutub lühikeseks ajaks rakumembraani polarisatsioon.(kõik või mitte midagi) Valuvaigistid blokeerivad närviimpulsside tekke. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule.
Marit NÄRVISÜSTEEM: Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast Töötleb ja salvestab saadud informatsiooni Seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkeskkondade tööd Reguleerib organismi talitust vastavalt elukeskkonnast toimuvate muutustele NÄRVISÜSTEEM JAGUNEB KAHEKS: 1) Kesknärvisüsteem- pea-ja seljaajus- toimub informatsiooni töötlemine 2) Piirdenärvisüsteem- moodustavad närvrakkude kimpudesse ühendatud dendriidid ja neuriidid. Neid kimpe nimetatakse närvideks NÄRVISÜSTEEM INIMESE NÄRVISÜSTEEM Koosneb: 12paarist kraniaalnärvidest 31 paarist seljaajunärvidest NÄRVID MEELEELUND Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. Meeleelundites asuvad spetsiifi lised retseptorrakud, mille ühiseks omadusteks on võime muunduda välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulssideks. Erinevad retseptorid suudavad registreerida erinevaid signaale.
Inimene Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi (PNS) moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Neuron KNS-i närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. PNS-i närvirakukehad asuvad närvisõlmedes ja närvipõimikutes. Neuriidid moodustavad aju valgeaine ja PNS-i närvid. Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut. Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Signaali ülekanne närvirakkudes
südamelihased (väiksed, harunenud, ühenduvad võrgustikuks; ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani; rakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale). · NÄRVIKUDE rakud võtavad hästi vastu ärritusi, töötlevad neid, kannavad tekkinud erutust edasi ja salvestab (sp et neuronite/närvirakkude pikk jätketega kuju). Dentriidid (lühemad, mitmeharulised) võtavad signaali vastu. Neuriidid e aksonid, pikemad jätked, juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dentriitidega v rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. ELUNDKONNAD Elund - kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi täita ei suuda. nt südames on lihaskude, epiteelkude, sidekude ja närvikude. Elundkond on ühistalitusega elundid
N n är är v vi i d d, Neuron Närvirakukeha ja tuum Närvirakud on loomade ühed pikimad dendriit rakud. Närvirakud ei jagune. Närvirakukehad Neuriit asuvad pea- või seljaajus ja müeliinkest moodustavad aju hallaine. Jätked valgeaine ja presünaps närvid Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid sünaps rakke tema ümber.
kõõlustega toese külge ja võimaldavad liikuda. Kontraktsioon allub tahtele. Südamelihas rakud väikesed, harunenud ja ühenduvad võrgustikuks. ei allu tahtele ja töötab rütmiliselt . Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale. Närvikude suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda/salvestada. Võimaldab neuronite pikkade jätketega kuju. Lühemad jätked dendriidid võtavad signaale retseptorilt. Pikemad jätked- neuriidid- juhivad närviimpulsse rakkudesse. Sünapsid kohad, kus neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab edasi närviimpulsi. Enamasti keemilised. Närviimpulsi neuriidi lõppu jõudmisel, eristatakse virgatsainet. Kui pidurdavaid signaale rohkem, siis impulssi ei edastata, vastsel juhul genereerib rakk närviimpulsi.
energiat ;puudub südamel) vöötlihaskude(koosneb lihaskiududest, kokkutõmbed on kiired, alluvad organismile.)südamelihaskude(rakud väiksed, harunenud, ühendavad võrgustikku, töötavad rütmiliselt, ei saa kontrollida, vere pumpamine organisimis laiali)Närvikude-lihaste koostises;ärrituste vastuvõtt ja nende ümbertöötlus, ärrituse edasikanne, organite töö koordineerimine. dendriidid- lühikesed,harunevad, närviimpulsid kulgevad neuroni keha suunas neuriidid- ainult üks pikk, närviimpulsid kulgevad neuronist välja teistesse neuronitesse või lõppelunditesse. Termoregulatsioon on kehatemperatuuri kontroll ja korrigeerimine e soojuse tekkimise ja äraandmise regulatsioon (püsisoojased).Hüpotalamuses paikneva termoregulatsioonikeskuse mõjutavad Läbivoolava vere temperatuur, Närviimpulsid naha- ja ja limaskesta ning seedeelundite retseptoritelt, Hormoonid (türoksiini, adrenaliini mõjul suureneb soojuse teke)
Alaliikideks on silelihaskude (kokkutõmbumine ei allu tahtele) ja vöötlihaskude, mis omakorda jaguneb veel kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Viimane koetüüp on närvikude. Tema rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked, on neuronid. See koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendriidid on lühemad jätked, mis võtavad vastu signaale. Pikemad jätked on neuriidid ehk aksonid ja nad juhivad närviimpulsse edasi teistesse rakkudesse. Kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga, nim. sünapsideks. 8) Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda. Ühistalitusega elundid koonduvad elundkonnaks. Inimese puhul on nendeks katteelundkond (nt. nahk; kaitseb keskkonnamõjude
talitust(kesknärvisüsteem, piirdenärvisüsteem) Organ e.elund-koosneb kudedest ja täidab mingit kindlat funktsiooni Organism-organsüsteemidest moodustunud tervik Organsüsteem e.elundkond-organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet Osmoregultasioon-kehavedelikes ja ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine Osteoporoos-luukoe hõrenemine Piirdenärvisüsteem-moodustavad närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuriidid Postsünaptiline pidurdus-protsess, kus närviimpulssi ei edastata, kui närvirakku saabub üheagselt signaal nii erutava(te) kui pidurdava(te) sünapsi(de) kaudu e. pidurdavaid ja erutavaid signaale on ühepalju Primaarne mälu-lühiajaline mälu, kuhu ajutiselt salvestatakse sõnaliselt kodeeritud info Rasvkude-varuainete kogumiseks, soojusisolatsioon, löökide pehmendus Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed
*Vöötlihaskude- kujutavad pikki paljutuumseid rakke. Jaguneb 2 skeletilihased(võimaldab loomal liikuda) ja südamelihased.(ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani).// Närvikude- rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda,erutust edasi kanda ja salvestada.Teeb võimalikuks neuronite pikkade jätketega kuju.Koosneb rakukehast ja kahesugusest jätkest.Lühemad, mitmeharulised jäked dendriidid( võta signaale vastu retseptorilt). Pikemad jätked- neuriidid e aksonid(juhivad närviimpulsid edasi teistess rakkudesse). Sünapsid- 1 neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Keemilised. Elundkonnad. Elund on kehaosa,kooneb kudedest, täidab kindlat funktsiooni. Nt südames koos lihaskude,epiteelkude ja närvikude. Ühistalitusega elundid- elundkonnad. *Katteelundkond- kaitseb keskkonnamõjude eest.väliskatteks nahk, 15- 25%kehakaalust
· Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU · Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. · Kaal 1.3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked. · Peaajust lähtub 12 paari närve · Peaaju kaitsevad luuline ümbris, ajukestad ja ajuvedelik. · Ülesandeks on info kogumine, analüüs, otsuste tegemine; saatmine organitesse. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes nende arv väheneb. Samas luuakse pidevalt uusi sidemeid närvirakkude vahel, niisiis inimeste võimed ei kannata. 1) SUURAJU e. OTSAJU · Moodustab 70% peaaju mahust
kõikide rakkude üheaegse konstraktsiooni Närvikude · Rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada (selle teeb võimalikuks neuronite pikkade jätketega kuju) · Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätkedest · Dendriidid lühemad, mitmeharulised jätked, mis võtavad signaali vastu retseptorilt · Neuriidid e. aksonid pikemad jätked, mis juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse
juures.) Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Neuraalne regulatsioon-Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Ärrituse korral vallandub sensoorne signaal, signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus see töödeltakse vaheneuronite poolt. Neuriidid juhivad töödeldud signaali efektorrakkudesse, kus vastavalt antakse juhis elundite talituse muutmiseks.(efektorrakud asuvad lihastes,sisenäärmetes) Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioonimehhanism. Humoraalne regulatsioon-Paljud elutalitlused on hormonaalse kontrolli all.Hormoonid liiguvad koos verega kõikjale, seega oluline roll elundkondade talitluse koordineerimisel. Hormoone on vähe,
elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude; l ihaskude kude, mille talituseks on kokkutõmbumine e kontraktsioon; luukude jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure; närvikude - kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada; närvisüsteem elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitust; piirdenärvisüsteem närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega; sidekude hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi; sisenõresüsteem elundkond, mis toodab hormoone ja reguleerib nende abil organismi eluavalduusi. sünaps-närviraku jätked moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi sünapseid HINGAMISELUNDKONDRinnaõõnes asuvad kopsud.Sissehingamisel liigub õhk läbi nina või suu kõrisse,sealt
primaatide seltsi, inimlaste sugukonda, inimese perekonda, targa inimese liiki Inimese aju erinevus teistest loomadest: suur aju ning arenenud ajukoor Epiteelkoe ehituslikud iseärasused: Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub, kilejas Sidekoe ehituslikud iseärasused: rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet Närviraku ehitus: Koosneb rakukehast ja kahesugusest jätketest (lühemad dendriidid ja pikemad neuriidid). Närviimpulsi teke: Elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus muutub lühikeseks ajaks rakumembraani polarisatsioon. Lihaskoe ehituslikud iseärasused: Silelihaskudedest ja vöötlihaskudedest. Silelihaskude koosneb ühetuumalistest lühikestest rakkudest. EI allu meie tahtele Vöötlihaskude koosneb pikkadest hulkruumsetest rakkudest. Võrdle Inimese ja inimahvi ontogenees: Inimesel areneb sünnijärgselt, inimahvil sündides juba aju üsna arenenud. Esimese 10
osmoretseptorid - rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse konsentratsiooni suhtes osteoporoos - luukoe hõrenemine palavik - kehatemperatuuri tõus mikroobse või viirusinfektsiooni ajal üle normaalse kõikumispiiri pastöriseerimine - toiduainete konservimine lühiajalise kerge kuumutamisega temperatuuril 60-90C patogeen - väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit piirdenärvisüsteem - närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega Polümeraasne ahelreaktsioon - meetod kindlast DNA lõigust suure arvu koopiate saamiseks tsüklilise ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel positiivne tagasiside - homöstaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks
·Juhib kõiki vaimseid tegevusi Suuraju ·Meeltekeskus ·Mõtlemine ·Mälu ·Eneseteadvus- MINA, isiksus ·Õppimisvõime ·Tahtelised tegevused Aju eri osade areng · http://www.breakingthecycles.com/blog/2009/02/14/teen-brain-development-and-alcohol/ · http://www.sodahead.com/living/are-those-who-make-fun-of-abortion-sick-people/question-626841/ Suuraju koor koosneb neuronite kehadest ehk hallainest Neuronite pikad jätked aksonid ehk neuriidid moodustavad valgeaine Neuronite kehad moodustavad suuraju koore ehk hallaine Suuraju koor ehk hallaine Valgeaine Suuraju poolkerad on ühendatud mõhnkehaga Suuraju poolkerad Parem ajupoolkera Ajukelme Vasak ajupoolkera Tsentraalvagu Ajusagarad · OTSMIKUSAGAR KIIRUSAGAR
NÄRVISÜSTEEM JA MEELELUNDID VAHENDAVAD JA TÖÖTLEVAD INFORMATSIOONI. NÄRVISÜSTEEM VAHENDAB INFORMATSIOONI VÄLISKESKKONNAST, TÖÖTLEB JA SALVESTAB SAADUD INFORMATSIOONI, SEOB JA KOOSKÕLASTAB KÕIGI ELUNDKONDADE TÖÖD NING REGULEERIB ORGANISMI TALITLUST VASTAVALT KESKKONNAS TOIMUVATELE MUUTUSTELE. NÄRVIKOE RAKUD ON ÜHENDATUD KEERUKASSE VÕRKU (KESKNÄRVISÜSTEEM PEA- JA SELJAAJUS TOIMUB INFORMATSIOONI TÖÖTLEMINE; PIIRDENÄRVISÜSTEEM MOODUSTAVAD DENDRIIDID JA NEURIIDID E. NÄRVID). MEELEELUNDITE ABIL SAAME INFORMATISOONI VÄLISKESKKONNA KOHTA. NEIS ASUVAD RETSEPTORRAKUD, MILLEL ON VÕIME MUUNDADA VÄLISMÕJU NÄRVISÜSTEEMIS TÖÖDELDAVATEKS NÄRVIIMPULSSIDEKS. NINAS ASUVAD HAISTMISRETSEPTORID, KEELEL ASUVAD MAITSMISRETSEPTORID (REGISTREERIVAD KEEMILISI SIGNAALE), SILMADES ASUVAD NÄGEMISRETSEPTORID (REGULEERIVAD VALGUSSIGNAALE), KÕRVADES ASUVAD KUULMISRETSEPTORID (REGISTREERIVAD MEHAANILISI SIGNAALE), NAHAS ASUVAD TERMORETSEPTORID (REGISTREERIVAD SOOJUST)
2. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. 3. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. 4. Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest( juuksed,nahk, küüned). Tugielundkond võimaldab liikuda( kõõlused, liigesed,luud,lihased). Seedeelundkond lagundab toitu(maks,kõhunääre,suuava,söögitoru,magu jne) . Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga(hingetoru,nina,kurk,kopsud,kopsutorud). Ringeelundkond transpordib
Närvikude Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Närvikude koosneb närvirakkudest ehkneuronitest. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked – neuriidid – juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku (kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustatavaks valguks on kollageen, mis esineb ainult loomadel). Rasvkoe rasvaga täidetud rakud on eelkõige varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad lööke ja
informatsiooni piirdenärvisüsteemiks. vahendamine Kesknärvisüsteemis – pea- ja seljaajus – toimub Info töötlemine info töötlemine. ja salvestamine Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakkude Seob ja kimpudesse (nim. närvideks) ühinenud dendriidid kooskõlastab ja neuriidid. kõigi teiste Erinevad retseptorid suudavad registreerida elundkondade erinevaid signaale. Nina limaskestas asuvad tööd ja haistmisretseptorid ja keelel asuvad reguleerib maitsmisretseptorid registreerivad keemilisi organismi signaale. Silmades asuvad nägemisretseptorid talitlust vastavalt registreerivad valgussignaale
Närvisüsteem vahetab infot väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud info, seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitlust vastavalt elukeskkonnas toimuvatele muutustele. Kesknärvisüsteem pea- ja seljaajus toimub info töötlemine. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuriidid. Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. · S i s e n õ r e s ü s t e e m reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõre- ehk endokriinnäärmed ja mille on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. · S i g i m i s e l u n d k o n d on vajalik järglaste saamiseks. Inimese sigimine toimub suguliselt. Inimene kui tervikorganism
Müofibrillide asetuse tõttu näivad need südamelihas: võimelised genereerima ja juhima ristipidi vööödilised. närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kontraktsiooni Närvirakud Dendriidid võtavad signaali vastu retseptorilt või *suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, teiselt närvirakult, neuriidid juhivad närviimpulsid tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. edasi teistesse rakkudesse.Sünapsidega antakse edasi närviimpulss järgmisele rakule.Närvirakkude vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. *müofibrillid võimaldab toimuda lihasrakkude kokkutõmbeid, koosnevad müofilamentidest- aktiinist ja müosiinist.
närviimpulssideks neuriit e. akson närviraku pikem jätke, mis saadab närviimplusid edasi teistele rakkudele neuron närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked närvikude kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada närvisüsteem elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust piirdenärvisüsteem närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega rasvkude sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud ringeelundkond elundkond, mis transpordib kehas aineid; süda, vere- ja lümfisooned ripsepiteel epiteelkoeliik, mille pinnal asuvad ripsmed seedeelundkond elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toit seedimine toidu lagundamine keharakkude poolt omastavateks molekulideks
PEAAJU saab infot (meeleelundite kaudu) piirdenärvisüsteemi vahendusel ümbritsevast keskkonnast ja organismis toimuvast Kaalub ligikaudu 1,35 kg Koosneb ligikaudu 100 miljardist närvirakust Kurruline pind (hallainest) on peaaju koor; paksus u 3mm Hallaine moodustavad närvirakkude kehad ja müeliintupeta dendriidid Valgeaine müeliintupega neuriidid MÕHNKEHA ühendab aju poolkerasid KESKAJU silmade ja pea automaatsed liigutused (liikuv objekt) VÄIKEAJU liigutused, peenregulatsioon, koordinatsioon, tasakaal PIKLIKAJU reguleerib südant läbivat verehulka, hingamist, seedimist HÜPOTALAMUS koos ajuripatsiga juhib sisenõrenäärmete tööd SELJAAJU vahendab infot peaaju ja teiste elundite vahel Suuraju poolkera sagarad OTSMIKUSAGARA koor
kokkutõmbumise. kuju. · Koosneb lühikestest (dentriit) ja · Lagundab toitu. pikkadest (neuriit) jätketest. · Seedeelundkond on vajalik · Info edastatakse edasi ainult selleks, et toitu seedida ja toidust ühes suunas. kätte saada toitained ja energia. · Neuriidid e aksonid juhuvad · Seedeelundkonna moodustavad närviimpuldis edasi teistesse seedekanal ja sellesse nõresid rakkudesse. eritavad seedenäärmed. · Sünapsid on kohad, kus ühe · Seedeelundkond on: suu neuroni neuriit puutub kokku söögitoru magu 12sõrmiksool järgmise neuroni dentriidia või peensool jämesool pärak.
Närvisüsteem: selle ülesandeks on vahendada ja töödelda informatsiooni. Ta vahendab informatsiooni väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud informatsiooni, seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitlust vastavalt elukeskkonnas toimuvatele muutustele. Närvisüsteemi kuuluvad kesknärvisüsteem(pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem, mille moodustavad närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuriidid(närvid). Sisenõresüsteem: selle ülesandeks on reguleerida organismi eluavaldusi. Paljud elutalitlused on hormonaalselt kontrollitavad. Hormoonid on ained, millel on kindel toime teistele rakkudele ja organismidele. Sisenõresüsteemi kuulub kõhunääre, ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealsed, sugunäärmed. Sigimiselundkond: selle ülesandeks on järglaste saamine, sest inimese sigimine toimub suguliselt
Kraniaalnärvid Meeleelundite närvid: 1. Nn. Olfactorii 1 Maitsmisrakud regio olfactoriasfila olfactoria (läbivad lamina cribrosa) bulbus olfactorius (tuum, mitraalrakud moodustavad glomeruli olfactroii, mille neuriidid kuuluvad tractus olfactoriuse koostisesse). 2. N. Opticus 2 Reetina (kepp- ja kolbrakkude kiht, bipolaarsete neuronite kiht, suurte multipolaarsete neuronite kiht) discus n. opticin. Opticus (läbib canalis opticuse) chiasma opticum (ristuvad mediaalsed kiud) tractus opticuscorpus geniculatum laterale/colliculus superiorisradiatio opticaasulcus calcarineus pk nägemiskeskus Macula, fovea centralis, pimetähn 3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N
· Sidekude seob naha teiste organite külge. · Luukude täidab organismi tugifunktsiooni. Närvikude · Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. · Närvikude on närvirakkude neuronite pikkade jätketega kuju. · Koosneb lühikestest (dentriit) ja pikkadest (neuriit) jätketest. · Info edastatakse edasi ainult ühes suunas. · Neuriidid e aksonid juhuvad närviimpuldis edasi teistesse rakkudesse. · Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dentriidia või rakkudega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Katteelundkond · Kaitseb keskkonna mõjude eest. · Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest.
Vöötlihased moodustavad meie skeletilihased, nende rakkudes on mitu tuuma ja tegevus allub meie tahtele. Südamelihaskude on kõige vastupidavam kude, mille kiud töötavad tahtest sõltumatult. Närvirakud koosnevad kehast ja jätketest. Närvirakkude kogumikud moodustavad närve ja ajusid. Närviraku kehast väljuvaid lühikesi jätkeid nimetatakse dendriitideks ja pikki jätkeid neuriitideks. Närvirakkude kehad asuvad keskustes: peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes. Neuriidid viivad infot keskustest teiste närvirakkudeni ja lihastesse ning elunditesse. Inimese elundkonnad ja nende ehitus. Närvid ja refleksid Piirdenärvid on üle kogu keha paiknevad närvid, mis ühendavad keha organeid kesknärvisüsteemiga. Enamik närve sisaldab kahesuguseid kiude, ühed juhivad erutuse organitest pea- ja seljaajusse, teised aga kesknärvisüsteemist elundeisse. Erutusi saadetakse impulssidena, elektriliste signaalidena
organismis kõikjale ja omavad seetõttu olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises. Humoraalne regulatsiooni toimub aeglaselt, aga järjekindlalt. Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või vastupidi, aktiveerudes. Neutraalne regulatsioon - Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Mingi ärrituse poolt vallandatud signaal ehk sensoorne signaal juhitakse kesknärvisüsteemi. Seal toimub nende töötlemine vaheneuronite poolt. Motoneuronite neuriidid juhivad töödeldud signaali kesknärvisüsteemist edasi efektorrakkudesse, kutsudes nii esile vastava elundi talitluses vajaliku muutuse. Efektorrakud asuvad tavaliselt lihastes või sisenäärmetes. Osmoregulatsioon - Kehavedelike lahustsunud ainete sisalduse regulatsioon. Vee tasakaalu hoiame negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes
eranditult esineb Süstemaatiline pikaajaline Perifeerse närvisüsteemi ja lihaste Vormijad-pressijad, staatiline lihaspinge, kiires haigused e. üle-koormustrauma, neetijad, sepad, valtsijad, tempos sooritavad püsivad, retsidiveeruvad stantsijad, lihvijad, monotoonsed liigutused. neuralgiad, neuriidid käe-õla konveieril töötajad, käsitsi Surve närvitüvedele ja nende pleksiidid, polüneuriidid ja puurijad, elektrimasinate mikrotraumad. Jäsemete polüneuralgiad (vegetatiivsed ja mähkijad, teemandite ja süstemaatiline jahtumine. segavormid), müosiidid vääriskivide lihvijad. Kere või jäsemete (müofastsikuliidid). Neuro- sundasend. muskulaarse aparaadi haiguste
*süda peab pumpama verd *neerud eritama ainevahetuse jääkprodukte ja tasakaalustama kehavedelikke hulka Närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel toimub. Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar. Signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine vaheneuronite poolt.Motoneuronite neuriidid juhivad signaali edasi efektorrakkudesse(lihastes,sisenäärmetes), kutsudes nii esile elundi talitluses vajaliku muutuse. Humoraalne regulatsioon-hormoonide abil toimuv elundkondade talituse regulatsioon Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja on olulised koordineerimiseks. Muutused toimuvad aeglaselt, hormoonide sisaldus veres väike. Hormoonid pidurdavad/aktiveerivad protsesse.
X koosseisus ja seljaajus ristluu närvid närvide koosseisus 137. Närvikoe jagunemine: Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded: Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid - nende kaudu tuleb erutus närvirakku. Neuriidid e. aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. Närvirakkudele iseloomulikud struktuurid on tigroidsubstants ja neurofibrillid. Tigroidsubstants on näha närviraku kehas ja kõikides jätketes. Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad struktuurid. Neurofibrillid on neuronite spetsiifilised erutust juhtivad struktuurid 139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse (jätkete arvu järgi):
Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude Lihaskoe ülesandeks on tagada organismi enda liikumine ja ka organismi sees toimuvad liikumised. Närvikude -närvikude koosneb närvirakkudest. Närvirakk koosneb rakukehast, mitmest lühikesest jätkest ehk dendriidist ja ühest pikast jätkest ehk neuriidist. Närviraku kehad asuvad peaajus või seljaajus. Dendriidid toovad erutusi närviraku kehasse ja neuriidid juhivad erutuse närvirakust välja, näiteks lihasesse. Nimeta inimese elundkonnad Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet: Närvisüsteem (närvikude, närvirakud, saaterakud) - Kesknärvisüsteemi elundid on pea ja seljaaju mille põhifunktsioonid on tingitud ja tingimatute reflekside reguleerimine. mälu ja mõtlemine; Perifeerne, vegetatiivne (sümpaatiline,
50.Närvisüsteemi jagunemine ja ülesanded: Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. 51. Närviraku ehitus(joonis), jätkete ülesanded: Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid- nende kaudu tuleb erutus närvirakku. Neuriidid e. aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. 52.Närviraku liigid, ehituse ja talitluse alusel, lühiiselmoomustus( mida teeb): Ehituse (jätkete arvu järgi): a) Unipolaarne e. ainujätkeline neuron (silma võrkkestas) - kehast lähtub ainult 1 neuriit. b) Bipolaarne e. kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit. c) Pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket.
ventraalselt 4. Somatomotoorne tsoon (F13) basaalplaadi piirkonnas ventraalselt - Sensoorne tsoon sinna kasvavad tundeganglioneist neuronite jätked 8F14) – moodustavad koos näevi sensoorjuure - Motoorne tsoon sealt kasvavad välja neuronite jätked (F15) – moodustavad koos motoorjuure Marginaaltsoon (F16) - kõige väljaspool - algul nõrgalt arenenud - hiljem kasvavad sinna hallainest neuronite jätked (neuriidid ehk aksonid) ja sellest areneb aju valgeaine NÄRVISÜSTEEMI JAOTUS Topograafilis-anatoomiline jaotus - Tsentraalnärvisüsteem selja- ja peaaju - Perifeerinärvisüsteem närvijuured närvitüved ganglionid närvilõpmed Funktsionaal-anatoomiline jaotus - Somaatiline ehk animaalne ehk oikotroopne ehk tserebrospinaalne närvisüsteem loob sidemed meele- ja liikumiselundite abil väliskeskkonnaga
teave saamine(väliskeskonnaga suhtlemine) ja tegevuse muutmine. 136. Närvisüsteemi jagunemine TV17 Jaguneb autonoomne ehk vegetatiivne ja sümpaatiline. 137. Närvikoe ehitus närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. (Vananedes neurogliia hulk suureneb) 138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded koosneb kehast ja jätkest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub. 139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse alusel: Unipolaarne neuron-kehast lähtub ainult üks neuriit. Bipolaarne neuron-üks dendtriit, üks neuriit. Pseudounipolaarne neuron-kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Multipolaarne neuron-palju dendriite ja üks neuriit. Talitlus alusel: Sensoorsed ehk tundeneuronid-Dendriit lõpeb retseptorina, kus välisärritaja energia muudetakse närviimpulsiks.
stimuleeriv toime, ent mõju märgatavalt väiksem, kui androgeenidel. Toodetakse aga ka vähesel määral androgeene. Närvisüsteem: 102. Närvikude koosneb: närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. (Vananedes neurogliia hulk suureneb) 103. Närviraku ehitus: koosneb kehast ja jätkest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub. 104. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: · Unipolaarne ehk ainujätkeline neuron, mille kehast lähkub ainult üks neuriit, dendriidid puuduvad; · Biopolaarne ehk kahejätkeline neuron, millel üks dendriit ja üks neuriit; · Multipolaarsed neuronid, milledel palju dendriite ja üks neuriit. o Aferensed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid võtavad vastu
Silma võrkkest ehk retina pars optica koosneb välisest pigment- ja sisemisest neuraalosast, millel on kolm kihti: · Kepp- ja kolbrakkude kiht (kõige välimine; kepid must-valge, kolvid värvide nägemiseks) II N opticus · Bipolaarsete neuronite kiht Arenguliselt ajuosa · Suurte multipolaarsete neuronite kiht, mille peened neuriidid ühinevad n opticus'eks, mis siseneb canalis opticuse kaudu (väljasopistus) koljuõõnde. Aferentne/tunde närv Sulcus chiasmaticus'e piirkonnas toimub reetina nasaalsetelt (mediaalsetelt) pooltelt lähtuvate optikusekiudude ristumine (chiasma
Vererakkude areng. Pluripotentsed HSC rakud on võimelised genereerida kõike vere ja lõmfi rakke. HSC genereerib vaherakke. Embrüonaalne hemopoeesis toimu vere saartel (RBC tootmine). Endoderm.On olemas 2 funktsiooni: keeliku, südame,veresoonte ja mesodermi formeerimine; seedutorude sisu konstrueerimine (mõlemad respiratoorsed ja seedimistorud on primitiivse sõrmiku produktid). Närvisüsteemi areng I (varajased etapid). Närvirakk - neuron: neurooni keha, sooma; neuriidid(aksoonid ja dendriidid). Tüüpilised aksoonid viivad närvi-impulsi neuroni kehast eemale, kontakteeruvad teiste neuronite dendriitidega; ergastavad sünapsid dedriitide eristruktuuridel. Inhibitoorsed dendriitide tüvel. Kaks suurt neuronite kategooriat:1. projektsioonineuronid (innerveerivad kaugemal asuvaid sihtkudesid, pikad aksonid), 2. interneuronid (kontakteeruvad kohalikult ajupiirkonn sees). Neuronite tüübid neurotransmitete järgi:1. erutavad, ergastavad neuronid (glutamat,
harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised ja sugunäärmete endokriinne osa. Nimetatud näärmed moodustavad vastastikuses seoses oleva süsteemi, kus juhtivat osa etendab hüpofüüs. (joonis 102, lk 142 õpik; joonis 23 vihik). 18, 28. 49. Närvisüsteemi jaotus. Joonis 17 vihikus. Lk 180 õpikus. 50. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded. Joonis 19 vihikus. Neuronil on kahte liiki jätkeid dendriidid ja neuriidid ehk aksonid. Erutus tuleb alati mööda dendriiti sisse närvirakku ning lahkub mööda aksonit. Neuriitide kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. See on alati ühesuunaline. Igal neuronil on üks neuriit, dendriitide arv varieerub. 51. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel, lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Joonis 132, lk 182 raamatus. Neuronite liigid ehituse alusel:
b) gliia rakkudest (neuroneid abistavad neurogliia rakud) Neuron: on närvisüsteemi morfoloogiline ja funktsionaalne ühik - Kujult mitmesugused (ovaalsed, pirnjad, haralised) - Asetsevad KNS hallaines ja perifeerse närvisüsteemi sõlmedes e. ganglionites- Jätkete arvu järgi eristatakse uni-, bi-, multipolaarseid (enamus) Närvikiud: närvirakust kaugemale ulatuvad pikad jätked: dendriidid või neuriidid 28. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. (Mittespetsiifiline immuunsus) Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. 29. Kaasas immuunsuse barjäärid-Anatoomiline barjäär: nahk ,limaskestad. Füsioloogiline barjäär;temperatuur, pH
närvikiud suunduvad üles piklikajju, sealt silla kaudu väikeajju; - spinotalaamilisest juhteteest (viiakse talamusse valu-, temperatuuri- ja puute- ehk taktiilsed erutused), mis kulgevad valgeaine külgmist vääti mööda, suundub posttsentraalsesse kääru suurajus. Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. Need närvikiud on spinaalganglionide neuronite või seljaaju hallaine tagasammaste neuronite neuriidid. Funktsioonideks on info viimine posttsentraalse (tumesinise) kääru ülemisse ossa või väike ajju. Nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest, peaajju. 34.ALANEVAD JUHTETEED (MOODUSTUMINE, JAGUNEMINE, PAIKNEMINE, FUNKTSIOONID) Alanevad ehk motoorsed juhteteed. Moodustuvad: - kortikospinaalkulglatest (lateraalne kortikospinaalkulgla, eesmine kortikospinaalkulgla kulgevad seljaajus
korrastatus (6)foneetilise reduktsiooni aste (7)pauside täitmine (8)sõna ja konstruktsiooni valik (9)väljenduslikkus(10)kõne õigsus ja kõnekultuur(11)vanuselised tunnused (12)sotsiaalsed tunnused (13)territoriaalsed tunnused.............. 2 oli vist küsimus hallaine ja valgeaine kohta..... 3 Närvisüsteemis eristatakse hallainet ja valgeainet. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine ja närvirakkude neuriidid moodustavad valgeaine. 2 Ülevaade psühholoogiast Mõisteid gestaltpsühholoogiast: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin. Kõik mida teame maailma koht pole objektiivsed andmed ,,geograafilise" maailma kohta vaid constructum, konstrueeritud andmed. Psüühika- eriline protsess, mille käigus organiseeritakse käitumine. Psüühika on käitumist organiseeriv protsess. Käitumine on eesmärgiga säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Psüühika
Ta võtab enda alla umbes 4 cm suuruse pindala. Elund koosneb retseptoorsetest haistmisrakkudest ja tugirakkudest. Tugirakud on silinderjad pigmentisisaldavad rakud, nende vahel paiknevad haisterakud on poolikujulised kahe jätketega (bipolaarsed) närvirakud. Perifeerne jätke on lühike ja tungib tugirakkude vahelt läbi haisteepiteeli pinnale ja ulatub sellest tundlike haistekarvakestega välja. Tsentraalne jätke on pikk, peenike ja kujutab endast neuriiti. Haisterakkude neuriidid liituvad haisteniidikesteks ja siirduvad läbi sõelluu sõellestme suuraju haistesibulasse, kus nad annavad erutuse edasi selle närvirakkudele. Haistmisepiteelis on selle põhilestmesse ulatuvaid haistenäärmeid, mistõttu on haisteepiteel alati märg ja kuivamise eest kaitstud. Haistenäärmete nõre on ühtlasi selleks vedelikuks, milles lõhnavate ainete osakesed lahustuvad enne, kui nad on suutelised haisterakkude karvakesi ärritama. Haistmistundlikkus on väga suur. Näiteks tunneb
annaabi.ee 
