Biooloogia küsimused lk. 71 (0)

Küsimused lk 71 + lisaküsimused 8-10
1. Missuguse koe hulka kuulub rasvkude ?
Rasvkude kuulub sidekoe hulka. Koosneb rasvarakkudest ning mille ülesanneteks on varuainete kogumine, temperatuuri hoidmine ning siseorganite kaitsmine.
2.Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet
Keemilise sünapsi tööpõhimõte on informatsiooni edasiandmine ja töötlemine ning vahendada selgroogsetel närvisüsteemist tulevaid signaale lihastega (neuromuskulaarne liides
e. motoorne terminal ) Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki.
3.Kui palju rakke on inimese peaajus?
Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude “laoruumi” (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb.Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid ning inimene saab targemaks.
4. Milleks on organismis vajalik epiteelkude ?
Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest.
5. Loetlege inimese kehas esinevad koed.
Epiteelkude. Lihaskude. Närvikude. Tugikude. Veri ja lümfoidkude. Luukude. Kõhrkude. Sidekude. Kohev sidekude; Fibrillaarne sidekude; Rasvkude
6. Millisteks alaliikideks jaotatakse lihaskude?
Silelihas -, vöötlihas-, skeletilihas - ja südamelihaskude
7.Millistest osadest koosneb närvirakk?
Närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas olevates retseptorites.Närviraku jätked - neuriidid ja dendriidid on tsütoplasma väljakasved, mida mööda liiguvad närviimpulsid. Dendriidid on jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehasse ja neuriidid on närviraku jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehast eemale.
8. Loetle inimese elundkonnad e. Organsüsteemid
Katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond , hingamiselundkond , ringeelundkond , erituselundkond , närvisüsteem, sisenõresüsteem, suguelundkond.
9. Mis on iga elundkonna ülesanne ja millistest osadest ta koosneb?

• Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest (nahk)
  
• Tugi- ja liikumiselundkond võimaldab liikuda ( luud , lihased)
  
• Seedeelundkond lagundab toitu (suuõõs, neel , söögitoru, magu , peensool, jämesool, pärasool)
  
• Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga (nina, ninaneel, hingetoru , kopsud, kopsutoru e. bronh, kopsutoruharud e. bronhioolid)
  
• Ringeelundkond transpordib kehas aineid (süda, veresooned , lümfisooned)
  
• Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid (neerud, kusepõis, kusejuha
  
• Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni ( peaaju , seljaaju )
  
• Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi (käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats )
  
• Suguelundkond on vajalik järglaste saamiseks (munandid, munasarjad)
  

10. Mis toime on valuvaigistitel sünapsi tööle?
Mitmed valuvaigistid mõjuvad närviülekandele. Mõju võib ainest olla pidurdav, blokeeriv või stimuleeriv. Need sisaldavad aineid, mis sarnanevad mediaatoritele sünapsides, ja seetõttu organism ülekandeainet enam ise ei sünteesi. Nii vajataksegi aina uusi "asendusaineks" saanud valuvaigistite koguseid.