transepti vahele sageli moodustus omaette ruum-kooriruum, mille põrand oli sageli kõrgem ja mille all asus krüpt-maaalune kamber kus hoiti kiriku kõige kallemaid esemeid. Koori ja absiidi ümbritses kooriümbriskäik. Absiid oli mõnikord ümbritsetud ka kabelitepärjaga. Müürid olid paksud- umbes 7-8 meetri paksused. Kirik täitis ka kaitsefunktsioone. Akende ja uste juures kasutati ümarkaari. Sissepääsu kõrval olid sageli vägevad tornid ja nelitise kohal oli nelitistorn Varasemad kirikud olid lameda laega, aga hakati tegema ka silindervõlvi. Tugedena kasutati sammaste kõrval ka pilastreid. Kuupkapiteel. Sisearhitektuuris kesklöövi müürid jagunesid tavaliselt 3 ossa. Alumise osa moodustasid kaared - arkaadid. Keskmise osa empoorid või trifoorium-kitsas käik müüri sees. Ülemise korruse akende rida e. valgmik . Fassaadide kohal oli sageli kääbusgalerii, eriti Saksamaal ja Itaalias. Eriliselt olid
Sakraalarhitektuur - religioosne arhitektuur (kirikud, kloostrid, baptisteeriumid jm) Nelitis - Pikihoone ja põikhoone ristumiskohta jääv ruudukujuline ruum Nelitistorn - nelitise kohal kõrguv torn Arkaadid - ümarkaared Empoor - rõdu kirikus Valgmik - kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida Travee - ristvõlviga kaetud lööviosa Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur (elumajad, ametihooned jm) Portaal - kunstiliselt kujundatud sissekäik Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid,piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Gootika - kunstistiil Euroopas 12.-16. sajandil. Nimetust, mis tuleneb gooti hõimunimest kasutati 16. sajandil Itaalias halvustavalt renessansile eelnenud keskaegse kunsti kohta; is...
Rooma, Bütsantsi ja Islami arhitektuurist · Kogududele pikihoone 3 löövi · Põikihoone 2 löövi · Enne apsiidi kooriruum · Kooriruumi all krüpt- hauad · Apsiid, kooriümbriskäik · Kabelite pärg · Peaportaal e peanks · 2 kellatorni · Võlvikud e travee- kaeti ristvõlviga · Nelitistorn Seinad paksud, massiivsed, aknad väikesed, kirik hämar · Valgmik · Trifoorium · Empoos- rõdu külglöövi kohal 2. Teine kirikutüüp- kodakirik · Kõik löövid on ühe katuse all e puudub valgmik · Enne kooriosa olevat kohta nimetatakse triumfikaareks · Erinevatest piirkondadest eriilmelised. Saksamaal- koor ka läänepooses küljes (Maarja Laachi kirik)
Jumalaema katedraal Pariisis Pillerin Palo Jumalaema katedraalist #1 · Asub Prantsusmaal · Kiriku valmides olid Pariisis Cité saarel. tornid 69 m kõrged. · Ehitamist alustati · 19. sajandil lisati 1163 kuningas Louis kirikule 90 m kõrgune VII valitsemise ajal nelitistorn. kunagise Jupiteri · Kirik pühendati templi kohale. Mõistuse ja Ülima · Nurgakivi pani paavst Olendi kultusele, seda Aleksander III. kasutati ka lihtsalt · Valmis 1345 aastal panipaigana. · Tööd kestsid ligi 200 aastat. Jumalaema katedraal Katedraali sissepääs ·Püha Michael kaalub hingi, kuradit häirib, et kaal on võrdne. Jumalaema katedraalist #2 · Jumalaema kirik Pariisis on parim näide gooti stiilist.
kooriruum-uuendus *Saint Severe´i apokalüpsis ( Johannese ilmutus) -armagdeon-maailmalõpp , põrguinglid, ekspressionism- *Maria Laachi kirik , 12. saj lõpp ülitundeline, värviline. -tüüpiline saksa kirik, puudub kooriruum -keskne nelitistorn *Bayeux vaip- villane tikand, 11, saj, Hastingsi lahing -2 külgtorni idas 1066 -väga pikk-70 m pikk, 50 cm lai *Speyeri toomkirik 11.saj lõpp-12.saj lõpp - inimesed, loomad
mööduda reliikviast Tugevad kivivõlvid, mis toetusid Roidvõlvid, mis võimaldasid ehitada tohututele sammastele kergeid lagesid Paksud müürid Ehistornikesed kaunistavad tornikesi Väikesed aknad Roosaken ümmargune kiviraamistus Kõrgetest ümarkaartest kaarist vitraazaken Petikkaared Kõrge nelitistorn Kõrgusesse pürgimine Üks või kaks läänetorni Kõige enam kaunistati portaale, Milaano toomkirik mahult suurim gooti sambakapiteele ja fassaade stiilis ehitis Kirikute seinu katavad maalingud olid Jaani kirik haruldaste naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta terrakotaskulptuuridega Peamisteks ehituskeskusteks olid Tekkis ümarplastika kloostrid
kaared.Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav e.triumfikaar. Romaani stiiliga omapäraseid kirikuid.. Saksamaal Hildesheimi toomkirik-koor nii idas kui läänes.Mõeldud keisrile Toulouse'i ehitatud palverändurite kirik Saint-Sernin viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga.Sisemised külgloovid moodustavad jätkudes ümber koori kooriümbriskäigu.5kabelit moodustavad kabelipärja.Lae moodustavad silindervõlvid.Välisvaadet valitseb nelitistorn. Maria Laachi kloostrikirik-selle eeskujuks oli Cluny kiriku arhitektuur(eri kõrgusega tornide hulk) Romaani stili profanaarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused.Linnuse tähtsamad osad müür ja tornid.paigutamisel üritati arvestada ooduslikke tingimusi-järske mäenõlvu,veekogusid. 29 10 saj kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu vaid kannatuse tundeküllane väljendamine.Paljudes euroopa osades hakati looma arhitekruuriga seotud skulptuuri
· Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eriti just välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised. Idast läände suunduv haru moodustab pikihoone ja lühem, põhjast lõunasse suunduv haru põikhooone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal kõrgub võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid. Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised. Vanemad romaani kirkud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata
alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on aga just Itaalias Milaano toomkirik. Itaalia kirikutel pole läänetorne. Inglismaal: Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid, kes 12. sajandi teisel poolel ehitasid Canterbury peakirikut, Inglismaa peapiiskopi residentsi. Ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles puhul rõhutati rohkem hoonete horisontaaljooni, puudus prantslaslik kõrgussepürgimine. Inglise kirikutele on omane soliidne, kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis, samuti Salisbury katedraal. Eestis: Kunagistest Eesti kindlustatud linnadest on kõige paremini säilinud Tallinn. Oma müüride- tornide, keskaegse tänavatevõrguga, kõrgeviiluliste elamute, kirikute ja ühiskondlike hoonetega on Tallinna vanalinn ainulaadne ehitusmälestis. Raekoda, Toomkirik, Niguliste, Oleviste jaPühavaimu kirik, Toompea
Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks roieteks. Kirikul66ve katsid seega roided. Roidev6lvid vajasid lisatoetus pinda. Selleks ehitati vastu k6lgl66vi v2lisseina tugipiilarid. Tugipiilarid olid umbes keskl66vi k6rgusel. Tugipiilari ja keskl66vi vahele ehitati tugikaared. Tugipiilari otsa ehitati fiaal ehk kaunistustornike mida katsid krabid. Kirikul oli kaks l22netorni ja nelitistorn. Gooti aknad teravkaarelised ja aknaraamides kordub rosetti motiiv. Hilisgootikas asendus rosett v6beleva leegi motiiviga. Portaal rikkalikult kaunistatud. Portaali kohal suur ymmargune aken, mida nim roosaknaks. Roosakna ja portaali vahel paikneb niinimetatud kuningagalerii. Fassaad v2ga rikkalikult kaunistatud raidkivi mustritega. Nt Pariisi jumalaemakirik. Reimi katedraal fantastiliselt rikkalikuks l2ksid ehitiste kaunistused hilisgooti ajal. V6lve kattis tiheda mustriline roietev6nk, kus
Nurgakivi pani paavst Aleksander III. Tööd kestsid ligi 200 aastat. Kiriku valmides (umbes 13301345) olid tornid 69 m kõrged. Louis XIV ja Louis XV ajal võeti kirikus ette suuremaid ümberkorraldusi. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil hävitati paljud kirikus olnud aarded, kuid kellad pääsesid siiski ümbersulatamisest. Kirik pühendati Mõistuse ja Ülima Olendi kultusele, seda kasutati ka lihtsalt panipaigana. 19. sajandil lisati kirikule 90 m kõrgune nelitistorn (autor Eugène Emmanuel Viollet- le-Duc). Jumalaema kirikus on toimunud arvukalt olulisi sündmusi: aastal 1239 tõi Püha Louis kirikusse Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks. 3 Kölni katedraal on maailma kõrgeim ehitis 18801884. Suurim gooti kirik Saksamaal. Kõrgeim roomakatolik katedraal maailmas.
Albi katedraal- katarite pelgupaik, tornhärjasarve taoline motiiv—ülevalt hargneb kaheks osaks, alguses üheosaline Inglismaal gootika alguseks loetakse seal Canterbury katedraali ümberehitust 1175 Londonis 13. saj. Westminister Abbey- Inglise kuningate kroonimiskirik, suurmeeste matmispaik. varagootika: kirikud pikad ja madala, tugikaari polnud vaja, koor lõpeb sirgelt, rikkalikult kaunistatud läänefassaad nt. Salisbury katedraal, nelitistorn suurim 124 m. 13. saj. alguses Dekoreeritud stiili näiteks Yorki katedraal-ehisdetailide rohkus, massiivne ehitistorn, kuid väike, tornid madalad, Canterbury katedraal Saksamaa pseudogootika-hiljem ümberehitatud 1) Kölni toomkirik-20 000 inimest mahutab, lõpetatud 19. saj. , lf 2 torniv164 m 2) Lübeckis Maarja kirik –ehitusmaterjaliks tellis, 2 lf torni 125m, Tartu Jaani kirik selle eeskujul, kuid 1 torn, 3) alates 14. saj
olid piisavat paksud, et Kasutati ka tellist. Kirik on vastata ümarvõlvide poolt küllaltki madal, rõhutatakse väljaspoole suunatud survele. horisontaaljoont ja Alates 1100. aastast hakkasid ümarkaart. Pikihoone ja ehitusmeistrid välja tulema põikhoone ristumiskohal lahendustega, mis kõrgub võimas torn - võimaldasid katuse raskust nelitistorn ja selle alla jäävat paremini jaotada. Nad võtsid ruudukujulist ruumi kasutusele teravkaare, mis nimetatakse nelitiseks. avaldas seintele ümarkaartest Alumise korruse väiksemat külgsurvet. moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid.. Kõige kõrgema
Ülal hargnevad sambad võlve toetavateks roieteks. Seega katsid lööve roidvõlvid. Roidvõlvid vajasid aga lisa toetuspinda ja selleks ehitati kiriku külglöövide välisseinte külge tugipiilarid, mis on kiriku kesklööviga ühekõrgused. Külglöövi kohale ehitati kesklöövi välisseina ja tugipiilari vahele tugikaared. Tugipiilari otsas asus kaunistustornike, mida nimetatakse fiaaliks. Fiaal oli kaunistatud krabidega. Portaali juures oli 2 läänetorni ja nelitise kohal nelitistorn. Kiriku fassaadid olid väga rikkalikult kaunistatud skulptuuride ja raidkivi mustritega. Fassaadil paiknes ka nn. kuningate galerii. (Piibli kuningate kujud). N: Jumalaema kirik Pariisis. Fantastiliselt rikkalikuks läksid kaunistused hilisgooti ajal. Võlve katsid siis tihedamustriline roietevõrk, mille eesmärgiks oli ilu. Selliseid kaunistusi armastati eriti Inglismaal, kus tekkisid lehvikvõlvid. N: Oxfordi ja Cambridge ülikoolide kabelid
Ülal hargnevad sambad võlve toetavateks roieteks. Seega katsid lööve roidvõlvid. Roidvõlvid vajasid aga lisa toetuspinda ja selleks ehitati kiriku külglöövide välisseinte külge tugipiilarid, mis on kiriku kesklööviga ühekõrgused. Külglöövi kohale ehitati kesklöövi välisseina ja tugipiilari vahele tugikaared. Tugipiilari otsas asus kaunistustornike, mida nimetatakse fiaaliks. Fiaal oli kaunistatud krabidega. Portaali juures oli 2 läänetorni ja nelitise kohal nelitistorn. Kiriku fassaadid olid väga rikkalikult kaunistatud skulptuuride ja raidkivi mustritega. Fassaadil paiknes ka nn. kuningate galerii. (Piibli kuningate kujud). N: Jumalaema kirik Pariisis. Fantastiliselt rikkalikuks läksid kaunistused hilisgooti ajal. Võlve katsid siis tihedamustriline roietevõrk, mille eesmärgiks oli ilu. Selliseid kaunistusi armastati eriti Inglismaal, kus tekkisid lehvikvõlvid. N: Oxfordi ja Cambridge ülikoolide kabelid
linnade taassünd Mõjutab otseselt renessanssi. Perioodi lõpus mõjutas oluliselt trükikunsti(guttenberg) leiutamisega ja maadeavastused. Arhitektuur: ehitussüsteemi muudatus, kirik: skeletehitis, kaitsemotiivi langus, võeti kasutusele terav kaar. Roidvõlv. II korruse trifoorium, ülemiste korruste valgmik, aknad põhiline osa seinast, seinamaal puudus, piilarid ja kimppiilarid (sambad) Välisarhidekt.: vimperg ja ristlilik andsid kirikule pitsilise mulje, uste kohal roosaken, nelitistorn nelitiste kohal, vitraazid. Prantsusmaa: gootika sünnimaa, kunsti kõrghetk. 1) vara-gootika: tugipiidad väljaspool vastu müüri, aknad väiksed. Nt: Saint Denis abtkonna kirik, hakati ehitama Notre Dame kirkut (150 a ehitust) 2) kõrg-gootika: aknad suuremad, mitmekesisem raamistik, gootika pärlid: Charte, Soissons, Preims katedraalid. 3) hilis-gootika: akendel keeruline raamistik, teravkaare kõrvale tuli tundorkaarm, oluline osa ka kloostritel: Mont-Saint-Micheli klooster
Saksamaa 1.Bambergi toomkirik Alustatud romaani stiilis, lõpetatud varagootikas. 2.Hildesheimi toomkirik Koor nii idas kui läänes Prantsusmaa 1.SaintSernin Võimas nelitistorn, palverändurite kirik 2.Poitiers Rikkaliku skulpturaalse kujundusega 3.Clunys Oma aja suurim kristlik pühakoda.
kabellöövid, kiivrita läänetornid ja tugikaared. Monumentaalselt nn. Kuningate galeriiga läänefassaadi ja transeptifassaade kaunistavad gooti raidkunsti meistriteosed. Ajalugu: Suure Prantsuse revolutsiooni päevil hävitati paljud kirikus olnud aarded, kuid kellad pääsesid siiski ümbersulatamisest. Kirik pühendati Mõistuse ja Ülima Olendi kultusele, seda kasutati ka lihtsalt panipaigana. 19. sajandil lisati kirikule 90 m kõrgune nelitistorn (autor Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc).Jumalaema kirikus on toimunud arvukalt olulisi sündmusi: aastal 1239 tõi Püha Louis kirikusse Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks. Pariisi Jumalaema kiriku esimese oreli ehitas Franois-Henri Clicquot 1700. aastal. Hiljem, 19. sajandil ehitas Aristide Cavaille-Coll oreli ringi, suurendades seda. 1991.
Hildesheimi toomkirik o Saksamaal o Koor oli nii idas kui läänes [keisrile] Saint-Sernini kirik o Tolouse´is (Lõuna-Prantsusmaal) o Palverändurite kirik o Kesklööv on kaetud silindervõlvidega o Viielööviline pikihoone o Kolmelööviline transept o Sisemised külglöövid moodustavad kooriümbriskäigu. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit, mis moodustavad kabelitepärja. o Lagi on silindervõlvidest o Välisvaadet valitseb võimas nelitistorn. Notre-Dame-la-Grande´i kirik o Poiters´is (Lääne-Prantusmaa) o 12. sajand o Rikkalik skulpturaalne kujundus o Reljeefid katsid kogu läänefassaadi Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsisterlaste emaklooster. Lihtne ja ilma tornideta. Cluny kloostrikirik on aga benediktlaste kloostrikirik. Cluny kloostrikirik o 11. sajand o Suurim kristlik pühakoda toli ajal o Viielööviline pikihoone o Kolmelööviline eelkirik
Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks. Seetõttu on aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Romaani kiriku ilme iseärasused sobisid ja olid väga hästi kooskõlas ajastuvaimuga: sõjakus, tõsidus ja siirus. 1. ühelööviline ehk saalkirik 2. kahelööviline kirik 3. basiilika 4. pseudobasiilika (keskmises löövis valgmik puudub) 5. kolmelööviline kirik ehk kodakirik 1. Koor 2. Apsiid 3. Kooriümbriskäik 4. Transept 5. Külgtorn 6. Nelitis ja Nelitistorn 7. Kesklööv, Pikihoone 8. Külglööv Romaani kirikud Prantsusmaal 10-12 sajandil. Palju ehituskoolkondi (üle 10 iseseisva koolkonna) ja erinevad lähenemised. Harmoonia arhitektuurilise ja dekoratiivse külje vahel; jõud, tugevus ja monumentaalsus ühinevad peensuse ja elegantsiga. Mõned koolkonnad kasutavad fassaadidel rikkalikult reljeefe ja skulptuure. Saint- Sernini katedraal Toulouse'is monumentaalne kõrge kääbusgaleriidega kaunistatud nelitisetorn ja arvukad kabelid
· Notre-Dame-la-Grande o Fassaad kaetud ornamentaalsete ja figuraalsete reljeefidega, mis kujutavad stseene pattulangemisest Kristuse sündimiseni o Kesk-Prantsusmaa Auvergne´i koolkond · Eriti tähtsad empoorkirikud o Kahekorruselised külglöövid · Nelitistorn · Kooriümbriskäik · Kabelipärg o Burgundia koolkond Eelistatuim tüüp basiilika CLUNY KLOOSTRIKIRIK Madeleine'i kirik · Üldiselt domineerib Prantsusmaal romaani ajastul pikiehitise tüüp, ent ei puudu ka tsentraalehitised · Kloostrite ristikäigud romaani kunsti kauneimad mälestised Euroopas
triumfikaar. Kuna ristvõlv oli väga raske, tuli seinad ehitada massiivsed ja sambad jämedad, mistõttu jäid aknad väikseks. Hildesheimi toomkirik Saksamaal on eriline sellepoolest, et tal on koorid nii idas kui läänes ja see kirik oli mõeldud keisrile. Saint-Sernini kirikul on viielööviline pikihoone kolmelöövilise transeptiga. Külglöövid jätkuvad ümber koori ja moodustavad selle ümber käigu. Koorist ulatuvad välja viis kabelit. Kiriku laeks on silindervõlvid. Väljas on nelitistorn. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst. 10.saj. lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Skulptuur erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. Kujureid ei huvitanud anatoomiline täpsus vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. 11.saj. alguses valmisid Hilesheimi toomkiriku pronksuksed, millel olid reljeefselt kujutatud stseeni piiblist. Neis reljeefides ei püütud kujutada ruumi ega kõrvaldetaile. Peamine oli haarav jutustus. 11.saj
silindervõlvi(ümarkaar). (joonis) Kiriku interjöör ja eksterjöör,: Kirikud on madalad ja aknad on väiksed. Aga oli vaja ka kaitsta. KIRIK OLI KAITSEEHITIS JA SEESPOOLT SULETAV. Põhiplaanilt basiilikad (joonis) Põhiplaanilt suured kirikud(joonis)Väiksed kirikud(joonis) Kirikud olid Ida-lääne suunalsed ning altar asus idas. Kooriruum on kiriku muust põrandast veidi kõrgemal. Selle all asus hauakamber ehk KRÜPT. Romaani kirikul on nelitise kohal suur nelitistorn. Torne on kirikul kas 3;5;7;9.... paaritu arv. Itaalia kirikutel torne ei ole. Kellatornid on eraldiseisvad. (Kellatorn-KAMPANIIL, kõige tuntum Pisa torn) Kääbusgalerii-Sammaskäigud, mis avanevad väljaspoole altariruumi.Osades maades on see romaani stiil segunenud teiste stiilidega. Kirikud koos skulptuuridega olid värvilised, nüüd aga maha kulunud.reljeefidega kaunistatud portaalid.-Enamus romaani kirikute fassaadidel ja reljeefidel skulptuurid. Kirikufassaadi peal on igast kuradid
1088-1118. Arvutirekonstruktsioon. Koor. Arvutirekonstruktsioon. Sainte Foy kirik Conques'is. 1050-1120. Interjöör. Notre Dame de la Grande kirik Poitiers's. 11. saj. Saint Sernini katedraali Toulouse'is. 1080-1096. Saint Pierre kirik Angouleme'is. Nelitistorn. 1101-1128. Läänefassaad. Saint Pierre kirik Angouleme'is. 1101-1128. Interjöör. Erandlikult on traveed kaetud Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's. u. 1180-1190. Tornlinnus, nn. donjon Dinant'is. kuplitega. 11.-14-.saj. Ristvõlvidega kaetud kesklööv.
Gooti kunst Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Gooti stiil referaat Koostaja:Argo Anijärv Kursus: Turismikorraldus Olustvere 2012 Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ilmneb eelkõige arhitektuuris ning jaguneb üldjoontes järgmisteks perioodideks: varagooti 1140-1200, ...
K6ige rohkem ehitati basiilikaid. Sambad jagasid kiriku l66videks. Keskl66v on k6rgem ja laiem, kylgl66vide peal paikneb keskl66vi avanev galerii.Uueks kiriku osaks kujunes nelinurkne ruum apsiidi ja nelitise vahel mida nimetatakse kooriks.Koori ruumi p6rand oli tavaliselt k6rgem keskl66vi p6randast ja seal all asus krypt mida kasutati aadlike matmispaigana.Romaani ajal ehitati kiriku torn kokku kirikuga v2ljaarvatud Itaalased.Tavaliselt oli kaks l22netorni ning yks nelitistorn.Nelitis on pikki ja p6ikihoone ristumiskoht.L66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Suurte kivimasside toetamiseks ehitati sammaste asemele nelja v6i kaheksanurkse l2bim66duga tugipostid ehk piilarid.Kapiteel oli lihtne kivikuup mille alumised nurgad ymardati.N2iteks Wormsi kirik Saksamaal ja Valjala kirik Saaremaal.Kirikul66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Ymber apsiidi tekkis kooriymbrisk2ik kust p22ses kabelite p2rga mille moodustasid v2ikesed kabelid kus hoiti erinevate pyhakute reliikviaid.
ROMAANI KUNST (10.-12. saj) Ajastu ülevaade: feodalismi kõrgaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul). Valitses seisuslik ühiskond: vaimulikud (hoolitsesid hinge eest), aadlikud (kaitsesid), talupojad (toitsid). Euroopa oli killustunud väikesteks riikideks ja olid pidevad sõjad. Rüütlikultuuri (rüütli voorused: ausõna, truudus) õitseaeg. Naturaalmajandus. Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima. Euroopat ühendas ristiusk. Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270). Arhitektuur: Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline. Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrge...
Nurgakivi pani paavst Aleksander III. Tööd kestsid ligi 200 aastat. Kiriku valmides (umbes 1330-1345) olid tornid 69 m kõrged. Louis XIV ja Louis XV ajal võeti kirikus ette suuremaid ümberkorraldusi. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil hävitati paljud kirikus olnud aarded, kuid kellad pääsesid siiski ümbersulatamisest. Kirik pühendati Mõistuse ja Ülima Olendi kultusele, seda kasutati ka lihtsalt panipaigana. 19. sajandil lisati kirikule 90 m kõrgune nelitistorn (autor Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc). Jumalaema kirikus on toimunud arvukalt olulisi sündmusi: aastal 1239 tõi Püha Louis kirikusse Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks. Milano toomkirik (Duomo di Milano) on üks tuntuimaid gooti stiilis ehitisi Euroopas. Ta asub Põhja-Itaalias Milano linna südames Piazza del Duomo ääres.
kui skulptorid.( sakraal- kirikuga seotud; ilmalik..) Romaani kirik mõjus paksude kivimüüride ja väikeste akendega raskepärasena. Materjalina kasutati maakivi, mis tahuti parajateks plokkideks, tellist kasut vähe. Neid kasutati kindluse ja varjupaigana.Sama eesmärk ka tornidel- et näha kaugele jne. Romaani stiili olulised tunnused: ümarkaar, horisontaaljoon. Põhiplaanilt ikka ladinaristi kujulised. Pikihoone ja põikihoone kohal kõrgub võimas nelitistorn. Pikihoone jagatakse löövideks. Romaani kirikutest on enamik basiilikad. Basiilika- kesklöövi ülaosas on aknad. Romaani skulptuur on seotud arhitektuuriga!!!! Skulptuuri iseseisvalt ei esinegi. Mingid skulptuuri üksi tänavale panna..- no way ! Skuptuurid fassaadidele, portaalidele, --tegu RELJEEFIGa. Materjalina eelistati pronksi ja kivi. kasutati ka puud. Kivi ja puuskulptuurid värviti. Teised peale kiriku ei saanudki skulptuure tellida, seetõttu kõik religioosse sisuga
Tööd kestsid ligi 200 aastat. Muljet avaldava roosaknaga läänefassaad valmis 1250. aastal. Hiljem rajati ka külg- ja koorikabelid. Louis XIV ja Louis XV ajal võeti kirikus ette suuremaid ümberkorraldusi. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil hävitati paljud kirikus olnud aarded, kuid kellad pääsesid siiski ümbersulatamisest. Kirik pühendati Mõistuse ja Ülima Olendi kultusele, seda kasutati ka lihtsalt panipaigana.19. sajandil lisati kirikule 90 m kõrgune nelitistorn. Jumalaema kirikus on toimunud arvukalt olulisi sündmusi: aastal 1239 tõi Püha Louis kirikusse Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); 15 aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks. 16 7. LISAD Joon. 1
teravkaarelistes nisides kuningategalerii. Romaani kirik (Saint Pierre kirik Angouleme'is. 1101-1128. Läänefassaad.) Ümarkaar ukseavade ja akende kohal ning muude ehitusosade juures. (raskus on suunatud külgedele) Kitsad ja väikesed aknad kivimasside raskuse tõttu. Nelitistorn piki- ja põikihoone ristumiskohal. Valgmik akenderida Trifoorium galeriitaoline Empoor külglöövide peal olev galerii Arkaadid - ehk kaaristu on sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. GOOTI KIRIK ROMAANI KIRIK
sammastega ristkäik saare tipul andsid oma ebatavalise iluga kloostrile hüüdnimeks "Õhtumaa ime". Arhitektuur Inglismaal Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid, kes 12. sajandi teisel poolel ehitasid Canterbury peakirikut, Inglismaa peapiiskopi residentsi. Ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles puhul rõhutati rohkem hoonete horisontaaljooni, puudus prantslaslik kõrgussepürgimine. Inglise kirikutele on omane soliidne, kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis, samuti Salisbury katedraal. Canterbury katedraal Westminster Abbey Salisbury katedraal Eriti rikkalikuks muutus arhitektuur hilisgootika päevil. Toredad lehviku, tähe või võrgu moodi kujundatud võlviroided ja leegitsevad mustrid aknaraamistikes kuuluvad inglise väga kõrgetasemelise ja äärmiselt omapärase gootika juurde. Kuid ometi, võrreldes prantsuse gootikaga
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri...
· Hiljem ristvõlv ja silindervõlv · Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv · Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar Saksamaal Hildesheimi kirik · Koor nii idas kui läänes Saint Sernin Toulouse´is · 5-lööviline pikihoone · 3-lööviline transept · 5 kabelit, kabelitepärg · Kooriümbriskäik · Silindervõlvid · Nelitistorn Poitiers´i kirikud Lääne-Prantsusmaal · Väikese kuplite reaga või skulptuuri kujundusega · Nt. Notre-Dame-la-Grande kirik Ida-Prantsusmaa mungaordukloostrid 1. Citeaux 2. Cluny · 5-lööviline · 3-lööviline eelkirik ·Lisakabelid ·Lammutati SPR ajal ·Eeskujuks Saksamaa Reini jõe äärsetele kirikutele, nt Maria Laachi
oma ebatavalise iluga kloostrile hüüdnimeks "Õhtumaa ime". 2.1.2 Arhitektuur Inglismaal Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid, kes 12. sajandi teisel poolel ehitasid Canterbury peakirikut, Inglismaa peapiiskopi residentsi. Ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles puhul rõhutati rohkem hoonete horisontaaljooni, puudus prantslaslik kõrgussepürgimine. Inglise kirikutele on omane soliidne, kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis, samuti Salisbury katedraal. Joonis 20. Joonis 21. Joonis 22. Canterbury katedraal Westminster Abbey Salisbury katedraal Eriti rikkalikuks muutus arhitektuur hilisgootika päevil
riik suhteliselt ühtne, majandus võrdlemisi heal järjel. Tugevkeisrivõim tõi endaga kaasa ka laialdase ehitustegevus, mis eriti edukas oli sakraalehituste vallas Saksa romaani aja arhitektuur arenes ühtse, teravalt eristamata koolkondadega stiilina, püsides peaaegu muutumatuna kuni 13.sajandi II pooleni. Kirikud on siledate seinte ja võimsate vormidega, esile kerkib raskepärane geomeetrilisus, mida veelgi enam rõhutavad nii massiivne nelitistorn kui ka ümarad või polügonaalsed külgtornid. Need suundumused ilmnesid juba Püha Miikaeli kirikus Hildesheimis (10.saj. lõpp, 11.saj. algus), mida peetakse üheks romaani kirikuehitiste prototüübiks Saksamaal. Prantsuse romaanikast võetakse 11.sajandil üle kabelipärg. Kirikud on tihti kahe koori ja kahe transeptiga, tornid ehitatakse mõlema nelitise kohale, läänefassaadi rõhutatakse samuti tornidega. Kesklööv ehitatakse 11
vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav ehk triumfikaar. Ristvõlv oli samuti väga raske, võlvide kandmiseks oli vaja ehitada massiivsed seinad ja jämedad piilarid. Seetõttu jäid ka aknad väikseks ja kitsad löövid müüride vahel hämaraks. Lõuna prantsusmaal oli mitu koolkonda. Toulouse's ehitati palverändurite kirik Saint- Sernin, mis on 5-löövilise pikihoonega ja kolmelöövilise transeptiga. 5 kabelit moodustavad kabelitepärja, välisvaadet valitseb nelitistorn. Lääne prantsusmaal on mitme kiriku löövid kaetud kuplite reaga, mõned eriti rikkaliku skulptuuri kujundusega. Ida-Prantsusmaa oli 2 mungaordu oluline keskus. Tsistertslased nõudsid lihtsaid ehitis. Põhja-Prantsusmaal ja inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Durhami katedraalist inglismaal võib näha roidvõlvi algust. Itaalias oli tugev varakristliku arhitektuuri mõju. Sellepärast oli seal tavaline kuppel. Pisa
kaitseotstarbeks. Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eelkõige välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised. Idast läände suunduv haru moodustab pikihoone ja lühem, põhjast lõunasse suunduv haru põikhoone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal kõrgub võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid. Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised. Vanemad romaani kirikud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata
kõrvalportaalidest. Portaalide kohal on suur ümmargune roosaken või suur teravakaareline aken. Väga sage fassaadil esinev motiiv on kujude rida, nn. Kuningate galerii. Fassaadi kroonivad tornid; neid on tavaliselt kaks. Torni tipu moodustab terav tornikiiver. Suurel hulgal gooti katedraalidel on need jäänud aga lõpetamata. Peafassaadiga sarnanevad tihti ka külglöövide fassaadid. Romaani ajastul kerkis nelitise kohal tihti tugev nelitistorn. Gooti ajastul leidub seda Normandia ja Inglise katedraalides; mujal kerkib selle kohal väike, elegantne haritorn. Kui gooti kiriku välisarhitektuuri kaunistamisel rakendati väga suurel määral skulptuuri, siis ehitise sisemuses mängis suurt osa maal. On ju gooti kiriku interjööri üks peamisi võlusid tema värvilised aknad. Maali rakendati ka üksikutel ehitiseosadel (võlvidel, vööndkaartel), et nende mõjukust tõsta.
juures Vertikaalsuse rõhutamine Kirikutel tavaliselt kõrgpunktiks läänefassaadi 1 või 2 torni Prantsuse moodi oli teha 2 torni läänefassaadile Ehitamine vaevarikas ja ohtlik, sageli on jäänud lõpuni ehitamata, sest tugeva tuule korral 140m kõrgusel ka toestatud tööline võib alla kukkuda Saksamaal kujunes reegliks läänefassaadil 1 torn Need levinud ka Baltikumis ja Skandinaavias Erandiks Lõuna- Inglismaal ja Normandias, kus on suur nelitistorn Raekodadele ilmuvad suured kõrged tornid. Massiivsed Itaalia puhul sama reegel: kiriku katusele ei ehitata torne, aga kampaniilid muutuvad väga kõrgeks. Näiteks: San Marco kellatorn on ca 100m kõrge Palju on reljeefkunsti teoseid väljas ja fassaadil Ilmuvad ka ümarskulptuurid (kiriku seina vastu toetavad) Suuremad gooti kirikud toestatud ka välise tugisüsteemiga (kardeti seinte varisemist, sest seda tuli ka ette)
· Tornid võisid ka puududa, seista eraldi kirikute kõrval, kahekaupa fassaadil, nelitiste kohal jm. Romaani stiilil euroopa eri osades omapärane ilme · Saksamaal Hildesheimi toomkirik * vararomaani e. Ottode ajal ehitatud *koor idas ja läänes ( viimane mõeldud keisrile) · Lõuna-Prantsusmaal Toulouse'is Saint-Sernin *suur palverändurite kirik *sellest ulatuvad välja 5 kabelit mis moodustavad kabelitepärja *välisvaadet valitseb võimas nelitistorn · Lääne-Prantsusmaa Poitiers *rikkaliku skulpturaalse kujundusega · Ida-Prantsusmaa Citeaux tsistertslaste emaklooster Clunys benediktlaste kloostrikirik *olemas eelkirik ja arvukalt kabelid *oli eeskujuks reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi; Maini ja Speyeri toomkirikud · Põhja-Prantsusmaal ja Inglismaal - ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid
head kaitseotstarbeks. Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eelkõige välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised. Idast läände suunduv haru moodustab pikihoone ja lühem, põhjast lõunasse suunduv haru põikhooone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal kõrgub võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid. Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised. Vanemad romaani kirkud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata
(tõlkes Püha Mihkli mägi). Astmeliselt mäkke tõusvad ehitised, kirik ning saledate sammastega ristkäik saare tipul andsid oma ebatavalise iluga kloostrile hüüdnimeks "Õhtumaa ime". Inglise gootika Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid,ent ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles puhul rõhutati rohkem hoonete horisontaaljooni, puudus prantslaslik kõrgussepürgimine. Inglise kirikutele on omane soliidne, kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis, samuti Salisbury katedraal Eriti rikkalikuks muutus arhitektuur hilisgootika päevil. Toredad lehviku, tähe või võrgu moodi kujundatud võlviroided ja leegitsevad mustrid aknaraamistikes kuuluvad inglise väga kõrgetasemelise ja äärmiselt omapärase gootika juurde. Kuid ometi, võrreldes prantsuse gootikaga on see kuidagi kaine ja asjalik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
