Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi suurem ( Riiklik) Vallakohtud-kohtumeesteks olid talupojad ise Rahutused P-Eestis 1804a. · Kogukondlikud koormised ( teede Suurim toimus neist Kose-Uesmõisas, vaigistati korrashoid, ehitamised jne) sõjaväe abiga
11. oktoobril käis Loo keskkoolis Eesti Rahvusmeeskoor kes esitas meile 8 laulu. Laval kokku esines 35 meest ja üks naine kes oli pianist, dirigendid olid Rasmus R rismaa ja Kuldar Schütz. Esimese loo nimi oli "Pärismaalase lauluke" mille oli kirjutanud Veljo Tormis. Laulu sõnad tndusid lihtsad koguaeg lauldi sõna "Tabu!", palas oli palju ehmatavaid forte käike, palas mängiti ka mingisugust indiaanlaste trummi. Teise laulu nimi oli "Nekruti põgenemine..."mille autor oli sammuti Veljo Tormis. Laul oli kiire tempoline ning kasutati väga palju kõrgeid noote mis üllatav ja natuke naljakas. Kolmas laulu nimi oli "Yuuyake koyake, Otsukisama" ning selle loo autor oli Hideyuki Nishimura. Laulu nimi tähendab jaapani keeles sõna "võim" kõik laulsid jaapani keeles. Laulul oli aeglane tempo ning palal oli väga võimas kõla mis mulle väga meeldis, laulul oli ka solist. Neljas lugu mis esitati oli
Talurahvareformid-,,Iggaüks.." 1802;Pärisorjuse kaotamine;vallasvara pärandumis õigus;tunnistatakse talurahva õigust vallasvarale, talude kasutusõiguse ärandamine. Liivimaal said talupojad omandiõiguse vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja
Me olime kaheksateistkümneaastased ning hakkasime alles maailma ja elu armastama; kuid me pidime nende pihta tulistama. Esimene granaat, mis märki tabas, tabas me südant. Oleme välja lülitatud mõistlikust tegevusest, edasipüüdmisest, progressist. Me ei usu enam sellesse, me usume sõjasse. · Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub. · Säärane turmtuli on liiast neile vaestele noorukitele. Nad on rindelähedasest nekruti-laagrist otsejoones sellesse täbarasse olukorda sattunud, mis isegi kogenud mehele halle juukseid tuua võib. (Bäumer rindele saabunud väljaõppeta noorukite kohta). · Meid kistakse jälle edasi ja me läheme, vastu oma tahtmist ja ometi hullupööra metsikult ja raevukalt ning tapahimuliselt, sest nood seal on praegu meie surmavaenlased, nende püssid ja granaadid on suunatud meie vastu, ja kui meie ei hävita neid, siis hävitavad nemad meid.
II KATARIINA II BALTI POLIITIKA Asehalduskord 1783-1796 · Maakondade lisamine (Lääne-, Harju-, Järva-, Virumaa + Paldiski, Viljandi, Võru) · Muutus administratiivne jaotus · Maakonnakeskustele linnaõigused (1783) Paldiski 1783, Võru 1784 · Poliitilised ümberkorraldused (sarnaseks Venemaaga, maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali, aadlikud võrdsed, linnaduumad) tsunftid kaovad + nekruti kohustus · Maksukorralduse muutmine (pearahamaks, hingeloendused ainult täisealised mehed) 1765 positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks õigus vallasvarale (raudvara-tööriistad, tooteriistad mõisnikul), 30 vitsa- või kepihoopi, õigus kaevata, mõisnik ei tohi makse tõsta, igasse mõisa tuli rajada kool · 1784 pearaharahutused nn. Puuaiasõda
Tollest seletamatust ja surnutest ei räägita. · Elu on pagana lihtne, kui seda lihtsalt võtta. · Kummaline, kui kerge on lahkuda sellest, mille kohta sa veel eile arvasid, et ei suuda seda ealeski maha jätta. E.M. Remarque "Läänerindel muutuseta" · Üksluiselt pendeldavad autod, ühetooniliselt kõlavad hõiked, üksluiselt niriseb vihm. Ta niriseb meie peadele ja eespool autokastis lamavate surnute peadele, väikese nekruti haavatud kehale, mille haav on liiga suur ta puusale, see niriseb Kemmerichi kalmule, see niriseb meie südametele. · Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on? · Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid? · Tõsiasjad on meid ära põletanud; me oskame vahet teha nagu kaubitsejad ja mõistame paratamatust nagu lihunikud
· Maad tuli nüüd rentida · Teotööd jäid rendi tasumiseks · Normeeritud koormised asendati ,,vabade töölepingutega" Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandil. Magasiait- talupoegade ühisomand(sai vilja laenata kui häda, kuid tuli hiljem tagastada) Mõisakoormised- Teotöö-teorent · Nädalategu · Rakmepäevad · Jalapäevad · Abitegu 19. saj. keskpaigast mingi üle raharendile Riigimaksud Pearahamaks(70 kop) Nekruti andmine- Vene sõjaväkke alguses 25. aastaks(enamus ei tuld tagasi) hiljem vähendati Kogukondlikud koormised · Teede korrastamine · Kool+ magasiait · Nõrkade eest hoolitsemine 1849 Liivimaa talurahva seadus · Vabaneti tööst mõisapõllul(tööle asusid mõisamoonakad, e inimesed, kellel tasuti moona ja peavarjuga) · Peremees pidi otsustama kuidas tulutoovamalt majandada · Mindi üle raharendile · Algas Talude müük 1856- taolised seadused Eestimaal
14. kindralkuberner - monarhi määratud ja talle vahetult alluv kubermangu kõrgeim valitsusametnik 15. kuberner - kõige olulisem võimuesindaja kubermangus, allus ametlikult senatile, kuid tegelikult tuli riigiasju ajada siseministriga, ei saanud mööda vaadata kindralkubernerist 16. kroonupalat - (juhtis viitsekuberner) majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile 17. nekruti värbamine - talupoegade sõjaväeteenistusse värbamine 18. priinimi - pärisorjusest vabastamisega anti talupoegadele mõisnike poolt perekonnanimed 19. vallakohus - seal lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõuti sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistati üleastunuid, valvati avaliku korra järele ja hallati vallalaekaid ning magasiaitu 20. vallakogukond - talurahva kui seisuse omavalitsus, kujunev kogukond väljendus esialdu peamiselt
Selle jooksul pidi tulevane nekrut tõendama ära oma kodakondsuse ja läbima meditsiinilise ülevaatuse. Tehti kindlaks kas ta on sõjamehe ametiks üldse vormis ja märgiti ära ta pikkus. Olles läbinud katsed saadeti tulevane leegionär määratud leegionisse, kus ta pidi andma vande. Värvatu andis oma vara teenistuse ajaks sõjaväe hoolde ja lõpuks kanti ta nimi üksuse registrisse. Kirjutati üles ka ühinemise kuupäev, katsed läbiviinu nimi, nekruti kodukoht, vanus ja isa nimi, iseäralikud jooned (nt armid) ja pikkus. Rooma sõjavägi oli väga süstemaatiliselt üles ehitatud. Kõige aluseks oli distsipliin, lahingus tuli käituda rahulikult, enesekindlalt, käskudele alludes ja üksmeelselt. Üks väljaõppe osast oli marssimine. Nekrutid pidid veatult ühes reas, korrapäraselt ära marssima 20 rooma miili (30 kilomeetrit) viie tunniga. Samuti tegeleti füüsilise trenniga. Joosti, hüpati nii kaugust kui
kilter kupja abiline aidamees kontrollis mõisa aitasid, jälgis, et vili oleks olemas ja et seda ei varastataks. Koormised Teotöö jagunes kaheks osaks. Jalategu ja rakmetegu. Rakmeteo puhul pidi ilmuma mõisa härja või hobuse rakendiga. Abitegu talvel oli näiteks villa ketramine lõngaks, suvel muud tööd Kirikumaksud Kogukonnamaksud vaeste hoolekanne, teede ehitamine, koolide rajamisel õpetajate palk Riigimaksud pearahamaks, nekruti andmise kohustus (vene sõjaväkke pidi andma noormehi) 1840. aastatel hakkasid tekkima talurahva liikumised. Väljarändeliikumine - taheti Venemaale rännata, et tasuta maad saada Usuvahetusliikumine kui võeti vastu õigeusk, pidi tasuta maad saama Prohvet Maltsveti liikumine lubati valge laeva saabumist, mis viib rahva paremasse kohta. 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal anti välja kolmas plokk talurahvaseadusi. Tehti ühe
vormis ja märgiti ära ta pikkus. Olles läbinud probatio saadeti tulevane leegionär määratud leegionisse, kus ta pidi andma vande (aja kokkuhoiu nimel luges täispika vande ette ainult esimene nekrutidest, ülejäänud tema järel ütlesid lihtsalt ,,Sama minu kohta."). Värvatu andis oma vara teenistuse ajaks sõjaväe hoolde ja lõpuks kanti ta nimi üksuse registrisse. Kirjutati üles ka ühinemise kuupäev, probatio läbi viinu nimi, nekruti kodukoht ja isa nimi, nekruti vanus, iseäralikud jooned (armid näiteks) ja pikkus. Väljaõpe Rooma sõjavägi oli süstemaatiline, välja õpetatud ja metoodiline sõjamasin. Kõige aluseks oli distsipliini, lahingus tuli käituda rahulikult, enesekindlalt, käskudele alludes ja üksmeelselt. Niisiis esimene osa leegionäride väljaõppest oli marssimine. Nekrutid pidid veatult ühes reas, ühe sammuga ära marssima 20 rooma miili (30 kilomeetrit) viie tunniga.
· 1865.-mõisnike kodukariõiguse piiramine · 1866.-vallaseadus--tp-de omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt · 1868.-raharent 13. 19.saj. alguses talurahva koosseis: · I mõisarahvas · II külarahvas: 1) pererahvas 2) sulasrahvas 3) vabadikud e. popsid 14. Talupoegade koormised: 1 ) mõisale: · teorent (abitegu, rakmetegu, jalategu) · naturaalandamid · rahamaksud 2 ) riigile: · pearaha · nekruti andmine · sõja ajal lisandusid teenistus maakaitsevägedes, vägede majandamine, vägede moonastamine, küüdikohustus 3 ) vallakogukonnale: · teede korrashoid · magasiaida ja kooli ehitamine · valla piirkonnas tegemist vajavad tööd · teetegemine · nekrutite toetamine 4 ) kirikumaksud 15. Liikumine · Väljarändamisliikumine--talupojad tahtsid maad ning minna keelatud Venemaale, väljas ei olnudki aga parem kui meie maal.
koos C-ga plangu peal kaldale, tõi C-le kaevust vett, pealelõunat seoti kinni ja pandi pimedasse ruumi, 7p hilj sanbenito e patukahetsusrüü + mirta e müts – ülaspidi leegid + sarved/saba kuradid), poodi üles – märg nöör, elus! „Kõik sündmused selles parimas võimalikkudest maailmadest on omavahel seotud“ • Bulgaarid vs Preislased sõda • Nekruti võitjad – sinine vammus, 5jalga5tolli, lõuna, rüglement • Bulgaarid – 6jalga, 2000in rüglemendis, kas kadalipp/12kuuli • Dioskorides – vanakreeka arst, leiutas pehmed võided, nädalaga terveks • Haavatohter – tubli, aitas, kasutas dioskoridese võtteid. • Abaarid vs Bulgaarid – bulgaarid võitsid, tapsid kõiki, kapten tappis 1 mehe, sest ei austanud Cu-d vägistades kaptenit. • Kõnemees – toit, preester = antikristus
Tema loodud trükikojad eelistasid vaimulike tekstide asemel trükkida hoopis palju ilmalikuma sisuga teoseid. See kõik aga ei sobinud õigeusklike tavadega. Peeter allutas kiriku ja vaimulikkonna sinode ehk vaimulike kolleegiumite rajamisega enda kontrolli alla. Ta sekkus kiriku asjadesse millal tahtis: otsustas, kellest saab piiskop, teostas järelvalvet vaimulike kohtute üle ja valitses kiriku maavaldusi. Ta vähendas kloostrites elavate munkade ja nunnde arvu, kes sinna nekruti- või makuskohustuste eest põgenesid ja asjatult riigikassat tühjendasid. Peeter küll jäi õigeusklikuks, kuid ta oli veendunud, et kirikupoliitikat tuleb ajada ja kiriku finantse valitseda tema tingimuste kohaselt. Seevastu konservatiivid keeldusid teda õigeusklikuks valitsejaks pidamast- ta veiderdas, mehkeldas välismaalastega ja nägi nende moodi välja- habemata ja võõrastes riietes. Peetril puudus sümpaatia õigeuskliku vagaduse suhtes. Sõjategevus
· Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu-, mõrsja- ja nekruti-itk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluule liikide ja zhanrisüsteem koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühi-vormid Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks,
Loodi esimesed erakonnad. ,,Eesti rahvameelne erakond". ESDTÜ. Toimus üle Eestimaaline rahvaasenike kongress -- 1. Mõõdukad- J. Tõnisson eesotsas ja Postimehe pooldajad. Nõuti Eesti alade ühendumist ühtseks kubermanguks. Piirata baltisakslaste eesõigusi. Astuti välja venestamise vastu. 2. Radikaalid- M.Martna ja H. Pögelman. Aula koosolek. Vabariigi loomine. Isevalitsuse kukkutamine. Maa kuulutada rahvaomandiks. Mõisad riigistada. Venestamise vastu. Nekruti kohustust eirata. Sõjaväe ja politsei asemele nõuti miilitsat. Tagajärg oli et koosolekute nõudmised levisid üle Eesti ja nad kiideti heaks. Kohalikud Omavalitused.
· orjust käsitlevad laulud (orjuselaulud, vaeslapselaulud) 4) inimene kodus ja perekonnas · kodusta ja lapsepõlvest · noorte suhetest · kosja, pulma ja abielulaulud · lastelaulud Regilaulu mõttemaailm on läbi naise silmade. Sündmus on tagaplaanil, eeskohal on tunded ja emotsioonid. Lood jutustavad tavaliselt lähiminevikus ja lähiümbruses toimunust. Uuema rahvalaulu tähtsaimaks liigiks oli nekruti e. Sõdurilaulud, aga hiljem lauldi ka mängu ja tantsulaule. Kõige rohkem kujundasid uuemat ragvalaulu saksa romantilise laadiga armastuslaulud ning ka vaimulik laul ja naabrite muusika. Suur osa kujunemisel oli ka sellel et tekkisid uued pillid ( nt. Torupill, lõõtspill ja uuem kannel). Kuigi uuem rahvalaul oli levinud lauldi ka mingil määral regilaulu. Uuemad rahvalaulud olid kindlasti lõppriimilised see oli üks peamisi uuema rahavalaulu tunnuseid
Vohnja mõisa mölder Jaan kaebas Katerina II le mõisnike peale. Selfituse pidi andma rüütelkond. 1739 Rooseni deklaratsioon, mis andis ülevaate siinsete mõisnike suhtumisest talupoegadesse ja nende õigustest talurahva üle. Õiguslikus mõttes läksid kõik talupojad jälle eramõisnike valdusse, kuid Balti erikord vältis nende langemist täieliku pärisorja tasemele nagu vene talupoegade puhul. Siinsed talupojad ei kuulunud 18 saj. lõpul ka vene armee nekruti kohustuse alla. Säilis ka kaebeõigus valitsejale. Liigse koormiste tõusu korral levis talupoegade hulkas pagenemine (Pihkvasse, Soome, Poola alale). Katariina II poliitika 17621796 Soovis kaotada aadli privileegid ja allutada kogu impeerium piiramatule keisrivõimule. 1764 käis Balti provintsides ringsõidul olukorraga tutvumas. Venemaa poliitiline positsioon euroopas oli kindel ja balti aadlike sousing ei olnud enam oluline.
vaevelnud majanduse kokkuvarisemise. Enamlik diktatuur ja poliitiliste vaenlaste represseerimine tugevdas rahvuslastes soovi iseseisva Eesti järele. Eestlased tsaariarmees Põhjasõja (17001721) käigus liideti Eesti- ja Liivimaa 1710. a Vene impeeriumiga. Eesti ala lülitati Vene riigi sõjaväesüsteemi. Esialgu kandis Eesti vaid kaudseid koormisi (vägede majutamine jm), mehi siit väkke ei võetud. Vene armee reakoosseis komplekteeriti tollal nekruti võtmise korras, s.t regulaarselt valiti kõigi sõjaväekohustuslaste hulgast väike hulk mehi, kes võeti 25 aastaks väeteenistusse. 18. sajandi lõpul, Venemaa sõjalise aktiivsuse kasvades, hakati nekrutikohustust rakendama impeeriumi mittevene kubermangudele. 1780. a laiendati nekrutikohustust Ukrainale ja 1796. a Baltikumile. Eesti alalt võeti esimesed nekrutid 1797. a. Kuni üldise sõjaväekohustuse kehtestamiseni 1874
Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 Laulikul on tähtis osa ka kommete saatmisel, seega kuulus laulik ühiskonnas tähtsate ja tunnustatud isikute hulka. Laulik oli koguni rahvaarst, teadja, ka käsitöötegija. Domineeriv on naiste laul, osalt sellepärast, et meeste osa XIX sajandil, kui hakati laule üles kirjutama, oli juba taandunud. Meeste repertuaaris olid kangelaslaulud, ballaadid, orjuslaulud, osalt töölaulud, nekruti- ja mõisavarguse laulud, mardilaulud, õllelaulud. Järsku vahetegemist meeste ja naiste repertuaari vahel on raske teha. Meeste kaheleul: kaks laulumeest istusid kõrvuti või vastakuti, parem käsi koos, lauldes hõljutasid kehaga, vahel haarasid vaba vasaku käega õllekapa. Üks laulik oli laulujuht, teine kaasalaulja, kes liitus eeslauljaga kolmandast värsijalast, kogu värsi kordas ta siis üksi. Meeste kahelaul oli juba XIX sajandi algul haruldane.
lastaks, kuna loomad piinlevad, ta on ise talupoeg. Oleme nii mõndagi talunud, aga seda on jube kuulda, kuidas hobused karjuvad. Detering ütleb:" see on kõige suurem alatus, et loomad sõtta ajada, nad pole ju milleski süüdi." Tahaks juba kodus olla, ehk barakkis. Vajusime kalmistule, kuna mets on liiga kaugel, heinamaad me ümber põlevad. Mürsukild on mu kätt kriimustanud, järsku on gaas igal pool, panen maski ette ja torman nekruti juurde, annan ta maski talle. Suurtüki tuli on lõppenud. Kalmistul haavatuid palju, üks nekrut haavatud, puusaliiges puruks, see poiss ei kõnni enam eal. Kaotused on vähemad, kui võis oodata- 5 surnut ja 8 haavatud. Kui oleks rahu, siis Kat läheks pere juurde, jooks enda täis, Haie- otsiks naise endale, jääks kroonusse ja kapituleeruks, Tjaden- passiks peale, et Himmelsob plehku ei saaks, Detering- läheks lõikussaagiks koju. Himmelstob ilmus ja Tjaden ütles
"Mardilaulud", üheksa laulu meeskoorile (rahvaluule) - "Eesti kalendrilaulud I" "Vastlalaulud", kolm laulu meeskoorile (rahvaluule) - "Eesti kalendrilaulud III" 1968 "Laulu algus" ühendkooridele (Hando Runnel) "Talvemustrid", neli laulu naiskoorile (Andres Ehin) - "Looduspildid IV" 12 1969 "Maarjamaa ballaad" meeskoorile (Jaan Kaplinski) "Meie varjud" meeskoorile (Jaan Kaplinski) "Nekruti põgenemine Tallinna Toompealt koju Kuusallu" meeskoorile (rahvaluule, seadnud Ülo Tedre) "Suvemotiivid", kolm laulu naiskoorile (Aleksander Suuman) - "Looduspildid II" "Kuus eesti jutustavat rahvalaulu" häälele ja klaverile (rahvaluule) "Kevade", süit kammerorkestrile (muusikast Arvo Kruusementi filmile) 1970 "Etüüdid helilaadides" ("Modaalsed etüüdid"), seitse miniatuuri naiskoorile/ lastekoorile (rahvaluule) "Liivlaste pärandus", viis laulu segakoorile
inimesed otsesesse kokkupuutesse loodusega. Loodust võidi kõnetada, temaga suheldi 1.2 Uuem rahvalaul 18. sajandist alates muutus rahva liikuvuse kasvades ka regilaul ning tekkisid nn. siirdevormilised laulud. Neis leidub küll veel regivärsi tunnuseid, näiteks (kohatist) algriimi ja parallelismi, puudub aga iseloomulik värsimõõt. Uuteks nähtusteks on (ebajärjekindlalt kasutatud) lõppriim ja lihtsakoelised salmid, mis moodustatakse värsikordustest ja refräänidest. Sellised on nekruti- e. sõdurilaulud, aga ka paljud tantsulaulud e. pilliloo imitatsioonid ja laulumängud. Uue laulustiili omaksvõtul sai oluliseks meresõitude, kaubareiside ja sõjaväeteenistusega naaberrahvastelt toodud repertuaar, oma mõju avaldas pillimuusika (vt. Eesti rahvalaulu seoseid naabritega). Olulisel kohal oli ka kirikliku ja üldisemalt vaimuliku laulu osa. Seoses vennastekoguduse, kirikuvälise kristliku äratusliikumisega
· Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud on: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu-, mõrsja- ja nekruti-itk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluule liikide ja zhanrisüsteem koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühi-vormid Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks,
Maria Thereisa - 1740-80 Agraarpoliitika Talurahvapoliitika teotöö Teotöö piiramise patent (3 mahu piiramine. Uute külade ja päeva nädalas). Kaotati ka talude rajamine. Soode pärisorjus osadest kohtadest. kuivendamine. Kartulikasvatus. Sõjavägi Nekruti võtmine liisu teel. Nekruti võtmine + ohvitseride Nekrutiteks võeti talupoegi ja väljaõpetamiseks loodi sõjaväe nad pidid teenima eluaeg. akadeemia. Ohvitserid olid enne kõik aadlikud, nüüd olid olulised oskused ja soov. Usk Usuvabadus luterluse kõrval Tolerantsuspatent seadus
Vallakohtud-ülal juba kirjas. Magasivili- viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Külarahvas: pererahvas(õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majapidamine), sulasrahvas(teotöö tegemine), vabadikud ehk popsid(kibedamad hooajatööd). Mõisarahvas: mõisas elavad ja seal ülalpidamist saavad majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised. Mõisakoormised: teotöö-nädalatöö ja hooajatöö. Naturaalandamid, vakuraha. Riiklikud koormised: pearaha ja nekruti andmine. 31. Talurahvaseadused 19. sajandi keskel. 1849. aastal avatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa-ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Liivimaaga sarnased talurahvaseadused võeti Eestimaal vastu 1856. aastal ning Saaremaal 1865. aastal. 1865 keelati mõisnike kodukariõigus, 1868 tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis
Vallakohtud-ülal juba kirjas. Magasivili- viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Külarahvas: pererahvas(õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majapidamine), sulasrahvas(teotöö tegemine), vabadikud ehk popsid(kibedamad hooajatööd). Mõisarahvas: mõisas elavad ja seal ülalpidamist saavad majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised. Mõisakoormised: teotöö-nädalatöö ja hooajatöö. Naturaalandamid, vakuraha. Riiklikud koormised: pearaha ja nekruti andmine. 31. Talurahvaseadused 19. sajandi keskel. 1849. aastal avatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa-ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Liivimaaga sarnased talurahvaseadused võeti Eestimaal vastu 1856. aastal ning Saaremaal 1865. aastal. 1865 keelati mõisnike kodukariõigus, 1868 tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis
manufaktuuride asustamine VAIMUELU: reformatsioon; Wanradt-Koelli katekismus; jesuiidid Tartus; vastureformatsioon Liivimaal; luteriusust saab riigiusk; nõiaprotsessid; Stahli grammatika; Tartu ülikooli asustamine; Forseliuse seminar; vana kirjaviis; piibel; vennasteliikumine 4. Uusaeg 1800 1900 VALITSEMINE: venestamine MÕIS & TALU: pärisorjuse kaotamine; vallakogukonna teke; nekruti andmise kohustus; talude päriseksostmine; väljarändamine Venemaale LINNAD & KAUBANDUS: tsunfi- ja kauplemispiirang kaotatakse; laevanduse areng; tööstuse areng; raudtee; linnastumine VAIMUELU: vennasteliikumise uus tõus; estofiilid; Tartu ülikooli taasavamine; usuvahetusliikumine; ärkamisaeg Tartu Ülikooli asustamine Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal.
kaks varjendit oli maatasa ja et täna öösel tehakse katset toitu tuua. Esimene katse ebaõnnestus, teine komando asus teele, kuid ei jõudnud ka kohale, keegi ei pääsenud läbi, kuna tuli oli nii tihe. Öö oli talumatu, nad ei saanud magada. Neil oli toit peaaegu otsas, peale natukese leiva ja vee polnud neil midagi. Üks allohvitser ronis nende juurde, tal oli päts leiba. Öösel õnnestus paaril mehel läbi pääseda ja toidumoona tuua. Ühe Nekruti närvid ütlesid üles. Paul oli teda juba tükk aega jälginud ja nüüd tahtis Nekrut välja minna aga Paul palus tal oodata kuni tuli väiksem on. Kat ja Paul hoidsid Nekrutit kinni, kes oli paanikas ja metsik. Tema rahustamiseks oli ainuke võimalus ta läbi klobida. Nad tegid seda ja ehmatasid ka teised Nekrutid ära. Peale seda vahejuhtumit oli õhk veel närvilisem. Ühtäkki undas ja välgutas hirmsasti, varjend ragises. Õnnekombel polnud mürsk väga suur ja betoonplokid pidasid vastu
järsku hollandlast, kes oli minuga koos Indo-Hiinas muusikakompanris teeninud, kuid säält ühel päeval lihtsalt ära kadunud. Mees oli teinud end ..huvitavaks" sellega, et enne ,,ära kadumist" oli kaebanud sügeluste pärast. Paar kuud hiljem olime saanud temalt postkaardi postitatuna Singapurist, milles ta teatas, et tal enam sügelemist ei ole. OU astunud inglaste teenistusse ja palus tervitada oma endisi ülemusi! Kui ma nüüd teda kasarmuõuel noore nekruti mundris nägin luuaga pühkimas ja teda nimepidi hüüdsin, pani ta sõrme hoiatavalt suu ette ja ütles, et tal olevat nüüd hoopis uus nimi. Sain hiljem ta käest kuulda, et ka inglaste teenistuses olevat tal nahk jälle sügelema hakanud ning nii tuligi uuesti Leegionisse tagasi, kuid uue nime ja rahvusega. Enne uude üksusesse saatmist töötasin umbes kuu aega Leegioni staabiosakonnas, kus peeti leegionäride kohta isiklikke toimikuid
Nende tööjõudu kasutati taludes kibedamatel hooajatöödel. Mõisarahvas: (10%) Mõisateenijad ja Mõisasundijad (kilter, kubjas) Mõisakoormised: Peamiseks oli teotöö, mis jagunes nädalateoks ja abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. Riiklikud koormised: Olulisemad olid pearaha ja nekruti andmine. 31. Talurahvaseadused 19.sajandi keskel 1849.a Liivimaa: 1849 a. Avatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees pidi ise otsustama, kuidas talu tulutoovamalt majandada ja pidi õppima rahaga ümber käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt,
saavad majateenijad, mõisasundijad, mitmesugused ametimehed ja käsitöölised. Mõisarahvas oli sotsiaalselt ja varanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht. Mõisakoormised - peamiseks oli teotöö, mis jagunes nädalateoks ja abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. Riiklikud koormised - Olulisemad olid pearaha ja nekruti andmine. Pearaha kehtestati eestis 1783. aastal algse maksumääraga 70 kopikat ilgalt hingelt. Aja jooksul see kasvas ja talupojad ei suutnud seda enam ise maksta. Nekrutiandmine kehtestati Eestis 1796. a. Nekrutivõtmisest olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametnikud. 31. Talurahvaseadused 19.sajandi keskel (153-157) : 1849.Liivimaa- Korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja
kuid linna kolida ei tohtinud. * Sajandi alguses moodustati vallakohtud, nüüd moodustati ka vallad, kui talupoegade omavalitsuslikud kogukonnad. -) Valla eesmärk oli üleval pidada vallakooli. -) Vald pidi varuma tagavaraks ,,magasi" vilja. -) Vald pidi hoolitsema valla vaeste eest. *) Alguses käidi külakorda ühest talust teise; kuid hiljem ehitati vaestemaja. -) Vald hoolitses teede korrashoiu eest. -) Vald pidi hoolitsma nekruti andmise ehk sõjaväkke võtmise eest. *) Algselt toimus püügi päev, hiljem oli liisuga valimine. *) Hiljem sai end sõjaväest vabaks osta. -) 1820-1830 hakati panema perekonna nimesid. Talurahva olukord pärast pärisorjuse kaotamist * Õiguslikus mõttes talupoegade olukord paranes, kuid majanduslikus mõttes halvenes, sest teotööl polnud piiranguid. * Kuna rahvaarv kasvas, siis kõigile maad välja rentida polnud.
Mõisarahvas oli sotsiaalselt ja varanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht. *mõisakoormised- peamiseks oli teotöö, mis jagunes nädalateoks ja abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. *riiklikud koormised- Olulisemad olid pearaha ja nekruti andmine. Pearaha kehtestati eestis 1783. aastal algse maksumääraga 70 kopikat ilgalt hingelt. Aja jooksul see kasvas ja talupojad ei suutnud seda enam ise maksta. Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis". See kehtestati eestis 1796. aastal. Nekrutivõtmisest olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametnikud. 31. Talurahvaseadused 19.sajandi keskel Lk.153-157 (1849.a Liivimaa, 1856.a. Eestimaa ja 1865.a. Saaremaa talurahvaseadused ning 1863,
Kirik maksudest vaba, ülejäänud venelased kõrgelt maksustatud. Kirik ülistab Aleksandrit ja mongoleid. Siin-seal tekib rahulolematusi.1255 on Aleksander pannud teise poja Vassili Novgorodi vürstiks, rahvas seal rahulolematu. Kui rahvas teatab, et Vassili võiks lahkuda, ilmub Aleksander kohale vägedega. Novgorodlased sunnitud arvestama Aleksandri arvamusega. Aleksandri ajal sisse korrapärased maksud üldine pearaha, kaupadel käibemaks ja nekruti võtmine. Esialgu üritavad makse koguda mongolite määratud maksukogujad baskakid. See muutub Venemaal sõimusõnaks. Hurraa tapa. Vürsti enda ametnikele hiljem see ülesanne, nad osavamad. 1257 rahvaloendus, et teaks palu maksu peaks Vene vürstidelt saama. Kogu mongolite impeeriumis rahvaloendus, seda juhtisid Hiina ametnikud. Venes kardeti rahvaloendust, tekkisid rahutused, sest keegi ei tahtnud mingisse nimestikku saada.
Perekonnaballaadide sisuks on sugulaste vahel aset leidnud traagilised sündmused ("Mehetapja", "Naisehukkaja", "Tütarde tapja"), sageli jäävad tegelaste käitumine ja selle põhjused tänapäeva inimesele salapäraseks. Sõjalaule on meie laulurepertuaaris üldiselt vähe ja olemasolevateski domineerib eitav suhtumine sõjasse. Kõige tuntum on "Venna sõjalugu".Nekruti- ja soldatilaule on rohkesti. Et nekrutikohustuse (25 aastat) seadis 1796. aastal sisse keiser Paul I, võib seda laululiiki pidada suhteliselt nooreks. Suur osa neist on siirdevormilised. Jutustavaid laule on mõnikord saatnud ka liikumine. Neid on lauldud kiigel, teed käies või koos tagasihoidliku tantsulise liikumisega, näiteks eriliselt ringis sammudes ("Kihnu ratas"). 7.2. Lüürilised lauludLüürilisi laule lauldi enamasti uuematel regiviisidel.
Uus töö Vene võim 19saj. Valitsus korraldus. Balti erikord- 1710a kui eesti linna kapituleerusid. Aadlitel olid omad privileegid jne. Ei muudetud seaduseid. Katariina 2 kaotas erikorra ja tuli asemele asehalduskord. Katariina 2 poolt kehtestatud 2 asehaldus kord ja tühistatud aadli privileegid. Taastatati paul 1. poolt peale keisrinna surma. Alustasid tööd vanad kohtuorganid, maanõunike koleegiumid, aadli martiklid jne. Uue nõudena lisandus 1796a negruti kohustus (25a). Algul nekruti püüdmisega hiljem liisu heitmisega. Koostati balti provitsiaal seadustik (1845-1864) mis kinnistas veelgi balti erikorda. Nii venemaal kui eestlaste hulgas hakkas baltisakslaste privileegide vastane kampaania. Sooviti õigluste ühtlustamist ja baltikumi tihedamat liitumist venega. Kiser ignoreeris seda. Eesti valitsemine kindralkuberneri all säilis. Kõrgeimaks riigivõimu esindajaks jäi kindral kuberner. 1812-29a oli selles ametis Filippo paulucci. Kes viis läbi uuendusi ja soovis
mesuguste kaudsete sõjaliste koormiste kandmist (sõjaväe majutamine ja ülalpi- Tuntumaks baltisakslaseks Vene armees oli vürst ja kindralfeldmarssal Michael damine) ning elanikkonna järkjärgulist Andreas Barclay de Tolly (17611818), kaasamist sõjaväekohustuse täitmisse. kes oli aastatel 1810 1812 ka Venemaa 1796. aastal kehtestati Eestis nekruti- sõjaminister kohustus, mis tollal tähendas 25aastast, järgmistel sajanditel võõramaiste val- hiljem 1520aastast teenistusaega Vene lutajate vägede koosseisus kõigis Eesti impeeriumi eri piirkondades. Enamik lähiümbruses peetud sõdades. teenistusse võetud nekruteid ei pöör- dunud kunagi kodumaale tagasi. Suu- Teatud iseseisvusepuhangut võis tun-
annaabi.ee 
