c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas. Küsimus 4 Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? Vali üks: a. Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. Õige vastus! b. Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu. c. Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost. Küsimus 5 Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest Vali üks: a. mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus. Õige vastus! b. mõni nauding on labane. c. mõni nauding ei ole taskukohane. Küsimus 6 Milliste väidetega nõustuksid stoikud? Kurjuse olemasolu maailmas annab inimesele Stoikud nõustuksid selle väitega võimaluse karastuda eluraskustes Kurjuse olemasolul maailmas ei ole mingit seletust Stoikud ei nõustuks selle väitega (õigustust)
Kohati on jäänud tunne, et mõningad palad on saanud liiga vähe tähelepanu, samas mõned laulud on kinnistunud jäädavalt rahva südamesse. Kui vaadata juba klassikaks saanud filmi, siis osades neist on palju laule, mida teavad kõik, teistes jälle ei meenu filmidest ühtegi helilõiku, mis jääks kummitama või kõlaks tuttavalt. See näitabki, et Suur Film iseenesest vajab ka Suurt Muusikat, mis lisaks visuaalsele naudingule toob esile seal mängitava helilõigu või lauluteksti. Eesti filmi sajandat sünnipäeva tähistaval kontserdil tulid ettekandele eesti filmimuusika silmapaistvaimad teosed meie tuntuimatest filmidest ,,Nukitsamees", Siin me oleme", ,,Need vanad armastuskirjad", ,,Detsembrikuumus", Nipernaadi jpt. Kuulmata ei jää ka Tõnu Naissoo surematud laulud filmist ,,Viimne reliikvia" ja Grünbergi legendi staatusesse tõusnud muusika
Tervislik eluviis Koostas : Maaritsa 2010 Tervislik eluviis on alati olnud üks oluline ja tähtis aspekt inimeste elus. Igaüks tahab olla vormis ja terve kehaga. Sellest peaks sõltuma ka eluea pikkus. Kuigi tänapäeval pööratakse sellele vähem rõhku, sest pole aega oma tervise jaoks enam, vaja on tööd rügada ja nii ka tervis halveneb. Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendi naudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Pärilikkust ei saa muuta, keskkonna saastumisele saab üksikisik avaldada piiratud mõju. Igaüks saab aga ise valida, kuidas toituda. Tervislik eluviis, sealhulgas toitumine, ei tähenda loobumist kõigest sellest, mida oled nautinud. See ei tähenda ainult porgandi ja kapsa näksimist ning pikki trenni tunde. Ka
Tunnistan, hetkel tahaksin tõesti elada eraldi vanematest, sest tahan vaba olla. Tahan ise otsustada, mida ja millal ma midagi teen. Alates üheksanda klassi lõpetamisest olen leidnud, et pean enne leidma eesmärgid, mida suudan täita, kui hakkan lihtsalt unistama. Mul on vaja õppida, et leida tulevikus hea töö. Milleks? Võiksin ju vanematelt abi paluda raha saamisel?! Selle, et saaksin olla vaba ja ei peaks neist sõltuma. Usun, et mitmed noored ei mõtle vaid vabadusele ja naudingule. Nagu minagi, kardavad ebaõnnestuda. Tekib hirm enda võimekuse suhtes. Kardan, et ei saa enda eluga hakkama. Paberite järgi saan täisealiseks juba umbes poole aasta pärast. Siis lõpetan ka üheteistkünmenda kooliaasta. Pean aega leidma lubade tegemiseks ( seekord sõltun osaliselt vanematest, sest nemad lubavad mulle raha ja auto ) ning leidma suveks töö. Lõpuks peaks ka saabuma kõige kirevam viimane aasta keskkooli õpilasena, seda mitmekesisemaks teeb täisikka jõudmine
Dualism kahe alge käsitlus. Keha ja hing; sisu ja vorm. Nähtused ja asjad koosnevad kahest algest. Pragmatism teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas. Senised seisukohad, ida on peetud tõesteks, tuleb kogemusi, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, alles siis on need tõesed ja väärtuslikud. Kierkegaardi eksistentsi staadiumid: 1. Esteetiline inimese tähelepanu on koondatud naudingule 2. Eetiline märksõnaks kõlbeline kohus 3. Religioosne inimene seisab vastamisi jumalaga ning jääb teiste inimeste seas üksi. Peamised usutunnistused: 1. Sloveenia katoliiklus 2. Bulgaaria ortodoksid ehk õigeusklikud 3. Albaania islam 4. Inglismaa angligaanid ehk väliselt katoliiklased, põhimõtetelt protestandid 5. Island protestandid ehk luterlased O.Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord
retoorika õppimine oluline eriti ülemkihi jaoks. Arendati välja kõneteooria, mis tavaliselt koosnes viiest osast: 1) teema või materjali leidmine kõne jaoks (trafaretsed väljendid) 2) leitud materjal paigutati nii, et sel oleks kuulajale suurem mõju 3) stiiliõpetus (tuli kasutada vastavat stiili *kõne jooksul võis rakendada erinevaid stiile 1 kõrge erines tavakõnest paljugi, peeti kõige ninakamaks 2 keskmine omane naudingule, kujundajal hea tunne 3 madal stiil tavaliselt lihtne keel, kui kohtus taheti midagi selgeks teha *neil pole hinnangulist väärtust *näitavad keerukust sisus *igal stiilil kindel funktsioon 4) memoonilised reeglid (kõne pidi peas olema). Rakendati erinevaid mälutehnikaid. 5) kõne ettekandmise viis (kuidas esitati, milliseid zheste tehti, kas räägiti tavalise või kõva häälega, milline oli mõju kuulajatele)
· Valkude osakaal peab olema 1015 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. Söö hästi, siis tunned end hästi 2 Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendi naudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Paljusid toiduaineid me ei ole võimelised nägema, haistma, maitsma. Pikka aega me isegi ei märka, et nad puuduvad toidust. Palju hiljem, võibolla kuude, võibolla isegi aastate möödudes, ilmnevad toiduainete defitsiidist tingitud haiguslikud nähud mälu halvenemine, väsimus, apaatia, aga ka väga tõsised
elementi. Mõned tema tööd peegeldavad tema modellide tuju ja iseloomu, kuid tihedamini ta kasutas neid üksnes masinatena kirjeldamaks tema omi tundeid, vähendades neid tähtsusetuseni. H. Matissel on palju lakoonilisi ning väljendusrikkaid pliaatsi- ja söejoonistusi, samuti rohkesti eredaid värvilisest paberist kleebitud pilte. Kõige suurema tähenduse andis Matisse värvidele, tema lemmikuteks olid lilla ja heleroheline. Kuigi ta tuntus maalikunstnikuna oli pühendatud naudingule ja rahuolule, siis tema värvivalik on tihti tahtlikult segadusse ajav. Fovism on rääkiva värvi maalikunst. Fovistlik rääkiv värv tähendab värvikat dekoreerimist ja kaunistamist. Foove ei huvitanud keskkonna üksikud detailid, vaid elu, selle vormide ja värvide üldine tunnetamine. Nt Matisse'i teostes ei toimu peaagu kunagi midagi, esemed ja inimesed on vaid kõrvuti, see ei tähenda, et tegevus puudub. Inimesed ja
inimene kujunes inimeseks karmis looduses, võitluses nappide ressursside pärast. Nii ei kujunenud inimese enda loomuses piisavalt enesekontrolli, enesepiiramise võimet, oskust loobuda kättesaadavast-pakutavast. Kultuuri ja kitsamalt religiooni pandud tõkked inimese hävitavale eneseteostusele ei ole, nagu nägime, osutunud piisavaks ja neidki on kiirelt purustamas praegune tarbimisfundamentalism, kiirele rahuldusele ja naudingule orienteeritud tsivilisatsioon.´´ Ilmselgelt ei muutu meie elueal asi paremaks, pigem, kui märgata muutust , siis vaid negatiivsuse poole. Minu isiklik arvamus on, et Ameerika on nagu naine, teda märgatakse siis, kui teda pole olukorda parendamas. Kui kõik on nii nagu peab, ei ole teda keegi ka kiitmas. 1) K.L. Kultuuritõkestus 2) 3)http://jaan.kaplinski.com/new/kultuurit%C3%B5kestus.html
❀ Phytagorase arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust. ❀ Platon leidis, et muusikal on kõlbeline kasutuslik mõju ja ta jätkas Phytagorase õpetust. kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone. kritiseeris uut muusikat. ❀ Aristoteles rõhutas muusika tähtsust kasvatuses ja jättis ruumi meelelosele naudingule. omistas esimesena esteetilist väärtust ❀ Aristoxenes oli üks tähtsaimaid vanakreeka muusiaõpetlasi. koondas kreeka helilaadid täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. süstematiseeris rütmiõpetuse KESKAEG ✾ Gregorius I oli Rooma paavst, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgia ja ühtlustas kirikulaulude tekstid (7-8 saj.) ✾ liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord
1959. a lubati müüa kondoome müügiautomaatides. 1964. a esitleti antibeebipille ja mõni aasta hiljem sai kättesaadavaks spiraal. Armastus, seksuaalsus ja identiteet. Positiivsest aspektist võib suguakti eesmärk olla soojätkamine, nauding, armastuse või identiteedi väljendamine, kuid mitte ilmtingimata kõik need korraga (Centerwall 1996: 51). Lääne ühiskonnas on käsitletud soojätkamist kui tegurit, mis õigustab seksuaalset tegevust. Seksuaalne nauding keskendub naudingule, jättes kõrvale soojätkamise. Armastuse ja seksuaalsuse puhul lisandub hingeline lähedus. Identiteedi küsimus jõuab kõrgemasse faasi nooruki eas, ui tuleb hakata tegema valikuid. Teel täiskasvanuks saamisele on igati normaalne laste uudishimu nii samasooliste, kui ka vastassugupoole suhtes. Selguse saamiseks mängitakse seksuaalkäitumisi läbi sõbraga või mänguasjadega. Homoseksuaalid tunnevad samasooliste suhtes tõmmet juba enne kümnendat eluaastat.
murdnud. Kas õnn on midagi enamat kui lihtsalt ebaõnne vastand? Kas viha hajub, kui see endast välja lasta? Kas ilusaid hetki on võimalik pikendada? Kas raha teeb õnnelikuks? Mis on ülim õnn? Jne. Lülita ajus õnn sisse Keskse tähtsusega neile küsimustele vastuse leidmiseks on kaks arusaama. Üks puudutab neid aju osasid, mis tekitavad heaolutunnet: meie peades on sisse seatud oma lülitused rõõmule, naudingule ja eufooriale - meil on õnne süsteem. Nii nagu tuleme ilmale võimega kõnelda, nii oleme me programmeeritud tundma ka häid tundeid. Teine oluline avastus on see, et ka täiskasvanud inimese aju muutub pidevalt. Veel mõned aastad tagasi arvati, et aju on hiljemalt puberteediea lõpuks täiskasvanud. Ent tegelikult on asi vastupidine - millal me ka midagi ei õpiks, muutuvad koos sellega meie aju lülitusskeemid.
· Früügia metsik, kirglik, ekstaatiline · Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Pythagoras õpetus arvudest. Fikseeris esimese helisüsteemi matemaatilised suhted, Kosmos samadel suhetel. Platon järkas Pythagorase õpetust, kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone ning kritiseeris ,,uue muusika" meelelisust ja subjektiivsust. Aristoteles rõhutas muusika tähtsust kasvatuses, kuid jättis seejuures ruumi ka meelelisele naudingule. Aristoxenes eelmise õpilane, koondas Kreeka helilaadid täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks, süstematiseeris rütmiõpetuse. Keskaja algust tähistab 756. a eKr Lääne-Rooma keisririigi langust Varakristliku muusika laulutüübid ja tähendus: a) hümnoolia uute tekstide laulmine b) psalmoodia juutide religioosses muusikas tähtsaim c) vaimulik laul varakristlikus keskkonnas laulmine 395. a Rooma lõhenemine tõi kaasa kiriku sisulise lõhenemise. Tekkis eraldi ida- ja
Tõlkija eessõna. [http://raulpage.org/tantra/] 14.05.2011 6 Ibid. [http://raulpage.org/tantra/] 14.05.2011 7 Trapido, Laine. Seksuaalsus eri kultuurides. Tallinn: Medcina, 2010. Lk 109-110. 8 Luhaäär, Ingvar. Praktiline maagia: Armumaagia. Tallinn: Intuitiivteaduste Kool, 2006. Lk 44. 4 Lääne inimesed on hakanud kasutama harjutusi, mis aitavad jõuda lisaks naudingule kõrgemale teadvustasandile ning rohkendada bioenergiat. 5 1. Maagia igapäeva elus ja seos seksuaalsusega Kõige olulisem on märkida, et mõisted maagia ja religioon erinevad üksteisest, kuigi nad on tihedalt seotud. Maagia on üleloomuliku väe enda tahtele allutamine, religioon aga vabatahtlik allumine üleloomulikule väele. Nõidus on tihedalt seotud rituaalidega, mille iseloom sõltub
lõppprodukt, vaid algus! (kr. k. ainus). 1. Keha ja vaimu probleemi puhul arusaam, et on olemas vaid üks alge kas keha, vaim või miski neutraalne (ei keha ega vaim). Monistlikud on materialism, biheiviorism, analüütiline biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism, neutraalne monism. 2. Üheainsa väärtuse, eesmärgi, arvamuse vms tunnistamine kõige tähtsamaks/õigemaks/olulisemaks. Näiteks on monistlik veendumus, et iga inimese püüdlused on suunatud alati ja ainult isiklikule naudingule (kõik muud püüdlused taanduvad lõppkokkuvõttes naudingupüüdlusele või siis on hoopis teisejärgulised). Monismile vastandub pluralism (ld. k. mitmuslik), mis tunnistab ühtmoodi tähtsaks/õigeks/oluliseks paljud väärtused, eesmärgid, arvamused vms. dualism Dualism olemasolev koosneb mateeriast ja teadvusest. Universumis on kaks olemuselt erinevat ollust mateeria - aine ja energia - ning teadvus - intellekt-vaim
Täiuslik kõne on see, milles üksikküsimus tõstetakse üldiste printsiibide tasemele. Polemiseerides rooma atikistidega, väidab Cicero teoses ,,Orator" (,,Kõnemees"), et täiuslik kõnekunst seisneb oskuses kasutada kõiki traditsioonilisi kõnestiile. Kõnemees seab endale kolm ülesannet tõestada oma väiteid, pakkuda kuulajaile naudingut ja mõjustada ta tahet õige otsuse tegemise suunas. Igale ülesandele vastab oma stiil: tõestusele rahulik, lihtne (,,madal"), naudingule peen, kaunis (,,keskmine"), tahte mõjustamisele pateetiline, erutatud, ülev (,,kõrge"). Oleneb kõnemehe taktist, kus vajaduse korral kasutada kõiki kolme stiili, kuid kõnemehe kõige väärtuslikumaks omaduseks on Cicero arvates ,,kõrge" stiili valdamine. Teine stiilile esitatav nõu on ,,küllus", mis seisneb igakülgses ammendavas mõttearenduses, väljendusvahendite rikkuses ja mitmekesisuses. Olulise tähtsuse omistab Cicero lõpuks kõnerütmile.
Võim ei tulene üksikisiku valikust või otsustusest. SUBJEKT Samal ajal nii allutatu kui ka tegutseja. Võimusuhe eeldab, et seda, kelle üle võimu teostatakse, tunnustatakse kui teatud määral vaba subjekti. Seksuaalsuse ajalugu: Eetika subjekti eneseloome võimalusena: suhe enesesse, mis ei sõltu teadmisest/võimust. Vana Kreekast avastab seksuaalsusega seotud subjekti, kes võrreldes Kristlusest leitava seksuaalsuse subjektiga suhtub selllesse teisiti. Vana Kreeka subjekt keskendub naudingule. Kristluses on ihu võrreldes hingega patune. Kui tegeled seksiga, oled oma ihadele nö allunud. Vana Kreekas on aga läbi naudingu võimalik ennast luua kui aktiivset subjekti. Eetika kui elust kunstiteose vormimine. BIOSEMIOOTIKA Biosemiootika kujuneb 1990 alguses. 25 aastat vana semiootika osa. Thomas Kuhn!!! „The Structure of scientific Revolutions 1962 (vene k. 1975) Praegune paradigma- epigeneetiline pööre 21. Saj. Biosemiootika
Narkootikumide kasutajad aga põhjendavad oma soovi tarvitada narkootikume kui saada sealt psühholoogiline olek. HEDONISM Eesti on üleminekuühiskond, kus arvamused muutuvad kiiresti. Aga üha enam on meil hakatud kasutama just individualistlikke väärtusi. Noored omandav üleminekuperioodil oma hoiakud ja väärtused. Võetakse erinevatelt persoonidelt eeskuju. Nende jaoks tuleb võtta elu nauditavalt. Kõiksugused narkootikumid lisavad vürtsi naudingule. Ei saa ju just öelda, et ainult need inimesed kes on õnnetud otsivad abi narkootikumidest, meie ümber on ju näha, et suur probleem on ka kuulsuste ja tuntud inimeste seas kes tunnevad veel suuremat lõbujanu. Mõjutajad Need põhjused ei ole muidugi kõik miks hakatakse kasutama narkootikume, neid põhjuseid on veel kindlasti palju. Et saada sõltlaseks läheb siiski tavaliselt üsna palju aega. Me saame
Ja seega on meie inimlikku, ihulikku ja surelikku ihusse asetatud surematuse seeme. Meie ihu on jumalik ja seega ei ole surmal selle üle lõplikku sõna (Salumaa, 1993, lk 32). 2.2 Augustinus Aurelius (354-430) Augustinuse predestinatsiooniõpetuse kohaselt pole inimestel tahteavaldus t, Jumal määrab kellele armu annab. Jumal on teatud osa inimsoost juba ette valinud ja määranud õndsakssaamisele ja neile on ka väljaspool kristlikku kirikut tagatud pääs naudingule. Augustinus uskus elu teispoolsuses, kuid see oli võimalik vaid valitutele. Need, kes jäid väljapoole armuvalikut olid määratud jumaliku õigluse alusel kandma igavest karistust ja selles hukkuma (Salumaa, 1993, lk 66). 2.3 Thomas Aquinost (1225–1274) Thomas uskus, et Jumal lõi inimese tervikliku kehalis-vaimse olevusena, kuid hinge l on suurem väärtus. Jumal on hinge andnud vaid inimesele, loomadel pole hinge. Thomas väidab, et füüsiline surm pole veel meie lõpp
“ *** („Autoportree“) Siis hakkavad ilmuma juba Alliksaare luule põhimotiivid. Esimesi neist on ilu ja luule, mis laiemas mõistes on kunst väljaspool mingisuguseid tingimusi. Sellega seoses ilmneb selgelt poeedi tihe suhe kunstiga. Nii luuletustes „Asüül“ kui ka „Nauding“ januneb hing ilu järele, mida võib nimetada ka hümniks esteetilisele naudingule. 10 *** „See on luule - öelda öeldamatut, otsiskella vihjeis, varjundeis, mõnda tunnet, alles olematut, äkki helisema panna neis.“ *** „Tas on õndsus, õigustus ja vanne
energiat. Iga suutäis, olgu see mis tahes amps, rikastab meie organismi teatud hulga energiaga, mis eraldub toidus sisalduvate toitainete seedimise käigus lõhustumise teel. · Iga suutäiega viime enda sisse teatud hulga energiat, mis on oluline organismi normaalseks ja terveks elutalitluseks. [1:15-16] 3.Söö hästi, siis tunned ka ennast hästi Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendi naudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Paljusid toiduaineid me ei ole võimelised nägema, haistma, maitsma. Pikka aega me isegi ei märka, et nad puuduvad toidust. Palju hiljem, võibolla kuude, võibolla isegi aastate möödudes, ilmnevad toiduainete defitsiidist tingitud haiguslikud nähud - mälu halvenemine, väsimus, apaatia, aga ka väga tõsised ainevahetushäired
seda, kui imperaator Constantinus sellele kogu impeeriumis eelissesundi andis.Miks? Mida oli kristlusel välisroomlastele ja kohalikele keltidele pakkuda? See haaras südant niisugusel viisil, nagu ametlikud Rooma kultused seda kunagi ei suutnud. Kristlus oli avatud kõigile, see pakkus lootust. Kristlus tõi kaasa moraalse mõõtme, mis puudus traditsioonilises keldi usundis. Selle nägemus paradiisist andis keldi teispoolsuse füüsilisele naudingule uue vaimse mõõtme.(Sampson, 2008) Hoolimata sellest, et paavst kanoniseeris mõningad jumalused, mis kirikule sobisid ja neist ( näiteks Brigidist) said pühakud ning sobimatud pandi vande alla ja tembeldati deemoniteks, eksisteerisid keldi usund ja kristlus veel kaua aega koos, põimudes ja kõrvuti eksisteerides; üksteiselt erinevaid usuelemente üle võttes. Keldi kristlus oli oma olemuselt kloosterlik- just kloostrid panid Britannias aluse ristiusu levikule
hallinemine. 10. B12-vitamiin - maks, neerud, räimed. (0,002-0,004). 11. C-vitamiin - kibuvitsamarjad, , mustsõstrad, punane pipar, hapukapsas, spinat, till. (60- 75).Hingamishäired, igemete veritsus, haavade aeglane paranemine, verejooksud ninast. Ületarbimisel ebameeldiv tunne urineerimisel, seedesüsteemi häired - iiveldus. Söö hästi, siis tunned end hästi Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendi naudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Paljusid toiduaineid me ei ole võimelised nägema, haistma, maitsma. Pikka aega me isegi ei märka, et nad puuduvad toidust. Palju hiljem, võibolla kuude, võibolla isegi aastate möödudes, ilmnevad toiduainete defitsiidist tingitud haiguslikud nähud - mälu halvenemine, väsimus, apaatia, aga ka väga tõsised ainevahetushäired
väliskultuuridelt, rahvakultuur aga jääb rohkem truuks oma maa traditsioonidele. Kohati on nimetatud populaarkultuuri ka primitiivseks ja labaseks, sest selle eesmärk on teenida raha, samas, kui rahvakultuur on respekteeritavam, sest on populaarkultuuriga võrreldes eetilisema alatooniga, sest on seadnud eesmärgiks rahvuse traditsioonide ja väärtuste hoidmise ja propageerimise. Populaarkultuur sisaldab endas pidevat tarbimist (Ta rõhub kiirele tarbimisele, naudingule, rahale jne.) ja uusi vahetuvaid elemente või trende, see meeldib paljudele erineva staatusega inimestele ning on ühtlaselt kõigi hulgas populaarne, samas kui rahvakultuur propageerib stabiilsemaid väärtusi, traditsioone ning ei levi niivõrd ühtlaselt kõigi hulgas, omades eraldi tarbijaskonda. Rahvakultuuril on oht integreeruda teistesse kultuuridesse. 3. Tooge välja erinevaid vaatenurki kõrg- ja levikultuuri vastandamisele. Kõrgkultuur on ainus kultuuri püsiv osa
II periood: Nietzsche ise nimetab seda "ennelõunaseks filosoofiaks". Neid teoseid seob võitlus "decadence", "moraali" ja "religiooni" vastu. Nietzschet ajendab võitluses moraali ja traditsioonilise filosoofia vastu kirglik igatsus tõepärasuse järele. Moraal on suhteline, moraali otsused ei ole ajatud ja absoluutsed, vaid ajaloolised ja sotsiaalselt suhtelised. Voorused on konvensionaalsed eelarvamused. Tegelikult on inimese juures suunatud kõik suuremale naudingule. Kaastunne on vaid enesekaitse, ligimesearmastus enesearmastus. III periood: Õhtumaise kultuuri diagnoosiks annab Nietzsche: nihilism. "Radikaalne väärtuse, mõtte ja soovide eitamine." Ülimad väärtused on nõrga kristliku mõtte ja filosoofia valede hooned, mis kokkuvarisevad. Nietzsche teraapia seisneb "võimu tahte" kuulutamises. Võimutahte kandjaks on "Üliinimene". "Übermensch". Üliinimene on täielikult vaba traditsioonilistest väärtustest
HEL. KREEKA 3 PÕHILIST VOORU, FIL STRUKTUUR: 1. Skeptisism-kahtlemise fil. Pyrrhon- liider. Kunagi ei saa midagi hindat väita, kuna igale väitele võib leida vastuväit.Skeptik ei eita ega väita.Keskus on Platoni akadeemia.Akadeemiline skepsus täh põhjalik uurimine. 2. vool Atomism uue (teise) laine. Erines, aatomide liikumise põhjuks peeti aatomi sisemine põhjus, oma raskuse tõttu. 3. Hedonistlik moraal moraal, mis on suunatud lõbule ja naudingule. Leidsid, et siis on in vaba, kui naudib elu. Epikuros rajas epikurismi.Pärit Saamuse saarelt. Rajas oma õppeasutuse Epikurose aed.Füüsika pinnas aias, loogika-tara, eetika-viljad.3.vool Stoikud- stoitsism. Lenon Kitionist Küproselt pärit. Eklektiline õpetus- segu erin stiilidest. Tuli on alge, meeldisid Aristotelese vaadesid, Ar. füüsika. Põhil. tunnusjoon stoiline häirimatu rahu. Apatheia tundetu, kiretu rahu. In on õnnelik, kui ta on meeletu häirematu rahuga
Millised alljärgnevad väited on Epikurosega kooskõlas? · Filosoofia peab aitama inimestel õnnelikuks saada · Teadmised füüsika valdkonnas ei soodusta kuidagi õnne · Inimese õnn sõltub jumala tahtest · Jumalad ei ole õiglased, sest maailmas on palju ebaõiglust · Jumalad koosnevad aatomitest · Jumalad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse levikust teadlikud EI · Mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus · Jumalad sekkuvad inimeste tegevusse (nt soodustades või takistades nende ettevõtmisi) · Jumalaid pole olemas (sest maailmas on palju ebaõiglust) · Jumalad ei jälgi maailmas toimuvat seda tõendab kurjuse olemasolu maailmas · Surma pole tarvis karta: me ei kao jäljetult, sest hing on surematu · Inimene püüdleb oomu poolest naudingute poole ning katsub hoiduda kannatustest
Nad arvasid, et mitte midagi ei sünni juhuslikult, vaid kõik sünnib paratamatult, ja kui saatus uksele koputab, on juba hilja hädaldada. 3. Epikuurlased Epikuurlaste elu eesmärgiks oli võimalikult suurema meelelise naudingu saavutamine. Nende motoks on "Ela hetkele". Epikuros (vt Lisa 13) Epikurose arvates pidi igast tegevusest saadavat naudingut alati kaaluma võimalike kõrvalmõjude suhtes. Ta arvas ka, et väljavaade suuremale, kestvamale või intensiivsemale naudingule pikema aja jooksul peab osutuma põgusast lõbutundest kaalukamaks. 12 4. Uusplatonism Uusplatoonikud ammutavad inspiratsiooni Platoni ideedeõpetustest. Uusplatonism mõjutas tugevasti kristlikku teoloogiat. Plotinos (vt Lisa 14) Plotinos tõi endaga kaasa lunastusõpetuse, mis hiljem kujunes tõsiseks võistlejaks ristiusule. Ta arvas, et maailmal on kaks poolust. Ühes otsas paikneb jumalik valgus, mida ta nimetas "Üheks".
esimesena Pythagoras-tema arvamuse kohaselt muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. Arvsuhetega tegelev suund muusikateoorias oli spekulatiivne. Platon kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone, kritiseeris „uue muusika“ meelelisust. Tema põhiteos on „Riik“-tahtis teatud laadid ära keelata, muusikat ei tohi kuulata naudingu pärast. Platoni õpilane Aristoteles oli teist meelt: rõhutas muusika osa kasvatuses, kuid jättis ruumi ka meelelisele naudingule. Eetos-muusika vaimne mõju. Miks teame antiikmuusikast nii vähe? Õpime muusikat teistmoodi, pole ettekujutust, Materjale pole palju Kultuuri katkestus-võib oletada, et kreeka muusika mõjutas kristlasi, kuid teisest küljest ei pruukinud paganlike kreeklaste matkimine kristlastele meelejärgi olla. Kuid kindlasti on Euroopa muusikat mõjutanud kreeklaste õpetus muusikast. Sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel peetkase filsoof Boethiust
realiseerib potentsiaalse võimaluse ja identifitseerib end oma mõtte sisuga" *Otsustada saab olla kolmel tasandil: 1)esteetiline tasand - elame selleks, et nautida elu, elame elu ilu nimel. Hästi oleme elanud nii, kui see mäng tuleb meil kaunilt järgi, mõtlemata eetilistele tagajärgedele. Suhtumine naisesse: nauding. Võrgutamine mitte naise, vaid võrgutamise enese pärast 2) eetiline tasand lisaks naudingule võetakse ka siduvaid kohustusi, mis on naudingu suhtes hukatusliku mõjuga. N:valimine isiklike huvide ja kohustuste vahel suhtumine naisesse: abielu 3) religioosne tasand suhtumine naisesse: tema asendamine jumalaga Kõiki tasemeid ühendab: teen seda, mida on MULLE vaja 6. eetiline relativism *Moraalifilosoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiibid on ajaloolised ja kultuurisõltelised. *Eetiline relativism toetub tavaliselt:
Demokritos väitis: "Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks". See tähendab, et tema arvates >> a. pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea. b. tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. c. tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. 14th of March 0:51 matis Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest >> a. mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus. b. mõni nauding ei ole taskukohane. c. mõni nauding on labane. 14th of March 0:52 matis Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et a. on olemas aatomid, muud midagi ei ole. b. on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole >> c. on olemas aatomid ja tühjus 14th of March 0:52 matis Milliste järgmiste väidetega oleks nõustunud Epikuros?
Demokritos väitis: "Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks". See tähendab, et tema arvates >> a. pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad >>juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea. b. tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. c. tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. 14th of March 0:51 matis Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest >> a. mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus. b. mõni nauding ei ole taskukohane. c. mõni nauding on labane. 14th of March 0:52 matis Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et a. on olemas aatomid, muud midagi ei ole. b. on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole >> c. on olemas aatomid ja tühjus 14th of March 0:52 matis Milliste järgmiste väidetega oleks nõustunud Epikuros? Jumalad ei ole õiglased, sest maailmas on palju ebaõiglust -- Epikuros ei
Demokritos väitis: "Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks". See tähendab, et tema arvates >> a. pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad >>juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea. b. tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. c. tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. 14th of March 0:51 matis Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest >> a. mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus. b. mõni nauding ei ole taskukohane. c. mõni nauding on labane. 14th of March 0:52 matis Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et a. on olemas aatomid, muud midagi ei ole. b. on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole >> c. on olemas aatomid ja tühjus 14th of March 0:52 matis Milliste järgmiste väidetega oleks nõustunud Epikuros? Jumalad ei ole õiglased, sest maailmas on palju ebaõiglust -- Epikuros ei
(26) Mul pole kahtlust, mis sa nende kohta arvad. Sest mis oleks kõlvatum, kui püüda naudingut leinast, jah, leina kaudu, nõudes mõnusat taga isegi pisaraid valades. Need siis ongi, kes meile ette heidavad liigset karmust, süüdistades meie ettekirjutusi kalkuses, kuna me ütleme, et kurbust tuleb hinge kas mitte lubada või siis peab ta kiiresti välja tõrjuma. Kuid kumb on usutamatum, kumb ebainimlikum: kas kaotatud sõbra pärast mitte kurvastada või kurbuse keskel naudingule jahti pidada? (27) Mida meie õpetame, on auline: kui tunne on pisarate kaudu mõningal määral välja voolanud ja nii- öelda üle vahutanud, siis ei tohi hinge valu meelevalda anda. Kuidas? Sa ütled, et valu ennast tuleb segada naudinguga? Nõnda lohutame koogikestega jõnglasi, nõnda vaigistame piima andes väikelaste nuttu. Isegi ajal, mil poja surnukeha põleb või sõber sureb, ei tohi lakata isa nauding, kuna sa leina ennast arvad heaks kõditada
pöörab tähelepanu sellele, kuidas tekstiga võib suhelda. räägib füüsilisest naudingust, mida me tunneme tekstiga suheldes. see on barthesi jaoks midagi täiesti uut. jouissance : tunduvalt ekstaatilisem kui plaisir plaisir : nauding, barthes'i huvitavad teksti sees olevad katkestused, augud tekstis, eba loogilised kohad. need tekitavadki lugemise naudingu, ütleb ta. see on üsna muuskikaline käsitlus. vastandab naudingule joovastava ekstaasi. barthesi mõju valdkonnale mida me nimetame cultural studies nende käsitlus oli palju võlgu strukturalistididele, aga ka otseselt barthes'ile stuart hall : üks cultural studies'e kujundaja (briti) kultuuris toimib ideoloogine konflikt erinevuste kaudu, mitte poliitpropagana kaudu, ja need erinevused on ennekõike keelepõhised. kaob ära althusserlik piirav raamistus : nii nagu tekst konstrueeritakse, nii ta ka vastu võetakse : tänapäeval ei usu seda vist keegi
II periood (1876-1882)Selle perioodi teoseid seob võitlus kristluse vastu. Skeptiline ratsionalist. Igatseb tõepära järele. Oma kõnega suudab inimene üksnes näiliselt asjade olemust haarata. Tegelikkuses leiab ta keeles üksnes teise maailma esimese asemel. Moraalsed otsused ei ole ajatud ja absoluutsed, vaid ajaloolised ja sotsiaalselt suhtelised. Väär psühholoogia on viinud kristluse kujunemisele. Moraalid on afektide märgikeel. Kõik inimese juures on suunatud suuremale naudingule. Heidab kristlusele ette: 1)et sellel on oluline osa inimese pehmemaks muutmisel; 2)trööstib sealpoolsusega, mida pole olemas; 3)silmakirjalikkust. "Rõõmus teadus" - kujutab inimest, kes otsib Jumalat. III periood (1883-1888)Võimutahte kandjaks on üliinimene. Üliinimene on täielikult vaba traditsioonilistest väärtustest. Ta püüdleb tugevuse, vitaalsuse ja võimu poole. "Lõbus teadus" - kujutab igavest tagasipöördumist (ringkäiku) "suurima raskusjõuna"
omadustest. Hindamine toimub mudeli abil, kus eluasemete hind tuletatakse nende omaduste kaudu. Meetodi nõrkus on selles, et selle abil saab hinnata vaid ostjate lähiümbruse väärtust. Hedonistlike hindade meetodi puhul lähtutakse sellest, et iga hüve kasutaja hindab selle hüve juures teatud omadusi, väärtuste kompleksi. Jahil käies näiteks jahiala ilu, ulukite arvu, ulukite väärtust jne. Inimene naudib kogu protsessi ning sellele naudingule püütakse leida kompleksväärtus. 94 Tinglikule käitumiselel baseeruvad meetodid On ka selliseid keskkonna väärtusi, mille hindamine ei liitu ühegi teise hüve tarbimisega, näiteks liikide rohkus. Nende olemasolu väärtuse kohta ei saa infot turgudelt. Majandusteaduses on arendatud meetodeid, kus küsitluste ja intervjuude abil saab ehitada turg või hüpoteetiline hääletamisolukord
Kõrvaltpilk, mis avardab naise maailma. Selline lähenemine on andnud aluse arvamiseks,e t juba ainuüksi vaatamine (moeajakirja vaatamine) on tarbimine, mille abil nad loovad enesepilti. Isegi siis kui nad ei saa riideid osta (Evans ja Thornton 1989). Just looking on oluline naiselikkuse töö ja tarbimise osa. Radner (1995): uus naiselikkus, mis põhineb nartsissismil. Seda ehitatakse mehe pilgu all kuid toimib tänu naudingule, mida naised sellest saavad. Ise, mitte mehe pilgu läbi. ,,Vormis keha peaks olema enesekontrolli ja uhkuse tunnus" Vastuoluline värk ühelt poolt mehe objekt, teiselt poolt iseseisev. Nartsissism ja maskeraad on tarbimiskultuuri osad, mis näitavad, et naised ja naiselikkus on lahutamatu mõjutaja, naiselikud praktikad on tarbimiskultuuri osa. Need on muutunud tänapäevaks ka meeste maailma osaks. Fetaherstone leiab, et ühelt poolt mehed tegelevad samasuguse mängulise enese-
Naudingute all ei mõista Epikuros mitte kehalisi naudinguid vaid kehaliste kannatuste puudumist ja hingerahu (kr ataraxia). See tähendab, et kehaliste kannatuste puudumine ja hingerahu teevadki meie elu õnnelikuks. Õnn seisneb naudingutes. Küsimus on nüüd selles, kuidas saavutada lõppkokkuvõttes maksimaalseid naudinguid. Naudingu ja naudingu vahel on vahe. Mõnikord on mõttekas loobuda mingist naudingust, teades, et sellisele naudingule järgneks suurem kannatus. Samuti on mõttekas loobuda naudingust, kui sellise loobumise korral järgneks mingi suurem nauding. Vahel võib isegi kannatada selle nimel, et hiljem suuremat naudingut tunda. Seepärast: iga nauding on hea, kuid, mitte iga naudingut ei tule valida; iga kannatus on halb, kuid mitte igast kannatusest ei tuleks hoiduda. Inimene peab arukalt valima, et saavutada maksimum naudinguid ta peab olema nagu malemängija, kes oskab ette planeerida mitu käiku
inimene, hobune või majapidamine saab täiuslikuks, siis me ütleme, et selline on selle loomus. Samas, see, mille pärast mingi asi on, või mis on tema eesmärk, on see, mis on parim, ja piisavus iseeneses on eesmärk ja parim." Teised loomad elavad karjadena, on kariloomad, nt mesilased. Kuid nad ei räägi, ei kõnele, ei arutle selle üle, mis on kasulik, mis kahjulik, õiglane ja ebaõiglane, hea ja halb. Nad keskenduvad vaid valule ja naudingule (Benthami utilitarism tegi inimesest looma?) Inimesel on loomupoolest kalduvus ühineda küladeks jne, samamoodi nagu loomus/loodus liigutab meid hea suunas, ütleb meile, mis on hea. Kuid ei ütle seda ühemõtteliselt, inimestel puudub etteprogrammeeritud üks ja ainuõige elukorraldus. Puudub ainuõige riigikord, konstitutsioon, põhiseadus. See on midagi, mis on riigi rajamise alguses, mille kohaselt kogu riik toimima hakkab,
Gringoire, kes varem oli Kivide tahumisest (lad. k.). 376 armastanud ideed, oli hakanud armastama idee välist vormi. Ühel päeval seisatas ta Saint-Germain-1'Auxerrois' kiriku ligidal maja nurgal, mille nimi oli Piiskopi-vangla, kuna üle tänava oli teine maja, Kuninga-vangla. Piiskopi-vanglal oli tore kabel neljateistkümnendast sajandist, mille altariruum oli tänava poole. Gringoire uuris hardusega selle kabeli välimisi skulptuure. Ta oli parajasti andunud egoistlikule, kõikeunustavale naudingule, kus kunstnik maailmast näeb ainult kunsti ja maailma ainult kunstis, kui ta äkki tundis oma õlal kellegi kätt. Umber pöördudes nägi ta oma vana sõpra, endist õpetajat, ülemdiakonit. Ta oli hämmastunud. Ammu polnud ta enam ülemdiakonit näinud, dom Claude oli aga üks neid tähtsaid ja kirglikke inimesi, kellega kohtudes skeptiline filosoof alati tasakaalu kaotas. Ülemdiakon oli mõne silmapilgu vait ja Gringoire'il oli mahti teda silmitseda. Ta leidis
põdrajahile. Härra de Treville laskis seda uudist endale kaks korda korrata ja iga korraga nägid ta kaaslased ta nägu üha enam süngestuvat. «Kas Tema Majesteedil oli juba eile kavatsus jahile minna?» küsis ta. «Ei, Teie Ekstsellents,» vastas kammerteener, «täna hommikul tuli ajajate juht ja teatas, et nad on tema jaoks ühe põdra sisse piiranud. Alguses teatas kuningas, et ta ei lähe. aga siiski ei suutnud ta vastu panna naudingule, mida tõotas jaht, ja lahkus pealelõunal.» «Kas kuningas kohtus kardinaliga?» küsis härra de Treville. «Tõenäoliselt küll,» vastas kammerteener, «sest hommikul nägin ma hobuseid tema Eminentsi tõlla ees. Ma küsisin, kuhu minnakse, ja sain vastuseks: «Saint-Germaini».» «Meist on ette jõutud,» ütles härra de Treville. «Härrad, ma näen kuningat õhtul. Teile aga soovitan ma tema silma alla mitte ilmuda.»
annaabi.ee 
