Keskaja naised linnas (0)

Naine linnuses
7.a
Koostaja : Grete Vendel
Juhendaja : Luule Lahe
 
 
Sisukord
● Abielu
●  Majapidamine
● Naine  emana
● Tegevusalad, ametid
● Suhtumine
 
 
Abielu
●
Keskaja naisel oli elu esimene ja peamine eesmärk soodsalt 
abiel uda.Tartus ja Uus-Pärnus said tüdrukud täisealisteks 14-
aastaselt.  Tal innas  aga  12-aastaselt,   noormehed   said 
täisealiseks 18-aastaselt.
●
Mehed abiel usid sageli hiljem, umbes 26-aastaselt, sest neil 
oli  kohustus  peret  üleval  hoida  ning  pidi  olema   kindlustus  
tagatud. Aega võttis ameti öppimine.
 
 
Majapidamine
●
Perekonnapea  oli  mees.Temale  al usid  kõik,  kes  katuse 
al   elasid.Naise  kohustus  oli  töid  juhtida,  vaesemates 
peredes   tegi   perenaine   töid  ise(söögi   keetmine ,pesu 
pesemine,koristamine,lõnga 
ketramine,aiamaa 
hoolitsemine,käsitöö jne).
●
Jõukamad  ja  vägevamad  perenaised  hoidsid  silma  peal 
kõigil ja kõigel, naha peale sai ni  mõnigi al uv.
 
 
Naine emana
●
Üks tähtsamaid ülesandeid oli laste  kasvatamine .40.-daks 
eluaastaks  oli  naisel  ligi  9  last.Poisid  öppisid  koos  isaga 
meetsetöid,  tütred  emadega  koos  abielu-  ja  perenaisele 
vajalikke oskusi.
●
Levinud  oli   komme   panna  tüdrukud  ja  poisid  koos  kooli 
õppima.  Pariisis  ja  Põhja-Itaalias  tegutsesid  13.sajandil 
naiskooliõpetajad.
 
 
Tegevusalad
●
Tähtsal  kohal  olid  naised  majanduselus,  tegeldi  suur-vöi 
kaugkaubandusega-veini-,vürtsi-  või  metal iäriga.Luba 
sõlmida  suuri  rahalisi   tehinguid .Varandust  suurendati 
laenudega.
●
Levinumad 
ametid 
olid 
nt: 
kangrud,ehtsepad,rätsepad,aadrilaskjad,ämmaemandad 
jne.Haruldasemad ametid olid naistetsunftid.Elatist teeniti 
haigete  põetamisega,prostitutsiooniga,  õl e  müümisega. 
Naisi hinnati, sest nende tööjõud oli odavam, kui meeste.
 
 
Suhtumine
●
Naistel  oli  otsustamisvõimet  vähe,  kuid  see  ei 
puudunud .Näiteks mees ei võinud ilma naise nõusolekuta 
kasutada ühist vara.Naine oli mehest sõltuv ja kõik olenes 
mehe  positsioonist  ja  varadusest.Mehed  vastutasid  ka 
naiste eest, ainult omavahelistes tülides olid naised enda 
eest vastutavad.
●
Naiste 
õigused 
ja 
vabadused  
olid 
erinevad 
pi rkondades.Vahemere-äärses  Euroopas  olid  õigused 
väiksemad  kui  Põhja-Euroopas.Mida  rohkem  oli  õigusi, 
seda  rohkem  neist  peeti  lugu.Oli  naisi,  kes   ehitasid   oma 
elu 
üksi 
üles 
ja 
said 
hakkama-
haritud.Hoolekandesüsteem   kandis   hoolt  lesestunud  ja 
perekonnata naiste eest.
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7