Soorollid muutuvas maailmas (9)

Soorollid muutuvas maailmas
Läbi aegade on kehtinud maailmas naiste ning meeste vaheline ebavõrdsus. Õpitudki ajaloos, et peamised tegijad oli mehed ning naistest pole erilist juttu kusagil. Kas tõesti on maailmas valitsenud selline ebavõrdsus? Seda kõike on muutnud aeg ning sotsiaalne ja majanduslik areng. Kuidas on õigused ning ebavõrdsus ajaga muutunud?
Aegade alguses koheldi naisi kui alamklassi. Polnud neil mingeid õigusi võrreldes meestega. Naised olid abikaasade võimu all, pidid täitma vastassoo soove. Naise põhilisteks kohustusteks olid kodu korras hoidmine, laste saamine ja nende üleskasvatamine. Meestele pakkusid ka meelerahu lõbunaised, kasvõi vastu tahtmist. Naiste soovide ega tunnetega ei arvestanud keegi. Polnud mingit sõnaõigust, ainult meeste arvamus luges . Nad ei olnud küll rahul oma eluga, kuid ei saanud midagi ette võtta, sest meeste võim oli liiga suur ning nad olid tugevalt vastu maad surutud. Sellist elu kirjeldab perfektselt raamat „Keskaja naine”. Seal on naise süboliks Netisi Maarja: puhtuse , õrnuse ning süütuse etalon . Kuid ega naisel siiski õigusi maailmas polnud.
Tasapisi hakkasid naised endale õigusi nõudma ning oma arvamuse eest võitlema. Võeti julgus kokku ja astuti meesmüürile vastu. Henrik Ibseni teoses „Nukumaja” on kirjeldatud naise iseseisvaks saamist. Nora , raamatu peategelane, tunneb end avalikust sfäärist kõrvalejaotuna. Naise koht maailmas oli perekonna piirides. Nora ei soovinud olla enam mehe tallaalune ning sestpeale hakkas ta tegema omale meelepäraseid tegevusi. Talle hakkas selline elu meeldima , sest ta sai ise otsustada oma soovide üle. Nora salajased tegevused aina suurenesid kuni lõpuks ta lahkus oma majast. Ta jättis maha oma perekonna ning „nuku” elu selles hurtsikus.. Selline käitumine sümboliseerib naise lahkumist privaatmaailmast oma iseseisvasse ellu.
Elu ning kogu maailm muutusid ajaga sedavõrd, et naised said seadusesilmis võrdõiguslikeks meestega. Naised on ära teeninud suure austuse, sest võitlesid endid ise vabaks. Tänapäeval pole meeste ning naiste õigustel peaaegu mingit vahet. Igal inimsesel on vabadus avaldada oma arvamust, teostada oma soove ning nägemusi. Kuid ega kõik see ebaõiglus pole veel kadunud, mõned miinused on siiski veel alles. Näiteks eelistatakse kõrgetele positsioonidele siiski mehi. Peetakse naisi nendest saamatumateks, kuigi see arvamus ei pea paika. Ehtne näide selle kohta on riigikogu, kus enamiku moodustavad mehed. Ka palkade suhtes on ebavõrdsus. Kui mees ja naine töötavad sarnastel kohtadel, siis võib tihti tähelepanna, et meeste palganumbrid on tunduvalt suuremad. Õnneks need on ainsad tõsisemas ebavõrdsus nähud tänapäev maailmas.
Ku vaadata tänapäeva elu riigist väljaspool, siis Islami maades pole naistel siiani kõiki õigusi. Nad ei tohi näiteks oma nägusid näidata, kannavad alati nöo ees loore . Naistel pole õigust töötada kõrgetel positioonidel. Neil on väga vähesed õigused ning peamiselt kuuletuvad nad oma abikaasadele. Hiljuti kajastus meedias Islami naiste protest looride vastu, kuid kahjuks kukkus see läbi ning rätikuid kannavad nad jätkuvalt.
Sooline ebavõrdsus on ajaga muutunud märgatavalt. Kui enne polnud naistel mingeid õigusi, siis nüüd on õrnem sugupool sama oluline ning võimekas kui tugevam. Igal inimesel on õigus ise oma elu üle otsustada ning elada seda nii nagu ise tahetakse. Kuigi on veel jäänud mõned märgid ebavõrdsusest, siis võib kindel olla, et ajaga need muutuvad. Nagu öeldakse: „Aeg parandab kõik haavad”.