Arutlus: Inimsusevastased kuriteod (0)

Inimsusevastased kuriteod
Kõige rängemad kuriteod on inimsusevastased ja sõjakuriteod – need on vastavalt rahvusvahelisele õigusele aegumatud. Inimsusevastased kuriteod on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud vägistamine , mõrvamine, kehavigastuste tekitamine, tagakiusamine, inimõigustest ilmajätmine, genotsiid ning sõjakuriteod.
Sõjad ja massilised mõrvamised on inimsusevastased kuriteod. Tänapäeval toimuvad sõjad väga paljudes kohtades, nt Süürias . Sõdu on eri aegadel peetud erinevaltel põhjustel – usulistel, ideoloogilistel ja majanduslikel põhjustel. Tänapäeval on kindlasti kõige suurem põhjus oma usu levitamine üle maailma, millega kaasneb ka sõdimine. Teatavasti plaanib islamiriik oma usku levitada üle kogu Euroopa, kuid kas see õnnestub? Islamiriik on plaaninud mitmeid suuri rünnakuid Euroopas. Samuti ründasid islamiäärmuslased 13. novembril Pariisis Ameerika rokkbändi Eagles of Death Metal kontserdi ajal publikut. Vähemalt 100 inimest hukkus ning sadakond inimest võeti pantvangi. Pärast seda kuulutas Prantsusmaa ISISele sõja rünnates neid vastu.
Samuti on vägistamine inimsusevastane kuritegu. See on kõige raskem inimsusevastane kuritegu ning seetõttu karistatakse seda väga rangelt. Vägistamine on suguühte astumine inimesega, kes ei ole sellega ise vabatahtlikult nõus. Enamus vägistamisi pannakse toime poiste ja meeste poolt tüdrukute või naiste vastu. Aastal 2011 oli varjupaikade poole pöördunute naiste arv kokku 1180 ning nendest 103 olid kannatanud seksuaalse vägivalla all. Aastal 2015 oli varjupaikade poole pöördunute naiste arv 1498 ning nendest 158 olid kannatanud seksuaalse vägivalla all. See näitab, et see probleem on tõsine, kuna ohvrite arv tõuseb iga aastaga. Kõige sagedamini langevad ohvriteks just 15 aastased tüdrukud - vanus 15 on vägistamise riskivanuseks kogu maailmas.
Majanduslikest, poliitilistest ja sotsiaalsetest inimõigustest ilmajätmine või nende õiguste piiramine on inimsusvastane kuritegu. Inimõigused on iga inimese sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist , soost ega usutunnuistusest. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused hea hariduse omandamiseks või oma erialal töötamiseks, ja seda sõltuvalt tema enda jõupingutustest. “Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena”, on öeldud inimõiguste ülddeklaratsiooni esimeses artiklis. Inimese loomulikke õigusi elule, vabadusele, võrdsusele, inimväärikusele, isikupuutumatusele, perekonnale, arengule – neid ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud. Need õigused on inimesele loomupärased, ning seetõttu ei saa ka keegi neid õigusi inimeselt ära võtta ja piirata.
Kui vaadata ajalugu ja tänapäeva, siis on kindlasti inimsusevastaseid kuritegusid vähem – pole küüditamist ja holokausti . Kuid siiski on neid kuritegusid liiga palju, on palju vägistamisi, sõdu, inimeste tagakiusamist mingil põhjusel või siis lihsalt vägivald laste vastu.