Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Panda12345
Õppematerjali autor
.......4-5 3. Filmikunst....................................................................................................................6 4. Kirjandus ja kujutav kunst...............................................................................7 5. Muusika ja tants.........................................................................................8 6. Mood......................................................................................................9 7. Naiste võrdõiguslikkus ühiskondlikus elus....................................................10-11 8. Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal..............................................12-15 9. Kokkuvõte..............................................................................................16 10. Kasutatud kirjandus...................................................................................17 2
Põlva ühisgümnaasium 9.a klass Naised ühiskondlikus elus Referaat Aviva Vigel Juhendaja: Liia Vijand Põlva 2006 FEMINISM Feminism oli algselt vaid poliitiline liikumine, mis nõudis ühiskonnas naistele meestega võrdseid õigusi. Feministlikku liikumist peetakse 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi fenomeniks. Selle perioodi vältel liikumine on läbinud kaks erakordset tõusu, mis on tuntud esimese ja teise laine nimede all. Esimene laine (1880 -1920)
com artiklitest millel puuduvad autorid. Eesti keeles pole ilmunud raamatuid, mis käsitleksid seda ajastut kokkuvõtvalt ega pole ka internetilehekülgi, kust kokkuvõtvat informatsiooni võtta. 4 1. Kleidid Naiste kleidid tegid läbi palju muudatusi alates Esimesele maailmasõjale eelnenud ajast, kuni Teise maailmasõjani. Suur roll selles oli just tingimustes, milles naised elama pidid. Samuti oli suureks mõjutajaks maailma tabanud majanduskriis 1930. aastatel. 1.1 Enne Esimest maailmasõda Esimese maailmasõja eelsel perioodil, ulatusid kleidid endiselt maani. Naised kandsid korsette, mis muutsid nende kehad liivakellade taoliseks. Moekas oli väike piht, suur rind ning varrukad, mis nägid välja nagu herilasepesad. Liivakellakuju muutus pärast 1897. aastat rohkem S-kujuliseks, mis oli moes 1897.-1908. aastani (Lisa 1). See muutus tuli pikematest
mööda pealage ja õis asetses otsmikul. KREETA Pronksiajastu Minose Kreeta kultuuri peetakse Euroopa esimeseks tsivilisatsiooniks, selle keskseks asumiks kujunes Knossos. Kreeta tsivilisatsiooni mõjutasid tugevasti Egiptus ja Babülon. Ühtki Minose kultuuri Freskot varasemast ajast kui 17. saj e Kr pole olemas. Minose ajastu rõivaste kohta annavad teavet imekaunid dekoreeritud anumad, elevandiluust ja keraamilised kujukesed, ja võrratud kuldehted. Arvatakse, et naised olid Minose kultuuri õitseajal küllaltki vabad ja mängisid ühiskonnas väljapaistvat rolli eriti religiooni vallas. Kogu teave rõivastuse kohta pärineb pisiplastikast, vaasimaalingutelt ja freskodelt, kuna niiske ja sooja kliima tõttu pole ühtegi rõivaeset säilinud. Arvatakse, et minoslased olid pikad ja saledad. On märke, et mõiste ,,lõige" on pärit just Kreetalt, sest minoslaste rõivad järgisid juba kehavorme, samal ajal kui teised
Sotsiaaldemokraadi linnaelanike osatähtsuse suurenemine, d, suur palvekiri,- arenes põllumajanduslik ühisstegevus, üritati läbi talud hõlmati üha tihedamalt rääkida turusuhetesse, Jaan Tõnisson(ajaleht ,venestamine, postimees), ajaleht teataja(Päts). Eesti vastupanuliikumise ühiskond jagunes majandusmeesteks ja d, aaremeesteks, sotsiaaldemokraatia Piiratud Mingi revolutsiooniga kaasa autonoomia olemas Autonoomiat polnud Rüüstamised- Eestis mõisate põletamised jne põletamised suudeti Eestis puudus valimisõigus ära hoida Naistel valimisõigus
...................................................................................................3 1. Naise õiguslik seisund.............................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine......................................................................................................8 5.1 Eestkoste hääbumine.............................................................................................9 5.2 Abielu rikkumine..........................................................................................
2.Naiselikkus Naiselikkuse või naiseliku mõiste ,,vaieldavusest" võib kõnelda niivõrd kui selle konstrueeritud, ideologiseeritud ja ühiskondlikult oktruajeeritud sotsiaalse ning kultuurilise kategooria defineerimisel tänapäeval põrkuvad kokku mehe ja naise või subjekti ja objekti nägemis- ning mõtlemismustrid patriarhaalses maailmas. Ja kuigi ei alamuslikkust ega üleolekut ei saa tuletada üksnes bioloogiast, pääseb ühiskondlikus plaanis siiski mõjule vaid naise bioloogia. Naise kui kunagise täidesaatja objektiks muutmisega, tema väljaheitmisega esteetilistest ruumidest, ,,teise" ja ,,naiselikkuse" ignoreerimisega toimub ajalooliselt subjekti kujundamine. Enamik naissoo esteetilisi vajadusi, loomingulisi võimeid tõrjutakse meie kultuuriloo tsentrist eemale tõugatud äärealadele, esteetikaeelsetesse ruumidesse. Sealtkaudu läheneb naine niisiis eest leitud kultuurilisele korrale.
ljendus. Meeste mood eriti ei muutunud.Fraki asemel hakati kandma smokingut ning toruk? bara asemel pehmet viltk?barat. Toimusid muutused ka naiste soengutes. Moes olid l?hikesed juuksed, vaid m?ned j? id pikkade juustega. Terve k?mnendi jooksul, kui inimesed iga p?ev tegid otsustavaid samme, levis kuuldusi, et l?hikesed juuksed l?hevad moest v?lja.See tekitas probleeme. J?tkuvate kahtluste t?ttu valmistasid juuksurid nii l?hikese kui pika soenguga parukaid, nii et naised v? sid tunda end pisut rahulikumalt.1925. aastal muutus k?ttesaadavaks ka juuste lokkimine t?nu elektrilokkide leiutamisele. Naised ?hiskondlikus elus Naiste ?igused ?hiskonnaelus aina suurenesid.S?ja ajal tehtud t?? t?ttu v?is julgelt ? elda, et naised saavad mehi asendada.Sellel ajal, kui mehed olid s?jas pidid naised tegema nende t?id.T?epoolest naised muutusid v?ga tugevteks.See t?stis ka naiste enesehinnangut. Naised hakkasid n?udma meestega v?rdseid ?igusi
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid