................................................................................................ 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................ 18 2 SISSEJUHATUS Palandiku talu asub Sirvaku külas, Kambja vallas, Tartu maakonnas. Põllumaad on kokku 20 ha ja mullaliigiks on LPg ehk gleistunud pruun näivleetunud muld. Tähtsaim sissetoomisallikas on teravilja- ja marjakasvatus. Väetusplaan on koostatud väljamõeldud põldudele. Gleistunud kahkjate muldade kultuuristamine eeldab korralikku kuivendust, võib vajada ka lupjamist, perioodilist sügavkobestamist, oluline on keemilis-mineraalse koostise reguleerimine. Tingimuste parandamiseks tuleks silmas pidada ennekõike kaltsiumi- ja huumuseseisundit. Töö põhieesmärgiks on väetiste kasutamise plaanipärane korraldamine talus
LP(g) k°_1sl50-90/k°_1ls_1 23-25 - 0,7 4,6 LP(g) k°_1sl70/k°_1ls_1 24 - 1,7 11,2 LPg sl60/ls_2 - 0,3 2,0 Dg l 30-40 0,2 1,3 KOKKU: 15,26 100 LP (LkI) nõrgalt leetunud mulla omadustega näivleetunud mullad LPg gleistunud kahkjad mullad D Deluviaalmullad LP(g) gleistumistunnustega näivleetunud mullad Dg gleistunud deluviaalmullad k - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm sl saviliiv l liiv ls liivsavi k°_1sl50-70/k°_1ls_1 nõrgalt raudkivine 50-70 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine kerge liivsavi. k°_1sl60-90/k°_1ls_2 nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine keskmine liivsavi.
LPg v°_2ls_1 22-25 II1 0,67 12 Go(GI) v°_2tls50- th 25-30 0,44 8 (85%/15%) 100/+tls(+s) Kokku 5,65 * 100 *Põllumassiivi pindala on Maa-ameti mullakaardi andmete järgi 5,66 ha. Mullastiku kaardirakenduselt mõõdetud tulemus on 5,65 ha. Mõõtmise veaprotsent on 0,2. Sifrite ja lõimisevalemite seletused KIg gleistunud leetjas muld LP(g) gleistumistunnustega näivleetunud muld LPg gleistunud näivleetunud muld Go leostunud gleimuld GI leetjas gleimuld vo raudkiviveeris v paeveeris ls liivsavi sl saviliiv tls tolmjas liivsavi s savi th toorhuumus v°_2ls_160-100/v_2ls_1 keskmiselt raudkiviveeriseline kerge liivsavi, tüsedusega 60-100 cm, millele järgneb keskmiselt paeveeriseline kerge liivsavi v°_2sl70-80/v°_2ls_1 keskmiselt raudkiviveeriseline saviliiv, tüsedusega 70-80 cm, millele
keemiliselt ei lahustu. Lõuna Eestis, vajavad lupjamist mineraalosakesed, kusjuures laguproduktid Huumusainete teket nimetatakse Alltüüp 3Gleistuud leostunud mullad kantakse mullast laskuva veega minema. humifikatsiooniks, mis on iseloomult K0g: Leetumine toimub happelise reaktsiooni sünteetiline protess, kus toimub Lõuna-Eesti leetjate, näivleetunud, tingimustes ja põhjustab mullareaktsiooni lihtsamatest ühenditest keerulisemate leetunud ja analoogsete muldade edasist hapestumist. Muld vaesub moodustumine, toimub mikroorganismide agromullastiku valdkond pindalaga ca biogeenselt tähtsatest ühenditest. (Lõuna- otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub 20,7%. Aluspõhi liivakivi, lähtekivi Eesti, Vahe-Eesti, Peipsi ümbrus)Muld
tüsedus, cm KI sl55-85/r_3ls_1 15-20 ---- 5,486265 92,2 LP sl40-100/l20/ls_1 10-15 ---- LkIg l 20-30 0,358478 6,02 LkIg l 20-30 0,071069 1,2 Kokku 5,915812 99,42 KI- leetjas muld LP- näivleetunud ehk kahkjas muld LkIg- nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld koos gleistumistunnustega sl- saviliiv r- rähkne ls- liivsavi l- liiv sl55-85/r_3ls_1- 55-85 cm tüsedune saviliiv/ tugevasti rähkne kerge liivsavi sl40-100/l20/ls_1- 40-100 cm tüsedune saviliiv/ 20 cm sügavusel liiv/ kerge liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega KI tüüpprofiil A-El-BT-C A - huumushorisont El – lessiveerunud horisont
kokku 51,8 100 Deluviaalmuld, gleistunud deluviaalmuld (D;Dg). Erosiooni tõttu madalamale alale varisenud muld. Näivleetunud muld (LP). A-Baf-Elg-Bt-C. A-huumushorisont, Baf-sisseuhtehorisont, Elg- väljauhtehorisont tekib ajutine ülavesi, Bt-sisseuhtehorisont, C-lähtekivim. Õhuke ja sügav madalsoo muld (M'';M'''). Huumust on üle 2,5% seega on suhteliselt vijalkas. Kontrastsus erinevate muldade vahel on suur. Näivleetunud, deluviaal ja madalsoomullad on erineva viljakuse ja veebilansiga. Põllu kuju on üldiselt hea, kui välja arvata lõunapoolses otsas asuv kitsas piiritletud ala. Põld sobib teraviljakasvatuseks. LP boniteet umbkaudu 35-40 D;Dg bon. umbes 40. Seda maad oleks vaja regulaarselt lubjata. Antud muld sobib metsakasvatuseks. Puistu on tootlik. Delviaalmullal on boniteet kõrgem kui näivleetunud mullal. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 69740678021 kohta.
karbonaatne. pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad. Eesti viljakamate muldade piirkond. IIa Pandivere domin leostunud ml. kohtame ka rähkmuldi IIb Põltsamaa- Jõgeva dom leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad IIc Maidla-Peressaare natuke kehvem piirkond, sest siin juba ka piisavalt palju mittetüüpilisi muldi. Ka leetunud muldi. III Leetunud, näivleetunud, leetjad ja analoogsed soostunud mullad Lõuna- Eestis. Valdavaks aluspõhjaks Kesk-Devoni liivakivi. Lähtekivim punakaspruun saviliiv-liivsavi moreen või lõimiselt kahekihiline lähtekivim. Moreeni karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb. Mullad vajavad tingimata lupjamist. IIIa Tartu- Viljandi kõige viljakamate muldadega. Siin väga palju üleminekumuldadena leetjaid muldi. Põhiliselt siiski leetunud ja näivleetunud mullad. IIIb Tõrva-Abja vahepealne variant
3) mullas oleks piisavalt huumust Mullaprofiili ehitusest NB! Mulla geneetilisi horisonte tähistatakse kokkoleppeliselt ladina suurte tähtedega, millele lisatakse numbrilisi ja tähelisi indekseid. Metsakõdu O Huumushorisont A Turvase pindmine horisont T Toorhuumuslik horisont AT Väljauhtehorisondid ehk elluviaalsed horisondid E Lessiveerunud horisont EL Sisseuhtehorisondid ehk illuviaalsed horisondid B Automorfse rauarikas horisont (omane näivleetunud muldadele) Baf Metamorfne sisseuhtehorisont (omane Kesk-Eesti leostunud ja Lõuna-Eesti rähkmuldadele) Bm Tekstuurne sisseuhtehorisont (omane lessiveerunud muldadele) Bt Lähtekivim C Aluspõhi D Gleihorisont G Huumus-raua illuviaalhorisont - Bhf Mineraalmuldade tahke faasi tihedus: De (g/cm3) = 2,68 0,03 x Mulla lasuvustihedus: Dm (g/cm3) rikkumata ehitusega mulla 1 kuupsentimeetri või kuupmeetri absoluutkuivmass grammides või tonnides. Määratakse seda täpse
Vetevõrk Palumaa soostumus on 13.0% Palumaast jookseb läbi Piusa jõgi. Jõe pikkuseks on 109km, Eestis on jõe pikkus 96 km. Jõe langus on 212,4 m ning see on Eesti suurim Palumaa läänepiiril voolab oma keskjooksul liivakivises ürgorus Võhandu jõgi. Jõe pikkuseks on 162 km ja see on Eesti pikim Palumaal on palju järvi. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad Mullastik Palumaa kõrgematel kohtadel on enamjaolt näivleetunud e kahkjad mullad Madalamatel kohtadel on gleistunud näivleetunud ja gleistunud leetunud mullad Nõgusatel aladel on näivleetunud gleimullad Näivleetunud põllumullad on enamasti korduvalt lubjatud, seetõttu on huumus väga nõrgalt happeline Taimestik Valdavaks metsatüübiks on palumetsad-pohlamännikud. Palju on ka jänesekapsakuusikuid ja sõnajalakaasikuid mõned kaitstavad liigid: palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge Piusa koobastiku LKA
Vetevõrk Palumaa soostumus on 13.0% Palumaast jookseb läbi Piusa jõgi. Jõe pikkuseks on 109km, Eestis on jõe pikkus 96 km. Jõe langus on 212,4 m ning see on Eesti suurim Palumaa läänepiiril voolab oma keskjooksul liivakivises ürgorus Võhandu jõgi. Jõe pikkuseks on 162 km ja see on Eesti pikim Palumaal on palju järvi. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad Mullastik Palumaa kõrgematel kohtadel on enamjaolt näivleetunud e kahkjad mullad Madalamatel kohtadel on gleistunud näivleetunud ja gleistunud leetunud mullad Nõgusatel aladel on näivleetunud gleimullad Näivleetunud põllumullad on enamasti korduvalt lubjatud, seetõttu on huumus väga nõrgalt happeline Taimestik Valdavaks metsatüübiks on palumetsad-pohlamännikud. Palju on ka jänesekapsakuusikuid ja sõnajalakaasikuid mõned kaitstavad liigid: palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge Piusa koobastiku LKA
Käesolevas referaadis on kirjeldatud Põlva vallas .......... külas asuvat mullatüüpi. Et teha kindlaks mullatüüp sealsel põllul, kaevasin 1 m sügavuse augu, et mõõta mulla horisontide tüsedust. Põlva linn ja vald asuvad Lõuna Eesti keskdevoni lavamaal. Muldadest on välja uhutud suur osa mineraalaineid ja mullad on selgelt kihistunud horisontideks, mis on iseloomulik leetmuldadele. Pinnaseks on siin kahkjas muld, mida nimetatakse veel näivleetunud mullaks või varasemas käsitluses leetunud- e kamar-leetmullaks, mis on nõrgalt ülagleistunud (LkII g). 3 NÄIVLEETUNUD MULD. Need mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. Näivleetunud mullad on vähese ülagleistumise tunnustega parasniisked mullad, mille ülemine kiht on kergema (saviliiv või liivsavi) ja
Sügavkaeve nr. 1 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga põllul Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas) Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub Horisondid: A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm) Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm) Struktuursus: Keskmine Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Lähtekivim: Punakas-pruun moreen (karbonaadivaba) Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. Väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele
hapestumist. Kihisemine on sügavamal kui 60 cm. 3) Savistumine leiab aset ka Põhja-Eesti rähkmuldades. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. 4) Näivleetumine mullatekke elementaarprotsess, mis leab aset mehaaniliselt koostiselt e lõimiselt kahekihilistel lähtekivimitel, kus alumiseks materjaliks on punakas-pruun liivsavimoreen, mis on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate setetega. See kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Näivleetunud mullad jaotame kaheks: a) pruunid näivleetunud mullad LP, gleistunud pruunid näivleetunud mullad LPg, pruunid näivleetunud gleimullad LPG b) heledad näivleetunud mullad L(P), gleistunud heledad näivleetunud mullad L(P)g, L(P)G. Levivad need mullad valdavalt Lõuna-Eestis. On happelised, valdavalt kihisemine puudub. Vajavad lupjamist ja ülavee likvideerimist. Drenaaz siin hästi ei toimi. Siin on vaja sügavkobestamist.
jääkulutusnõgudes soid ja järvi. Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid. Suurimad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Loodi paljand Halliste ürgorg Mullastik Umbes pool Sakala kõrgustikust katavad pruunid näivleetunud ning leetjad ja gleistunud leetjad mullad. Viljandist põhja pool on valdavalt leetjad mullad. Leetjad ja näivleetunud mullad on suures osas põllustatud, kohati kasvab neil tootlikke kuusikuid ja kaasikuid. Leostunud ja leetjate gleimuldadega alasid on umbes viiendik, turbasoid umbes 14%. Kõrgustiku lõunanõlva kruusast ja liivast mõhnastike ning kaldpindsete liivikute leetunud ja leedemuldade ala on hõredasti asustatud metsalaam. Veestik
Baf automorfse rauarikas horisont Bt teksturne sisseuhte horisont Bm metaforfne sisseuhte horisont Bhf huumus raua illuviaalne sisseuhte horisont. C lähtekivim D aluspõhi Kui muld on ajutiselt liigniiske, siis põhihorisondi juures tähistatakse g (nt Bg, Cg, ELg) G gleihorisont, kestev liigniiskus (alaline) Näited: Kh paepealsed mullad; K rähksed mullad; K0 leostunud mullad; KI leetjas muld; L(p) hele näivleetunud muld; LP pruun näivleetunud muld; Lk klassikaline leetunud muld; L tüüpiline leedemuld. Morfoloogilised tunnused Lisaks värvusele, lõimis, tihedus aste, struktuursus, lisandid, väljakujunemise aste, uusmoodustised. Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud, kas üksikutest mehhaanilistest elementidest või on välja kujunenud struktuuri agregaadid. Kui mullas on piisavalt huumust kolloide ja libeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need
Kokku 24,84 100,00% 2 Joonis 1.Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 69243669412 kohta. Joonis 2.Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ristiga). Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiil ja selgitus Gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg) Tüüpprofiil: A-Elg-Bg-Cg või A-Bafg-Elg-Bg-Cg Selgitus: Huumushorisont, näivleetunud horisont, illuviaalne horisont, gleistunud lähtekivim. Huumushorisondi ja näivleetunud horisondi vahel võib esineda ka amorfse raua sisseuhtehorisont (samuti gleistunud). 3 Gleistunud nõrgalt leetunud muld (LkIg) Tüüpprofiil: A-(Ea)-Bhsg-Cg Selgitus: Huumushorisont, (leethorisont), gleistunud sisseuhtehorisont, gleistunud lähtekivim. Nõrgalt leetunud muld (LkI(g)) (nõrkade gleistumistunnustega) Tüüpprofiil: A-(Ea)-Bhs-C
piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas. Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. Väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Ajuti tekkiv ülavesi segab mullaharimist ja saagikoristust, vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus, oht mullatihese tekkeks künnihorisondi alla, aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel. Säästlik kasutamine: - vältida raskeid masinaid ülavee perioodil (kevad, sügis) - heintaimede perioodiline kasvatamine mulla orgaanilise aine varude taastamiseks - lubjata perioodiliselt - teha sügavkobestamist
Leostunud gleimuld puududa 6,5-7 Küllastunud turvastunud muld 30-100 cm Leetjas muld Alates 60 100 cm 5,5-6 Gleistunud leetjas muld Alates 60 100 cm 5,5-6 Leetjas gleimuld puudub 4-7 Küllastumata turvastunud muld puudub Näivleetunud ehk kahkjas muld puudub 5,5 Gleistunud näivleetunud ehk kahkjas muld puudub 5,5 Näivleetunud ehk kahkjas gleimuld puudub Leetunud muld puudub 4-5,5 Gleistunud leetunud muld puudub 5,5 või vä Leetunud gleimuld puudub 3-5
või K’’ õhuke rähkmuld A-C-(O); A=10-20cm, huumus 4-6%. 30cm ulatuse K’’’ keskmise sügavusega rähkmuld A-Bm-C; A=20-30cm, huumust 4-6%. K’’’’ sügav rähkmuld A-Bm-C; A>30cm, huumust 4-6%. Kk klibumuld (ümardunud servaga räha tükid, veerismuld- sarnane rähkmullale) 30-60cm Ko leostunud muld A-Bm-C; huumust 2,7-4%. 60-90cm KI leetjas muld A-EL-Bt-C; huumust 2,7-4%. LP näivleetunud hele: A-El´g-Bt-C huumust 1,9-2,5%. pruun: A-Baf-EL´g-Bt-C LkI nõrgalt leetunud muld A-(E)-B-C; A>5cm, E<5cm, huumust<2%. LkII keskmiselt leetunud muld A-E-B-C; A>5cm, E=5-15cm, huumust<2%. LkIII tugevasti leetunud muld A-E-B-C; A>5cm, E>15cm, huumus<2%. L(k)I nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld (O)-A-(E)-B-C; A=2-5cm, E<7cm/puudu.
H8,2 4,5mg/ekv Dm 1,2g/cm3 CaCO3 40% Annus 1/3 Mullahorisondid O- metsakõdu (alla 10 cm kõdukiht) A- huumushorisont T- turbahorisont T1- halvasti lagunenud turvas (raba) T2- keskmiselt lagunenud turvas (siirdesoo) T3- hästi lagunenud turvas (madalsoo) AT- toorhuumuslik horisont (alaliselt liigniisked (G horisont) EL- lessiveerunud horisont (esineb keemine, 60-90cm vahemikus) Ea- leethorisont (kergema lõimisega ja happelises mullas; keemist ei esine) Elð- näivleetunud horisont (näivleetunud muldadel ülemine lõimis kergem, alumine raskem) B- illuviaalne horisont ehk sisseuhtehorisont Baf- automorfse raua sisseuhtehorisont (esineb ainult pruun näivleetunud mullal, kerge lõimisega horisont) Bt- tekstuurne sisseuhtehorisont (esineb EL all) Bw- metamorfne sisseuhtehorisont (esineb keemine pinnalt või algab 30-60cm ulatuses, rähkmullas, leostunud mullas) Bhs- huumusraua illuviaalne sisseuhtehorisont (pruun, kerge lõimisega muldades, nagu nõrk
7 keskmine õhutemperatuur on registreeritud juulis +34,5º (11.07.1992) ja absoluutne miinimum veebruaris -37,5º ( Viljandi linna üldplaneering, kaust II, 2010). Tarvastu on juba ajaloost tuntud põllumajandusega tegeleva vallana ja ka tulevikus jääb põllumajandus oluliseks majandusharuks vallas. Suuremad põllustatud alad asuvad Mustla ümbruses ( Tarvastu valla üldplaneering, 2007) Põhilised mullad: näivleetunud mullad, leetunud mullad, gleimullad, leetjad mullad. Rohkem esinevad pruunid näivleetunud mullad (Penu, 2005). Näivleetunud muldade viljakus on üle keskmise. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele (Penu. 2005). Eesti haritava maa keskmine mullahindepunkt on 41, Viljandi maakonna keskmine on 43
A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi määramine: Lähtehindpunkt 62, huumusprotsendi (~2) ja A horisondi tüseduse alusel (28cm). Lõimise üleminek liivsavil saviliivale sellel parasniiskel mullal annab paranduse -9%. Lupjamisvajaduse arvel läheb maha 2hp. Maatüki suuruseks arvestades 2 ha, tuleb paranduseks -3%. Lõplikuks hindepunktiks 52. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: LP (näivleetunud muld)
kasvavad sellised liigid, nagu pohl, mustikas, kanarbik. Palju seeni. Palumetsad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Põhja- ja Lääne-Eesti. *Loometsad Kasvavad paepealsetel muldadel (suvel kuivavad tugevasti läbi) Puurinne, milles domineerib mänd, on hõre ning varjutab alustaimestikku vähe. Alustaimestikus kohtab selliseid liike nagu leesikas, lubikas, nõmm-liivatee. Eestis esineb loometsi Saaremaal ning Põhja-Eesti paealadel. *Laanemetsad Gleistunud või näivleetunud mullad (keskmine) Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Mustikas, jänesekapsas, laanelill. Levinud enamasti Lõuna-Eestis *Salumetsad Salumetsad kasvavad Eesti kõige viljakamatel ning kogu aasta jooksul veega hästi varustatud muldadel. Puurindes leidub kuuske, arukaske, mändi, haaba. Salulehtmetsades domineerivad laialehised puuliigid: saar, pärn, vaher, jalakas. Salumetsade põõsa- ja rohurinne on liigirikas.
Tõrvast lõunapool asub Koorküla järvestik (50 km²) 20 järvega. Seal on ka sügavuselt Eesti kolmas järv Udsu järv (30,25 m). Asuvad setete alla mattunud oru kohal. Muldkate Sakala kõrgustik on LõunaEesti viljakamaid piirkondi (Põllupidamiseks keskmise ja kõrge viljakusega). Pinnakatteks on paks moreenikiht. Kesk ja põhjaosas viljakad karbonaatsel moreenil kujunenud pruunmullad (pruunid näivleetunud mullad). Lõunaosas keskmise viljakusega kahkjad mullad (leetjad mullad). Rohkesti on soostunud leetmuldi. Taimkate Palju kuusemetsi kirdenõlvadel ja edelaservadel. Väikeste saludena leidub kaasikuid, haavikuid ja halllepikuid. Männimetsi leidub sanduritel. Männikuist laiema levikuga on pohla ja mustikamännikud, millede koosseisu kuulub harva ka kuuske. Kohati võib leida salulehtmetsa fragmente (katkendeid,osi).
- Leetjad mullad (küllastumata mullad) KI Tunnused: keemine üle 60-90 cm. Esineb väljauhte horisont Tekib: kollakashall , kollakaspruun või punakaspruun moreen Füüsik/keemilised omadused: nõrgalt happeline, veehoiuvõime piisav, valdaval ls. Bioloogiline aktiivsus: aktiivne, mõõdukas happesus pärsib bakteriaalset lagunemist Kasvukohatüübid: sinilill, jänesekapsas, naat Sobivus põllu-metsamaana: sobib põllumaana Produktiivsus: liigirikkas, Haritavus: kergesti haritav - Näivleetunud e. kahkjad mullad LP Tunnused: keemine puudub, 2kihiline lähtekivim, peal on kerge, all raske. Mullaprofiilis keeled Tekib: punakaspruun karbonaadivaene moreen Füüsik/keemilised omadused: gleitumist põhjustab periooditi olev ülevesi, väike huumusesisaldus, väga happeline. Bioloogiline aktiivsus: vähe aktiivne Kasvukohatüübid: jänesekapsakuusik- männik Sobivus põllu-metsamaana: sobib põllumaana ja metsamaana. Keskmiselt viljakad, vajavad lupjamist.
Mullaprofiil on allpool tugevasti gleistunud, moodustades teatud sügavusest alates gleihorisondi (G). See on hapnikuvaeses keskkonnas peamiselt raudoksiidi taandumise tõttu tekkinud sinakas-, rohekas- või valkjashall horisont, milles esineb rohkesti roostevärvi laike – gleistumistunnuseid, mis katavad horisondist vähemalt 1/3. Vastavalt lähtekivimile ja omadustele eristatakse paepealseid (Gh), rähkseid (Gk), leostunud (Go), küllastunud (G(0)) küllastumata (G(I)), leetjaid (GI), näivleetunud (LPG), leetunud (LkG) ja leede- (LG) gleimuldi. Gleimuldade omadused ja nende tüüpprofiilid sõltuvad peamiselt lähtekivimi materjalist, liigniiskuse astmest ja põhjavee koostisest. Gleimullad asuvad madalatel tasandikel ja nõgudes ning liigniiskus võib olla tingitud nii kõrgest põhjaveest kui ka pealevalguvast pinnaveest. Huumuskatte all asuvates horisontides on savirikkamad leostunud, leetjad ja näivleetunud gleimullad, üldiselt suurendab gleistumine ka lasuvustihedust. Levik
leetjad, küllastunud (Khg; Kg) Khg:Vahelduv veereziim, kevadel liigniisked, suvel põua all kannatavad. Alla 0,5% maafondist. Põhja-Eesti paekalda lähedal, Loode-Eesti saartel. Ida- Virus, Harjus ja L-Virus. pH 6,5-7,5 har maal. Wakt alla 100mm. Kuivavad suve läbi. Väike liikuva K sisaldus. Kg 1,6% maafondist. Põhja- ja Loode-Eesti saared. Kihisemine kõrgemal kui 30cm. Esineb ajutist liigniiskust. Mullaelustik aktiivne, bakteriaalne lagunemine. Gleistunud leetmullad: näivleetunud, leetunud, sekundaarsed leede, huumuslikud leede, tüüpilised leede (LPg. Lkg, L(k)g, Lg)- LPg pH üle 5,6. Liikuvate toitainete sis. väike. 35- 45hp Vaja parandada Ca ja Hu seisundit. Lkg on 1,9% har.maadest. Kagu-E. ning Põhja-E. Ajutiselt liigniisked, ülaosas kerge lõimisega. Mets: mustika või jänesekapsa-mustika kasvukohatüüpi. Rohumaad: niisked palurohumaad. Huumuskate: niiske moder. Pärast kuivendamist kergesti haritavad kuid õrnad
1:1,,,2000000. 1991. Eesti mullad USDA süstemaatikas. 1998...2003 Digitaalsed mullastikukaardid aluseks 1:10000 suuremõõtkavaline mullastikukaart (andmed arvutisse kantud). Väljaprindil võimalik mõõtkava muuta. Eesti mullastiku valdkonnad I - Põhja Eesti rendsiinade (karbonaatmuldade) valdkond (31,8%) II - Kesk-Eesti pruunmuldade (leostunud ja leetjate muldade) valdkond (17,2%) III - Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud (kahkjate) muldade valdkond (20,7%) IV - Lääne-Eesti soostunud pruunmuldade ja lammimuldade valdkond (7,0%) V - Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond (6,8%) VI - Peipsi-äärne leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond (8,0%) VII - Glindieelne kiviste leetmuldade valdkond (3,5%) VIII - Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond (5,0%) Eesti mullad Rendsiinad e. karbonaatmullad K WRB - Leptosols (leptos - õhuke).
Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks. ● Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi, võhandu, Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org. Mustjärv ja Valgjärv Piusa jõgi ja Mädajõgi Kliima Palumaa kliima on naaberpiirkondade omast mandrilisem (talv külmem, suvi soojem) ja niiskete läänetuulte teele jäävate kõrgustike tõttu märgatavalt kuivem. Taimkate ● Kõrgematel kohtadel näivleetunud mullad, millele omased kõrge tootlikusega jänesekapsa-mustikakuusikud. ● Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad. ● Kuivemad liivaalad- palu- ja nõmmemännikud. Loomastik ● Rikkalik linnustik (kindlaks on tehtud 40 linnuliiki) näiteks: o Sookured o Rabahaned o Laululuiged ● Loomadest näiteks: o Põdrad o Karud o Sookilpkonn (Setumaal) o Hundid Laululuik ja sookilpkonn Asustus ● Asustus on hõre.
MULD Muld on maakore pealmine kobe kiht. Mullatekketegurid: · lähtekivim => lubjakivi, liivakivi, moreen · reljeef · organismid(taimed, loomad, lagundajad) · kliima(temperatuur, sademed) · aeg · inimtegevus(tuhamäed) · vesi Mulla koostis: · elus osa: bakterid, seened, vihmaussid, mutid · eluta osa: orgaaniline(kõdu-lehed; huumus) mineraalne(kruus, liiv, savi) · vedel: vesi · gaasiline: õhk Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest · soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus · lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lään...
Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele ravitoime Vett kasutatakse-tööstus, olme, joogivesi Madalsoo-saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna või põhjaveega, survelise põhjavee Toite korral tekkib alliksoo siirdeesoo-turbaseisundi kasvades soopind kerkib ja tekib siirdesoo, siin Kasvavad mätastel tüüpilised rabataomed, mä...
.....................10 4.Kokkuvõte.............................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Roose talu väetussüsteemi. Rose talu asub Jõgevamaal Pala vallas Nõva külas. Nõva asub Tartust umbes 60 km kaugusel. Talus kasvatatakse teravilja ja liblikõielisi kultuure. Talul on maad kokku umbes 11 ha ning 10-l hektaril kasvatatakse eelnimetatud kultuure. Mullaks on kahkjas ehk näivleetunud muld, mis on parasniiske ja keskmise lõimisega muld. Muldade pH on nõrgalt happeline kuni neutraalne. Haljasväetiseks on liblikõielised kultuurid. Loomakasvatus talus puudub. 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Roose talu põldude muld on kahkjas ehk näivleetunud muld, mis on parasniiske ning keskmise lõimisega. Aastane sademete hulk on umbes 600-650 mm. Muldade pH on nõrgalt happeline kuni neutraalne. Mulla boniteet on 45-52 hindepunkti. P-tarve on suur ja K-tarve on
Eesti mullastikku iseloomustavad järgmised tunnused: · mullastiku suur varieeruvus (kirjusus); · karbonaatsete muldade laialdane levik; · liigniiskete muldade suur osatähtsus; · massiivse pae esinemine mullaprofiilis ja muldade suur kivisus. Eesti muldade klassifitseerimisel on eristatud tosina jagu mullatüüpe ja nende piires peaaegu sada mullaliiki. Enamlevinud mullad on paepealsed ja rähksed rendsiinad, leostunud ja leetjad ehk lessiveerunud mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad, leetunud mullad, leedemullad, gleistunud ehk niisked mullad, glei- ehk märjad mullad ja soomullad. Eestis on koostatud väga erisuguse mõõtkavaga mullastikukaarte. Maakasutuse määrab ära peamiselt muldade viljakus. Sellest tulenevalt on parema viljakusega maad põllumajanduslikus ja halvemad metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele.
gleimuldades) G(CG) - (gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades(mulla lähtekivim) Leetjas gleimuld - GI Kihisemine 1m mullaprofiilis puudub. Pindmised horisondid nõrgalt happelised, pH tõuseb sügavuse suunas. Profiil: AT(A)-Eg(EBg)-BG(G)- G(CG).Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekooslused puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega. AT - toorhuumuslik horisont gleimuldades Eg - näivleetunud horisont kahkjatel muldadel BG - sisseuhtehorisont üldiselt ( Gleihorisondiga) G - gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades G- Gleimullad (Go, Go1) Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad
Eesti mullastikku iseloomustavad järgmised tunnused: • mullastiku suur varieeruvus (kirjusus); • karbonaatsete muldade laialdane levik; • liigniiskete muldade suur osatähtsus; • massiivse pae esinemine mullaprofiilis ja muldade suur kivisus. Eesti muldade klassifitseerimisel on eristatud tosina jagu mullatüüpe ja nende piires peaaegu sada mullaliiki. Enamlevinud mullad on paepealsed ja rähksed rendsiinad, leostunud ja leetjad ehk lessiveerunud mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad, leetunud mullad, leedemullad, gleistunud ehk niisked mullad, glei- ehk märjad mullad ja soomullad. Eestis on koostatud väga erisuguse mõõtkavaga mullastikukaarte. Maakasutuse määrab ära peamiselt muldade viljakus. Sellest tulenevalt on parema viljakusega maad põllumajanduslikus ja halvemad metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele.
mehaaniline väljauhtumine. Ea-leethorisont. heledat võrvi horisont, mis on vaesunud toitainetest ja saviosakestest.asub vahetult happeliste org aine akumulatsioonihorisontide all sageli määrdunud sisseuhutud liikuvatest huumusainetest. Elg-näivleetunud horisont-ülalgleistumine koos lessiveerumisega 3)B-sisseuhtehorisont e.illuviaalne horisont Baf-amorsfe raua sisseuhtehorisont. tekib näivleetunud horisondi peale ülavete tõtu kogunenud amorfse raua tulemusena. Bt-tekstuurne sisseuhtehorisont.Tekib heledama lessiveerunud horisondi alla Bw-metamorfne sisseuhtehorisont. tekib A-horisondi alla kohapeale savistumise tulemusena karbonaatsel lähtekivimil. Bhs-huumus-raua illuviaalne sisseuhtehorisont 4)C-lähtekivim 5)R-aluskivim 6)G-gleihorisont. Alalise liigniiskuse tingimustes.
lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett. Punakas-pruun saviliiv või liivsavi moreen on kaetud hilisemate kergema lõimisega setetega. Ülavete mõjul toimub mulla mineraalosast saviosakeste ja raua lessiveerumine ning raua taandunud vormide mõningane kogunemine üheaegselt huumushorisondi alla. Kergema lõimisega kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Kui see on tüsedam (ca 50...60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont (pruun näivleetunud muld LP). Kui kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld L(P). 51. Soostumine. a)Gleistumine õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas.
varem. Siit järeldub, et ka Viljandi org eksisteeris enne eelviimast jäätumist, sest eespool nimetatud org suubub Viljandi orgu. Ümbruskonna pinnakatte paksus on kuni 10 m.(www.hot.ee)(vaata ka Joonis 2) Joonis 2 6 MULDKATE Maakonnas on leostunud ja leetjad mullad, madalsoo mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad saviliivadel ja liivsavidel, gleimullad erinevatel lähtekivimitel, leet-gleimullad ja raba-ja siirdesoomullad.(Eesti Atlas lk 16) Lääne pool on liivmullad, põhjad pool liivsavimullad, Kesk-ja Lõuna-Viljandimaal on saviliivmullad. Ida-Viljandimaal on Lõuna-Eesti näivleetunud ehk kahkjad ja leetunud mullad. Lääne pool on Vahe-Eesti soostunud mineraal-ja soomullad.(Eesti Atlas lk17) (vaata ka joonis 3)
ülavett. Punakaspruun saviliiv või liivsavi moreen on kaetud hilisemate kergema lõimisega setetega. Ülavete mõjul toimub mulla mineraalosast saviosakeste ja raua lessiveerumine ning raua taandunud vormide mõningane kogunemine üheaegselt huumushorisondi alla. Kergema lõimisega kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Kui see on tüsedam (ca 50...60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont (pruun näivleetunud muld LP). Kui kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld L(P). 55. Soostumine- Gleistumine õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. Turvastumine
Laanemetsad Mets on taimekooslus, kus peamiserinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1% kask 28,3% kuusk...
täituvad ka kevadel veega, aga suve algul kuivavad nad uuesti peaaegu ära ja alles jäävad kõigest veesilmad. Muld ja taimkate Seal on leostunud ja leetjad mullad, mis on Eesti vanimad ja kõige paremad põllumullad. Nad on tekkinud aladel, kus pinnakatteks on paks moreenikiht, mis loob eeldused soodsa niiskusreziimi kujunemiseks. Leostunud ja leetjad mullad on rohkem levinud ka Pandivere, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. Peale selle on seal ka teist sorti mulda. Näivleetunud mullad. Lähtekivimiks on punakaspruun moreen. Põllupidamiseks on need keskmise või kõrge viljakusega mullad, kuid vajavad perioodilist lupjamist.Sakala kõrgustiku äärealadel domineerivad kuusikud ning lõunaosa jääb piiriäärsete männimetsade valdusse. Kuusikutest leidub nii puht- kui ka segapuistuid kase, männi, halli lepa ja haavaga. Männikuist laiema levikuga on pohla- ja mustikamännikud, millede koosseisu kuulub kohati kuuske.
Terve mulla profiil on akumulatiivne (Järvamaa). 53. !Näivleetumine! e. pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihisel lõimisel (lähtekivimitel), kus punakas-pruun karbonaadivaene liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate setetega, mis on kergema lõimisega, kas savi-liivad või liivad. (Baf – horisont, Elg – ülagleistumine, Bt) (Põlvamaa, Lõuna-Eesti, Valgamaa, Tartumaa). Vajavad lupjamist sügavkobestamist. Näivleetunud mullad jaot.: 1) pruunideks LP näivleetunud muldadeks 2) heledad L(P) näivleetunud mullad. 54. !Soostumine! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas koos kõigi eelpool käsitletud protsessidega. 2 faasi: 1) algab ajutise liigniiskusega (mullad gleistunud). Gleistumise tunnuseks on rooste täpid, rooste laigud. Taandunud rauaühendid on liikuvad, lahustuvad (FeO). Fe2O3 ei ole lahustuv ja uhutakse minema. 2)
lõimisega setetega. Ülavete mõjul toimub mulla mineraalosast saviosakeste ja raua lessiveerumine ning raua taandunud vormide mõningane kogunemine üheaegselt huumushorisondi alla. Kergema lõimisega kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Kui see on tüsedam (ca 50...60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont (pruun näivleetunud muld LP). Kui kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld L(P). 66. Soostumine. Mullatekke elementaarprotsess. a) Gleistumine õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas Orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. b) Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas Taimejäänuste kogunemine
20,6 %. Viljakaid leostunud ja leetjaid muldi on kokku 150,6 tuhat hektarit, mis moodustab kogu haritavast maast 14,6 %. Kõige rohkem on neid muldi Järvamaal (45,7 %), Lääne – Virumaal (41,1 %) ja Ida – Virumaal (22,2 %). Gleistumistunnustega ja gleistunud leostunud ja leetjaid muldi, mis on samuti kõrge viljelusväärtusega, on haritaval maal 125,3 tuhat hektarit. Enam levib neid muldi Viljandi (23,8 %), Järva (21,8 %) ja Jõgeva (21,2 %) maakondades. Leetunud ja näivleetunud mullad on kõige domineerivamateks muldadeks Eestis, nende pindala ületab 176 tuhandet hektarit. Kõige suurem on nende muldade osatähtsus Põlva ( 47,1 %), Valga (37,1 %) ja Tartu maakonnas. Gleistumistunnustega ja gleistunud leetunud ja näivleetunud muldade osatähtsus vabariigi keskmisena on 9,7 %, kuid Põlva ja Tartu maakonnas ulatub nende muldade osatähtsus vastavalt 35,1 % ja 20,9 %-ni. Eesti haritavast maast on 2 % nõrgalt ja 1,74 % keskmiselt ning tugevasti erodeeritud
aastatuhande vältel. Praegusel ajal on põllumajanduses kasutatavaid maid kõrgustiku põhja- ja keskosas üle 40%. Parasniisked mullad on nii põllukultuuride kui ka produktiivsete puistute viljelemiseks sootsad. Leetjatel ja leostunud muldadel kasvavad hästi salumetsad sinilillekuusikud või männikud ja naadikaasikud ning kuusikud. Kõrgematel kuivaematel kohtadel võib kohata ka sürjametsade hulka loetavaid vähemtootlikke maasika- ja sarapuumännikuid. Näivleetunud muldadel (LP, LPg) kasvavad samuti kõrge protuktiivsusega , aga laanemetsade hulka loetavad jänesekapsakuusikud. Nende hulgas on rohkesti endistele põldudele rajatud kultuurpuistuid. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 223-224 Sakala kõrgustikul asuvad kaitsealad Sakala kõrgustikul paikneb 36 kaitseala ja need hõlmavad kõrgustikust 24%. Kõige suurem kaitseala on pärandkultuurmaistutega Loodi Looduspark (3462ha), mis hõlmab nii
leetunud mullad (29%). Nendel muldadel kasvab ka kõige rohkem metsa, vastavalt niiskusoludele ka palu-, nõmme-, rabastuvaid või soostuvaid metsi.(Arold 2005: 233) Suurimad leetunud ja leedemuldadega ning männimetsaga kattunud liivakud on Võru ja Nursi vahel ning Pärli-ja Mustjõe alamjooksul (Saru ja Hargla ümbruses).(Võru- hargla...2003) Levimuselt teisel kohal on moreenitasandikele ja savistele järvetasandikele omased näivleetunud mullad. Nendel asub ka üle poole (54%) põllumaadest ning enamus laanemetsi. (Arold 2005: 233-234) Võru-Hargla nõo kesksed osad üldiselt sarnanevad maastikustruktuurilt Ugandi lavamaa lõunaosaga. Kaugseire andmeil moodustab põllumajanduslik maa Võru-Hargla nõost 25,4% ja metsamaa 59,8% (peamiselt okasmets) ning põõsastikega looduslikke rohumaid 11,4%. ASUSTUS Asustus on koondunud Mustjõe ja Vaidava jõe orgu ning Haanja kõrgustiku jalamile.Võru-
Tingimused jahe, igikelts lähedal, vegetatsiooniperiood lühike (2 2,5 kuud), soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet-gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Huumushorisondi tüsedus ulatub isegi 80 100 cm ni. Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate (vähe organismide jäänuseid), sooldumine (kergestilahustuvad soolad kogunevad soolahorisonti. Ferraliitmullad esinevad troopikas
järgmine: põllumajanduslikku maad 21%, metsa 44%, sood 9 % ja muud maad 26%. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=MA10A&user_id=at&bbox=641705.844827586,6464121.99425287,647541.6609195 4,6467268.99425287&LANG=1Põllumajanduslikust küljest tegeldakse piirkonnas kartulikasvatusega (saak 11-16 000 t), veisekasvatusega (15-20 000), seakasvatus (15-30 000) ja linnukasvatusega (50-200 000). Suuremaks rajatiseks on kõrgepingeliin. Muldkate koosneb Lõuna-Eesti näivleetunud ehk kahkjatest ja leetunud muldadest. Haritava maa kvaliteet on Karijärvel võrreldes teiste põllumaadega Eestis kõrge 45-50 hindepunkti. Taimkattel, kivisusel ja mullaelustikul peatutakse iga sügavkaeve juures eraldi. [4][6] 9 4. Muldkatte koosseis 4.1Muldade liigiline ja lõimislik koosseis Piirkonna ehk Mäe ning Liisoja talu alade mullastikku iseloomustab joonis 5. Selgub, et enim
3. Gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). a) K0g gleistunud leostunud muld. A-Bmg-Cg. b) KIg gleistunud leetjas muld. A-ELg-Btg-Cg. Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena. Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast. III Tüüp Leetunud mullad 1. Näivleetunud ehk kahkjad mullad LP. On tekkinud kahekihilisel lähtekivimil. Alumine ühe-kahe lõimiseastme võrra raskem kiht on kaetud hilisemate setete 30...80 cm kergema kihiga. Raskema lõimisega kihile tekib ajuti ülavesi ülagleistumine, mistõttu loetakse veereziimi ebastabiilseks. Samuti kaasneb lessiveerumine. Oluliseks tunnuseks on mullaprofiilis nähtavad sügavad ,,keeled". Lähtekivimiks peamiselt punakaspruun karbonaadivaene moreen. Kihisemine puudub või on sügavamal kui 1m.
intensiivsemalt protsess toimub. See horisont on omane Lõuna-Eesti muldadele. Ka Kesk-Eestis võib olla väljauhtehorisont ning seda nimetatakse lessiveerunud horisondiks EL. See on omane leetjatele muldadele. Aineid ei viida minema, vaid need jäävad järgmisesse kihti pidama. Sisseuhtehorisonte tähistatakse tähega B. Sisseuhtehorisonte tähistatakse täiendavate tähtedega. Baf- automorfse rauarikas horisont eriti sage näiteks Põlvamaa muldades, see on omane ainult pruunidele näivleetunud muldadele. Bm- metamorfne sisseuhtehorisont, on omane meie kõige viljakamatele muldadele (leostunud muldadele) Järvamaal ja Lääne-Virumaal, see on hästi struktuurne ja hästi heade omadustega kiht. Bt- tekstuurne sisseuhtehorisont, see järgneb alati EL- ile, on kaa heade omadustega, kuid ta rikastub saviosakestega EL-i kihi arvel. Bhf- huumus- rauailluviaalne sisseuhtehorisont, omane liigniisketele leetunud muldadele, liivmuldades tavaliselt, kuid võib väga kõvaks tiheneda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
