6.oktoober 2008 Koduse kontrolltöö küsimused ja vastused Keskkonnapoliitilised ideed maailmas 1. Millised põhilised ideed iseloomustavad autoritaarset ja radikaalset ökoloogilist mõtlemisviisi? Autoritaarset ökoloogilist mõtlemisviisi iseloomustavad järgmised ideed: *keskkonnaaktivistidest inimesed(rohelised), kes pole rahul liberaalse ökoloogia n.ö tagasihoidliku tegutsemisega ja sooviksid enese kätte riigi keskvõimu, et viia läbi muudatusi ühiskonnakorralduses, kultuuris, hariduses, majanduses ja teistes valdkondades keskkonna kaitsmise eesmärgil. *ökofasism, mis pooldab maalähedast elu, kus loodust imetletakse ja austatakse ning seda ei kasutata kurjasti ära inimeste inda elu mugavamaks muutmise eesmärgil.
säilitada ja reprodutseerida infot. Õppimine on toiming, mille abil püütakse lahendada probleeme ja saavutada endisest kõrgetasemelist ja paremat toimetulekut. Õppimine toimub aktiivses, avatud suhtlemist ja tegevust soosivas keskkonnas. Õppijat nähakse aktiivsena, oma tegevust juhtivana, oma teadmiste konstrueerijana ja nende kasutajana. Oluline on õppija oma õppimiseesmärkide seadmine õppimisprotsessis ning oma tegevust pidevalt analüüsiva ja juhtiva mõtlemisviisi arenemine (refleksiooniprotsess). Hinnangu andmine on kvalitatiivne - hinnangu andmine õppeprotsessis on oluline ja põhineb enesehindamisel. Eesmärgiks on enesejuhtimine oma tegevuse pideva analüüsi kaudu. - Õppija aktiivne, oma tegevus juhtiv, teadmiste konstrueerija ja nende kasutaja. Õppimine meeldiv, eesmärgistatud. Oluline oma õppeeesmärkide seadmine õppeprotsessis ja tegevust pidevalt anaüüsida ning juhtiva mõtlemisviisi arenemine. Õppimine tunnetuslik protsess, HInnangu
Inimene Tehnika Keskkond Inimene inimene inimene inimene tehnika inimene keskkond Tehnika tehnika inimene tehnika tehnika tehnika keskkond Keskkond keskkond inimene keskkond tehnika keskkond keskkond Kursuse Eesmärgid * Meetodid ja käsitlusviisid süsteemide tundma õppimiseks ning kirjeldamiseks mudelite abil. * Süsteemse mõtlemisviisi ja analüüsioskuse arendamine. Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid: a) element b) suhe, relatsioon, side c) terviklikkus Element on süsteemi osa, mida käsitletakse süsteemi suhtes terviklikuna. Näiteks auditooriumis mööbel: elemendid lauad Suhe (Seosed elementide vahel): * orienteeritud (suunaga) * vastastikkused * muutlikud * juhuslikud Terviklikkus s.t elementide koosluse täielikkust, ühtset sihipära. Süsteemide liigitused
(aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne inrormeerima, konsulteerima, nõustama, kuid 4. tasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba.
hoomatav (näit., sotsiaalsete nähtuste kirjeldamisel, poliitilise sisuga tekstides jne.). Adekvaatne ja ebaadekvaatne ei ole kuigivõrd täpsed mõisted, mistõttu teaduslikus terminoloogias leiavad vähe kasutamist. Evidentne on usaldusväärne mõte. Usaldusväärsuse omandab mõte tõestuse tulemusel. Tõestuse käigus muutub ebaevidentne teadmine evidentseks. Kui deduktiivne on mõtlemine suunaga üldiselt üksikule, siis induktiivne mõtlemine on üksikutelt üldisele. Seesuguse mõtlemisviisi eelis seisneb selles, et ühtegi nendele üldistele olemustele rajatud mõtlemissüsteemi ei eelistata. Dialektiline loogika on õpetus mõtlemise sisulistest seostest ja struktuuridest. Matemaatiline ehk sümbolistlik loogika on õpetus, milles käsitletakse mõisteid ja nendevahelisi seoseid modelleerituna teatavas märgisüsteemis. Modaalne loogika on kujunemisjärgus olev loogikateaduse haru, milles otsustuste analüüsimisel lähtutakse nende usaldusväärsuse tasemest
prognoosimine ja loomine ning ettevõtte kõikide ressursside organiseerimine nende rahuldamiseks maksimaalse kasumlikkusega; tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler) ideede, toodete ja teenuste kontseptsiooni, hinna kujundamise, müügitoetuse ja füüsilise jaotuse planeerimise ning ellu rakendamise protsess. KUIDAS TURUNDUST KÄSITLEDA ? Turundust saab käsitleda kui mõtlemisviisi, meetodit, juhtimisfunktsiooni, protsessi. KUIDAS ON TURUNDUS KASULIK TARBIJALE ? Turundus informeerib tarbijat (reklaam ja personaalne müük), annab tarbijale rohkem valikuid (turu segmentimine ja sortimendi laiendamine), suurendab tarbija efektiivsust (informeerimine, konsulteerimine) ja parandab tarbija elukvaliteeti (ohutumad ja kvaliteetsemad tooted). MILLEST SÕLTUB TURU TÕMBEJÕUD ? Turu tõmbejõud sõltub:
Aarne on minuga umbes samas vanuses ja seega on väga palju asju, milles ma nö “I can relate”. Aarne oli muidugi väga napisõnaline ja omaette hoidev poiss ning tema vestlused tüdrukutega tundusid väga naljakad. Mati Unt armastab -nagu seda teeb ka Alexandre Dumas- palju kirjeldada ja kasutada ilmestavaid lisandeid/sõnu. Kommunism ei ole kohe üldse minu teema ja kui juba sellest juttu tuli, siis lasin lihtsalt silmadega üle ja liikusin edasi. Raamatu põhjal võib märgata Aarne mõtlemisviisi muutumist ja seda, kuidas ta hakkab väärtustama teisi asju.
sajandini, kui alguses raadio ning televisiooni ja hiljem interneti leiutamine tõid kaasa informatsiooni plahvatusliku leviku. Kuid meedial nagu ka teistel kõikidel nähtustel maailmas on plusside kõrval ka oma miinused. Meie ühiskonnas on meedial mitmeid ülesandeid. Informatsiooni edastamine ja inimeste teadlikkuse tõstmine on positiivsed näited, samas kui hoiakute ja väärtushinnangute kujundamise ning reklaami abil mõtlemisviisi ja tarbimisharjumuste mõjutamise kasulikkus on küsitav. Tihti soodustab meedia avaliku arvamusega kaasa minemist ja ei julgusta eriti iseseisvat mõtlemist. Kõige mõjutatavamad on lapsed ja teismelised, kelle maailmapilt on alles välja kujunemas ja kes ei pruugi osata saadud informatsiooni tõesust küsimuse alla seada. Heaks näiteks sellest on meie ühiskonnas väga levinud kultus, mis ümbritseb kuulsusi. Meedia levitab järjekindlalt hoiakut, mille kohaselt on
vana korra ja tavade eitamisest ning tahtes neid muuta . Rahvas mängis suurt rolli kõige algatamisel ning tegelikult nad ka saavutasid üht-teist. Hakati mõtlema üha rohkem kodanikele ning nendele kui riigi tulevikule. Rõhku pandi haridusele millega kaasnes mitmete koolide rajamised. Täpsemalt siis iga 1000 elaniku kohta tuli asutada kool , kus on õpetus tasuta ning mille õpetajad saavad palka riigilt. Nii võimendati riigi tööjõudu ja edendati ühiskonna arukust ja mõtlemisviisi. Prantsuse revolutsioon on ka aeg mil kaotati pärisorjus ja üleüldine võrdsus kodanike vahel kasvas tänu uutele seadustele. Sellele tuginedes loodi ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Inimestele meeldis, et neid võetakse kuulda ning ka rahvustunne tõusis. Inimestele anti rohkem varandust ja maad, mis võõrandati kirikutelt ning säilisid puutumatuna. Koos aadliseisuse kaotamisega ning mõju langusega suleti paljud kirikud ja kloostrid.
6) Millega põhjustas skandaali E.Monet? Maaliga ,,Eine roheluses" , kus alasti naised olid kahe riides mehega piknikul. Zürii arust sobisid alasti naised ajaloolistesse maalidesse, mitte aga iga päevase miljööga maalidesse. 7) Tuntumad naivistid. P.Kondas , H. Rousseau, M. Utrillo, 8) Millega äratas tähelepanu naivism? Hakati pöörama tähelepanu detailidele. Pühapäevakunstnikud, proprtsioonireeglite eiramine. Tähendab lihtsameelsust ja lapselikku mõtlemisviisi. 9) Millist sündmust peetakse fotograafia alguseks? Fotograafia alguseks loetakse enamasti 19. sajandit, kui esmakordselt suudeti salvestada kujutis ilma seda käsitsi ümber joonistamata. Leiutiseks võib lugeda camera obscurat- fotoaparaat e pimekamber(esimene). 10) Millel põhineb fotoaparaadi töö? Eseme kujutise tekitamine valgustundlikule materjalile. 11) Mis on camera obscura? See on teisisõni pimekamber e esimene fotoaparaat, mis leiutatit 19.saj.
Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Näide: nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine, vaimudega suhtlemine, vihmaloits Keel kui kultuuri kandja Keeles kujunevad sellised sõnad,mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks. Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. Keeles väljendub samas kultuuris elavate inimeste mõtlemisviis ja maailmavaade mitteverbaalne keel on universaalsem, nagu näiteks naeratus
kahtlane tolle naise juures hoopis muid asju oleksid märganud." 2)Iseloomustage lühidalt kahe abstaktse mõtlemise erinevust Erinevus seisneb selles, et esimene nendest abstraktsetest mõtlemisviisidest tähtsutab ainult asjade välimust, aga teine hõlmab ka asjade sisulist poolt. 3)Tooge oma elukogemusest kummagi abstraktse mõtlemise viisi kohta üks näide Esimese abstraktse mõtlemisviisi kohta tooks ma siinkohal näiteks selle, et kui ma olin väiksem, siis nägin ma meie hoovis üht väikest koera, kes tundus sõbralik olevat, kuid kui üritasin talle pai teha hakkas ta minu peale urisema. Teise abstraktse mõtlemisviisikohta tooks näiteks selle, et ükskord läksid kaks minu sõpra millegi pärast tülli ning nad hakkasid lihtsalt üksteist solvama täiesti olukorras seosusetute asjadega, näiteks tehti maha üksteise perekondi, kuigi nad ei puutunud üldse asjasse.
SISSEJUHATUS Käesolevas juhendis tutvustan ma kokaerialal vajalikest kutseoskustest ning üldomadustest. 3 KOKALE VAJALIKUD KUTSEOSKUSED Kokk peab olema omandanud erinevad teadmised. Kokk käitleb toidutooret, kasutades mitmesuguseid külm- ja kuumtöötlemise võtteid ning valmistab ja serveerib toite. Koka töö eeldab majanduslikku mõtlemisviisi, sealhulgas oskust käidelda toidutooret ja toitu säästlikult. Peab jälgima laoseisu. Täidab enesekontrolli tegevusi. Töö iseloom eeldab oskust oma tööd iseseisvalt ja ratsionaalselt korraldada ning aega planeerida. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas. Kokk valmistab toitu vastavalt klientide vajadustele ja soovile ning tegutseb ja käitub eetiliselt, esteetiliselt ning muul sotsiaalselt heaks kiidetud viisil.
Alaealisus on saanud loomuomaseks, ettekirjutused ja määrused on saanud jalaraudadeks, millest vabanemisel ei pääse inimene ometi temas ajaga kasvanud ebakindlusest ja seetõttu ei suudagi kindlal sammul astuda. 4) Valgustuse tingimuseks on vabadus. Revolutsiooniga saavutatakse küll ajutine vabadus ühe valitseja alt, kuid selle tagajärjel asenduksid vaid vanad eelarvamused uutega ning ühiskond langeks peagi tagasi vanale tasemele. Mõtlemisviisi reform on aga eelduseks tõelisele vabadusele, kus on võimalik oma mõistust avalikult kasutada. 5) Mõistuse avaliku tarvitamise all peetakse silmas selle tegemist õpetlasena publiku kui kuulajaskonna ees. Eratarvituse all peetakse silmas üksikisiku õigust oma mõistust kasutada temale usaldatud tsiviilametis või teenistuskohas. Neid kahte eristatakse neile omase vabaduse põhjal. Eratarvitus eeldab mingit alaealisust, valitsuse poolset kontrolli,
peaaegu loomuomaseks. See on talle koguni meeldivaks saanud ja ta on esialgu tõesti võimetu kasutama omaenese aru, sest eales pole tal lastud seda üritadagi. Määrused ja valemid, need tema loomupäraste annete mõistliku tarvitamise või õigemini kuritarvitamise mehaanilised tööriistad, on üha kestva alaealisuse jalaraudadeks. 4) Mis on valgustuse tingimuseks ja miks on valgustatus saavutatav mitte revolutsiooni vaid mõtlemisviisi reformimise teel? Valgustuse tingimuseks on vabadus (vabadus tähendab oma mõistuse igas suhtes avalik tarvitus). Seda tõesti ei saa saavutada revolustsiooni teel, kuna revolustsioon ei muuda inimeste mõtteviisi vaid see muudab ühiskondlikku korraldust. 5) Milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus ning millel põhineb nende eristamine? Oma mõistuse avalik tarvitus peab olema vaba igal ajal, ja ainult see saab inimeste
HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 Hegel analüüsib oma artiklis abstraktse mõtlemise olemust ning eri inimeste suhtumist sellise mõtlemisviisi kasutamisse. Kogu teemakäsitluse jooksul rõhutab ta, et abstraktsus kuulub paratamatult inimolemuse juurde, ent sageli üritame seda eitada ning ületähtsustada konkreetse mõtlemise vajadust. 1) Abstraktne mõtlemine väljendub artiklis kahel eri viisil. On toodud näide mõrtsukast, keda paljud daamid (või siis lihtsalt mõtlejad) leiavad olevat ilusa või huvitava, kuna neil on võime eristada üksikuid detaile ning näha inimese helgemat poolt tema vigu mitte arvestades.
mandril ning erineva usuga, ning see erinevus on minu arvates algallikas sellele sõjale. Mida arvavad ameeriklased eurooplastest kõikide filmide järgi? Et Euroopa on väga väike(`'La Manche is as long as my swimming pool'' ütleb ameeriklane, filmist Eurotrip) ning seal on rikkad ning veidrad inimesed ning tihti saab seal `'nalja''. See on ju muidugimõista vale, kuid kõik need stereotüübid, mis tekkivad inimeste pähe, jäävad ju sinna ning muudavad nende mõtlemisviisi :kuidas ja mida nad teistest inimestest arvavad, keda nad pole kunagi kohanud. Ka koolis on stereotüübid alati olemas. See, mida inimesed üksteisest mõtlemad ei ole alati tõsi : kui tuleb kooli India päritoluga õpilane, siis arvavad paljud, et ta kummardab mingit `'Shantit või mis iganes'' ning tal on selline aktsent nagu on Apu-l Simpsonitest. Ning see arvamus jääbki ükskõik kellele pähe, kuni ta teeb temaga tutvust ning mõistab, et ta pole
kunsti? Mis eesmärk kummalgi(realism, abstraktsionism) suunal oli? Totalitaarsete reziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti, sest abstraktne kunst oli tavaliselt individualistlik ning uuendusmeelne. Kuid need kaks asja ei olnud totalitaarses reziimis teretulnud ning seetõttu ei lubatud ka abstraktset kunsti viljelda. Individualistlik lähenemine kunstis oli keelatud kuna totalitaarsed reziimid tahtsid allutada kogu ühiskonda ühtsetele ideedele ning muuta inimeste mõtlemisviisi võimalikult sarnaseks ning kontrollitavaks. Propaganda näol taheti luua ainult üks ühtne kunstistiil, mis ülistaks reziimi juhte. Realismi eesmärk oli kujutada elu sellisena nagu see päriselt oli. Kuid iga erineva voolu seisukohast oli elu kujutamine ikka natukene erinev. Realism kujutaski elu sellisena, milline nägi välja töölisrahva elu. Impressionism kujutas elu sellest seisukohast, mis mulje jättis elus teatud momendid. Sotsiaalne realism kujutas elu
Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Keel kui kultuuri kandja Keeles kujunevad sellised sõnad, mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks. Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. 2. Funktsioon- see, mis tuleb kellelgi v. millelgi teha, ülesanne, kohustus, roll. Verbaalne- sõnaline suhtlemine. Eufemism ehk peitesõna või -väljend on sõna või väljend, mida kasutatakse mõne teise sõna, mida soovitakse vältida, asemel. Hüpotees-on kontrollitav väide, uurimisküsimus, mida soovitakse tõestada. Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. 3. Monogenees- kõik keeled põlvnevad ühest allikast
1. Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta
Näiteks, kuidas tullakse toime tujude reguleerimisega või mulje avaldamisega teistele. Hoolimata viimasest, on mitmed uuringud näidanud, et muusikaline eelistus on tähtis panus oma sotsiaalse identiteedi kujunemisele ja alalhoidmisele. Meetod Osalisteks kasutati 97 10-aasta vanust õpilast, kellest 50 olid meessoost ja 47 naissoost. Uurimuse järgi jaotati osalised 3 gruppi. Grupile A anti teada, et ometigi erineb grupp B neist mõtlemisviisi poolest, on neil sarnane muusikamaitse. Ja grupile B anti teada, et neil on väga erinev muusikamaitse võrreldes grupiga A. Ja kolmas grupp oli kontrollgrupp, kellele ei antud muusikaliste eelistuste kohta üldse informatsiooni. Esmalt oli vaja jagada õpilased kahte põhilisse leeri, milleks kasutati ,,divergentse" mõtlemisega gruppi ja ,,konvergentse" mõtlemisega gruppi. Seega grupile A anti teada, et kõik seal grupis on vastavalt siis ,,divergentse" mõtlemisega
see, et tema harjumuspärane laisk, passiivne ja arg käitumine on saanud talle peaaegu loomuomaseks. Pealegi ollakse esialgu võimetud tegema, midagi sellist, mida pole varem eales tehtud. 4) Valgustuse tingimusteks on täielik vabadus mõelda oma peaga. Revolutsiooni teel pole valgustatus saavutatav, sest selle tulemusena vahetub ainult üks võim teisega ning ühiskonna vaimsuse muutmine pole garanteeritud - just seetõttu sobiksid valgustuseks vaid mõtlemisviisi reformid. 5) Mõistuse avalik tarvitus põhineb sellel, et inimene esindab vabalt oma enda tõekspidamisi ja mõtteid. Eratarvitus tähendab, et inimene on määratud õpetlase rolli kuskil tsiviilametis või teenistuskohas ning peab esindama sealseid ettekirjutatud arvamusi. Nende erinevus peitub selles, et esimesel juhul on isisklik arvamusvabadus, aga eratarvituse pugul mitte. 6) Autor tõi välja, kuidas religioon ja võim piiravad valgustamist ning tekst rõhutab, et
Nõukogude avangard ja kunstirühmituste teke 1960. aastatel 1. Millised võiksid olla 4 peamist ideed, mis võtavad antud artikli kokku? 2. Miks kutsume sõjajärgset abstraktset kunsti ja pop-kunsti avangardiks? Esindab ju avangard mõtlemisviisi, mis peaks eksisteerima vaid demokraatlikus ühiskonna, kuna see eeldab kultuuriühiskonna tolerantsust. Teisalt on avangard kui uuenduse, mässu ja teisitimõtlemise pesa modernismi üks olulisemaid indikaatoreid. Oluline on käsitleda sõjajärgset kunsti kõigist modernismi kliseedest kõrvalekaldumisest hoolimata just sõjajärgse modernismi kontekstis. See avangard milllest sel juhul räägitakse onn aga teistsugune, erinev vaba ühiskonna avangardist.
tegelaskuju. Antud foto üritab kujutada minu meelest imperiaalse võimu võitude üle vaatamist/ edasi liikumist uue vaenlase juurde. Tühja/surnud tundega maastik meenutab minu meelest justkui vallutatud maad ning armeelase kindel kõnnak üleolekut. Töö tekitab veidi küll aukartust, aga samas jätab ta veidi salapärase mulje. Vaenlane on maskeeritud ja mitte nii märgatav. Võibolla märgib see praeguse vaenlase mitte nii otsest väljendumist. Pigem läbi spionaasi, meedia ja mõtlemisviisi. Siin näidatakse minu meelest varisevat ohtu. Imperiaalne võim ootab ohvri saabumist tee kõrval puu taga. Ohver ei oska aimatagi, mis teda ees ootab. Ohuks võib võtta näiteks tulevat okupatsiooni vmt. Tulevat okupatsiooni just selle pärast, et ümbrus on roheline, täis elu, mis oleks vastandiks juba vallutatud maale eelmises näites räägus puude ja kollase heina näol. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
hoopiski, et see liiga ebatavaline on millegi seltskonnas ennast tavaliselt eraldatakse ja justkui eemalejäetu olukorda pannakse nagu näiteks liiga uhkete rõivaste kandmine, seltskonnas kus see midagi ei loe ja seeläbi ennast üsnagi naeruväärseks tehakse. Abstraktselt mõeldakse vähe haritud seltskonnas, mitte haritud seltskonnas. Abstraktselt ei mõelda haritud seltskonnas sellepärast, et see liiga madal on ja madal nimelt abstraktse mõtlemisviisi sisemise tühjuse tõttu. Eelarvamus ja austus abstraktse vastu on nii suured, et inimesed, kes saavad aru abstratkse mõtlemise labasusest saavad kohe aru olukorra irooniast ja satiirist. Suures osas on kahte liiki abstraktset mõtlemist. Esimest liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see, kus nähakse midagi lihtlabast ja ei üritatagi uurida tagamaid, et saada aru, mis viis selle teoni või sündmuseni. Selgitavaks näiteks toob Hegel mõrtsuka loo
· Miks Holden teeb seda, mida ta teeb? Holden ei ole kõige stabiilsem vaimselt, ega kaalu kõiki oma mõtteid ja sellest tulenevaid otsuseid läbi. · Kuidas Holden ümbritsevasse maailma suhtub? Põlguse ja kritiseeriva pilguga. Ta püüab mõista maailma, aga samas talle tundub, et see ei saa kunagi õnnestuda, kuna ta ei tunne end sinna kuuluvat. · Mida saaks Holdenile ette heita? Kas üldse peaks talle midagi ette heitma? Suhtumist inimestesse, egoistlikku mõtlemisviisi. Peaks. · Milles seisneb teose tugevus? Lugeja sidumine põhiliselt ainult Holdeni vaatenurgale elust, mida kujutatakse teoses tõesena, kuna lugejale ei anta erilist valikut. Tema kuus aastat noorem õde Phoebe kannab edasi kainema mõistusega alget- isegi tema leiab, et Holdeni käitumine on lapsik- koolist lahkumine, uitav lapselik mõttelaad jne. · Isiklik emotsioon, lugemismulje? Parematki lugenud, ei meeldinud.
Inimene on ikka selline, et tahab alati rohkem. Võimaluste suurenedes kasvavad ka unistused. Tegelikkuses tuleb keskmisel eestlasel poes targalt ringi vaadata ja olla kokkuhoidlik, et mõnikordki teatrit või kontserti külastada. Sellised mured on arenenud ühiskonnas. Samas teame me kõik lugusid nälgivatest Aafrika lastest, kus raha väärtus on hoopiski teine. Elu oleks märkimisväärselt lihtsam, kui maailmas poleks kapitalistlikku suurusehullustust ja mõtlemisviisi: ,,Võidab see, kel on surres rohkem asju". Juba Schopenhauer ütles, et me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole. Pealiskaudsena paistvast demonstratiivsest jõukusest pean tähtsamaks hinge ilu. Olen alati mõelnud, et kui olen puhta südametunnistusega, aus, siiras ja lahke, saavutan oma eesmärgid ja tunnen enda üle uhkust. Paraku olen õppinud, et sellisena maailmas läbi ei löö
MIS ON LOGISTIKA? Logistikat saab käsitleda kui ·süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; ·juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); ·teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad.
kui tabamatust rääkisid Klitomachos, Karneades jt akadeemikud; otsijad on aga skeptikud. Seepärast ongi olemas kolme liiki filosoofiat: dogmaatiline, akadeemiline ja skeptiline." Paraku ei osutunud filosoofiline skepsis antiikajal kuigi populaarseks. See ei vähenda aga tema ajaloolist tähendust: just skepsis on olnud hiljem teguriks filosoofilise mõtlemise edasiarendamisel, uue ning täpsema ja ajakohasema mõtlemisviisi ja tunnetusmeetodide otsimisel, võrreldes iga tardumuse ja dogmatismi vastu. Ei seostu ta maailmavaatelise pessimismi ja eetilitismi vastu. Ei seostu ta maailmavaatelise pessimismi ja eetilise relativismiga, kuid siiski on ta alati positiivseks lähiseks kriitikale. Tuntuim modernse skeptitsismi esindaja oli David Hume. Tema subjektiividealistlik skepsis pani kahtluse alla kogu objektiivse maailma olemasolu. 20. sajandi analüütilised
sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusfilosoofia üldjooned ja põhialused Valgustusajal oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks oli mõistus ja loogiline mõtlemine. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Loodus seati eeskujuks ka inimühiskonnale võitluses vana korraja mõtlemisviisi vastu. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest. Valdav enamik valgustajaid astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Suhtumises riigikorrasse ja ühiskonnaelu probleemidesse oli valgustajate vahel suuri erinevusi. Kõik nad olid veendunud, et ühiskonna
kommunikatsioonioskusi (aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne inrormeerima, konsulteerima, nõustama, kuid 4. tasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba. Kontakti vältimise viisid Deflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. M S M S
toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. laeng. ...kultuuri kandja ...mõtlemisvahend Sõnad kujunevad keeles, Mõtted on peas põhiliselt keelelisel kujul, mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. toimimiseks. Keel väljendab ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. 2. Kirjuta võõrsõnadele õige tähendus. (6p) funktsioon see, mis tuleb kellelgi v. millelgi teha, ülesanne, kohustus, roll. verbaalne sõnaline suhtlemine. eufemism peitesõna või -väljend mida kasutatakse mõne teise sõna, mida soovitakse vältida, asemel hüpotees on kontrollitav väide, uurimisküsimus, mida soovitakse tõestada.
sisenevad ajapikku meisse. GOFFMAN:Tähelepanu osutamine teistsugustele- eelarvamused, liigne hoolitsus, eemale hoidmisega HEIDER Attributsiooni teooria- põhjuste omistmine seletamiseks, atributeerimise liigid: personaalne ja ajutine, situatiivne ja ajutine,personaalne ja püsiv, situatiivne ja püsiv. HALL, Edward Distants suhtlussituatsioonides (intiimne, Personaalne, Sotsiaalne, Avalik) JANIS, Irving- grupimõtlemine, eriarvamuste vältimine, ebaratsionaalsus, välja kujunenud mõtlemisviisi teistsugune suhtumine surutakse maha(grupikaitserefleks). Krosnick,Prelly- tugeva hoikau tunnused: püsiv, vähemuutlik, sellest lähtub käitumine, seotud subjektiivse infoga. LEWIN, kurt: ,,eluruum", tähelepanekud kultuurides inimeste põrkumisest-tõmbumisest Latane-sotsiaalse mõju tabel. Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45) Lickerti skaala- hoiakute mõõtmiseks- tean, ei tea, väga nõus, pole nõus Lorenz- agressiivsus tuleneb sünnipärastets geneetilistest teguritest
Siiani minu tööajal antuid ettevõttes on kasutatud ka ühel korral loova mõtlemise tehnikana heuristilist mõtlemist. Heuristilist mõtlemist kasutatakse ajapuuduses, kui pole aega probleemidele mõelda; info ülekülluses, kui pole võimalik probleeme läbitöötada; puudub info ja teadmine antud probleemide lahendamiseks. Heuristilist mõtlemist kasutatakse ka sel juhul, kui antud situatsioon ei ole personaalselt isikule tähtis ja kui esitatav info ei vasta mõtlemisvõimele. Antud mõtlemisviisi puhul meie ettevõttes kirjutasid kaks võrdsel ametikohal töötavat kollegi ettekande üksteise töötulemuste parandamiseks. Selleks oli aega kaks tundi ja see pidi sisaldama ainult mõtteid teise töö viljakuse tõstmise kohta. Kui sellele tagantjärele mõelda, siis erilist kasu sellest tööst polnud, sest kumbagi tööviljakus ei tõusnud. Mõlemad töötajad tahtsid lihtsalt selle ülesande ruttu tehtud saada, et mõlemad saaksid oma igapäevaste tööülesannetega edasi minna.
üritada eneseabikirjandusele toetudes oma minaga tegeleda. Plaanis on erinevaid psühhoteraapia koolkondi ja teraapiavorme psühholoogia koduleheküljel ka lähemalt tutvustada. Mida lõpetuseks öelda neile, kellele peale selle artikli lugemist jääb siiski hinge pakitsema küsimus: "Jah, teooria on selline, aga mis siis ikkagi edasi saab, mida teha?". Veel kord - tuleb tegutseda. Algatuseks võiks soovitada enesehinnangu tõstmiseks väikest mõtlemisviisi muutmist. Nagu eelpool osutatud sai, kujundab inimene oma enesehinnangut võrdluste põhjal. Järgnevalt tasub endalt küsida, kes on need inimesed, kellega ma end võrdlen? Kui peaks selguma, et minu võrdlusetalonideks on näiteks kursusekaaslasest geenius, maailmas tunnustatud professor või elus edukamaks osutunud õde-vend, siis tasub eneselt küsida: "Kui sobivad on need ideaalid minuga võrdlemiseks? Kas ma tegelikult ikka soovin just nendega ja kõiges sarnaneda?"
Armastades inimest, tuleb näha peale tema välimuse ka tema hingeelu, tema sihte elus ning tegevust nende saavutamiseks. Autor ei mõista hukka ei riigikorda ega ajastut. Taoline elusaatus võib osaks saada ükskõik kellele ja ükskõik millise riigikorra puhul. See on isiklik ja väga sügavale enesesse vaatav teos, mis püüab lugejat aidata pöörama pilgud sisu poole ning suhtuma oma elusaatusesse mitte pelgalt emotsionaalselt, vaid kasutama otsustavatel eluhetkedel ka ratsionaalset mõtlemisviisi. Autoril oli kombeks pidada päevikulaadset kalendermärkmikku, mille märkmed on lubanud tal küllaltki täpselt taastada sündmusi, mis raamatus on kajastatud. Oodates eeluurimisvanglas oma abikaasa kuritegude uurimise tulemusi, ei osanud ta oodata, et tema enese elu kannapöörde teeb. Süüdistatuna selles, et ta ei paljastanud oma mehe kuritegusid, määrati talle 12-aastane vanglakaristus. Selle aja jooksul oli tal piisavalt aega märkmed lahti kirjutada ja jutustuseks vormida
Inimestevahelised suhted ja vastuolud Anton Hansen Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" on kirjeldatud põhiteemana pikalt ja põhjalikult Andrese ja Pearu omavahelist läbisaamist. Täpsemalt sellest kuidas Andres otsib oma tõde ja peab seda kõige õigemaks, mille vastu miski ei tohiks saada ja Pearu kavalt mõtlemisviisi, kuidas Andresest üle olla. Pearu kinnisidee on näidata põhiliselt kõrtsileti ääres oma suurust ja paremust. Nii ajab Pearu oma krutskitega Andrese viimse piirini ja seetõttu ei lõppe ka nende kohtuprotsessid ning vihavaen. Juba esimesel kohtumisel ähvardab Oru talu peremees Mäe talu uue omaniku sealt väljasüüa. Andres ei pea seda millekski ja kinnitab, et tema sealt ei lahku. Kuid üks on kindel, mille vastu Pearu ei saa see on Andrese jõuline ülekaal. Seetõttu hoiab
astuda? Inimesed ei suuda alaealisusest välja rabeleda. Nad järgivad teiste poolt loodud reeglistikku kõikjal (nt finantsnõunik-ärge arutlege-makske, vaimulik-ärge arutlege-uskuge), mis ei tekita vajadust iseseisvalt mõelda. Kuid alaealisusest välja rabelemiseks on vaja olla iseseisev-olla vaba ja arutleda. 4) Mis on valgustuse tingimuseks ja miks on valgustatus saavutatav mitte revolutsiooni vaid mõtlemisviisi reformimise teel? Valgustuse tingimuseks on nn. vabadus, ehk siis inimestel tuleb lubada oma mõtteid avaldada ja nende üle arutleda. Valgustust ei saavutata revolutsiooniga, kuna revolutsioon muudab ühiskondlikku korraldust, mitte mõtteviisi. Revolutsioon on nagu rahva ässitmine/ärritamine, mis külvab palju eelarvamusi ja takistab inimestel iseendis selgusele jõuda-ei teki vabadust arutleda. Seega saab rahvas valgustatuse saavutada vaid pika ja püsiva mõtteviisi reformimise teel.
Sarnaselt eelmisele võib tuua ravitsemise näite arst ei ravi idealiseeritud inimest, vaid Kalliast/Sokratest/kindlat isikut, kes vajab vastavalt sümptomitele ja organismi eripäradele temale kohandatud ravi. Kogenud arstil on olnud kokkupuuteid paljude kombinatsioonidega, mistõttu tervenemise sansid on suuremad. Üldise teadja on kogenud inimesest targem, kuna ta oskab leida selgitust, miks üks või teine asi nii töötab, kuidas on need omavahel seotud. Kunst ja teadus vajavad mõtlemisviisi, mida kogemuse juures vaja ei lähe; selgituse leidmiseks on vaja uurimist, arutlemist ja põhjalikku testimist. Näiteks ravitsemise kunsti teadja pidi oskama selgitada, miks ühe või teise juhtumi puhul ravim töötas või ei töötanud. II alateema: neli erinevat põhjuslikkuse vormi 1. Põhjusteks nimetatakse seikasid/asjaolusid/nähtusi, mis tingivad teisi nähtusi (mida nimetatakse tagajärgedeks), seejuures peab põhjus esinema alati enne tagajärge. Näiteks nõelaga
Enamasti on põhjustajaks üks inimene või grupp, kes proovib oma võimu näidata. Tundub, et nende silmis loetakse võimu suurust selle järgi, kui palju inimesi suudetakse siit maapinnalt minema saata. Sellises võtmes sõdadest rääkides tundub, et see kõik on kohutav mõttetus. Fakt on aga see, et me kõik oleme erilised ning omame erinevat elumõtet. Tegelikult ei ole olemas seda ainuõiget mõtlemisviisi ning ei tohi hukka mõista ka sõdijaid. See, et siiani ei ole nende tegevust heaks kiidetud, ei tähenda veel, et see vale oleks, sest kui oleksid olemata olnud kõik lahingud ja maailmast eemaldatud kõik kurjus, siis ei oleks praegune seis absoluutselt selline nagu ta seda on. Kes teab, äkki halvata maailmas oleks hoopis üleliigsest headusest tekkinud inimeste vahel konfliktid. Meie ümber peab olema kõike võrdselt
sisekoolitust Sisekoolitus- koolitus organisatsioonis -Võimaldab koostada programmi vastavalt organisatsioonis tekkinud spetsiifilistele vajadustele -Võimaldab kokkuhoidu koolituse kuludelt (korraldamine, ruumide kasutus, koolitaja kasutamine) -Võimaldab juurutada õppiva organisatsiooni kontseptsiooni -Võimaldab siduda organisatsioonisiseselt koolitustegevust karjääri arendamisega (näiteks mentorlus) -Võib tekitada liiga ühekülgset mõtlemisviisi ja konformsust -Oluline koolituskeskkonna loomisel tagada osalejate pühendumine koolitustegevusele 18. Koolituseelarve koostamise põhimõtted. Koolituseelarve alusel planeeritakse ja kontrollitakse koolituskulusid. Koolituseelarve koostamine on vajalik selleks, et teavitada organisatsiooni juhtkonda koolituse jaoks vajalikust rahasummast. Enne koolituse jaoks summade planeerimist on vaja välja selgitada, kas koolitusturu pakkumine vastab organisatsiooni nõudlusele. 19
Vander, H. Tessenov, Mies Van der Rohe. Bauhaus on 19191933 aastatel tegutsenud kunstikool Saksamaal. Kooli asutas Weimari linnas arhitekt Walter Gropius. Bauhausi koolihooned Weimaris ja Dessaus kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Bauhausis loodi ja õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid nende ühendavaks jõuks oli arhitektuur. Järgiti põhimõtet, mille järgi ehituste või esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest (funktsioonist), seega esindas Bauhaus funktsionalistlikku mõtlemisviisi kunstis ja keskkonnakujundamises. 4. CIAM ja modernistliku arhitektuuri peamised arenguetapid, esindajad, olulised teosed (7 näidet) CIAM-(International Congresses of Modern Architecture) 1928-1959, eesmärk oli modernse arhitektuuri ideede levitamine üle maailma. CIAM ei tegelenud ainult Modernse Liikumise arhitektuuriliste printsiipide vormistamisega, vaid nägi ka arhitektuuri kui majanduslikku ja poliitilist vahendit, mida saab kasutada, et
aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuariniNõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda Hoolimata tugevast venestuspoliitikast enne Esimest Maailmasõda ja sõja ajal, valitses eesti õppiva noorsoo hulgas, nii keskkoolides kui Tartu Ülikoolis tugev rahvuslik vaim. Paljudes gümnaasiumides ja teistes õppeasutustes tekkisid illegaalsed põrandaalused õpilasorganisatsioonid, kes püüdsid arendada ja süvendada rahvuslikku mõtlemisviisi ja kaasata õpilasi sellel alal tegutsema. Ülikoolis tegutsesid selles suunas eesti üliõpilasorganisatsioonid. 1917. aastal Venemaal toimunud revolutsioonis tegid meie gümnaasiumide õpilased ja üliõpilased kaasa suure aktiivsusega. Palju õpilasi ja üliõpilasi astus vabatahtlikult võitlejate ridadesse eesti rahvuslike sõjaliste jõudude moodustamisel. Linnades, kus õpilasi oli rohkem moodustati eraldi kooliõpilaste väeüksuse Tallinna koolipoisid
kaasaarvatud. Mistahes maailma olemust käsitleva süsteemi aluseks oli 2 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2001 arvatud mingi üldine substans nagu apeiron, mateeria, aatom, idee jms. Seesuguse mõtlemisviisi eelis seisneb selles, et ühtegi nendele üldistele olemustele rajatud mõtlemissüsteemi ei saa eelistada. Induktiivne mõtlemine hakkas kujunema seoses teaduste intensiivse arenguga uusajal, kuivõrd see on ainuvõimalik meetod teaduse empiirilise poole arendamisel. Ka induktiivne loogika on ühe- mehe-töö: inglise loogik J.Mill (1806-1873) formuleeris põhjuslikkuse seose uurimise meetodid, mis ongi nimetatud loogikaharu põhialuseks.
oma suurimad teoseid valgustusajastu mõttevool, mis mõjutas suurelt ka klassitsismi Rousseau üks suurimaid prantsuse valgustusajastu filosoofe, kelle õpetuse järgi on tähtsaim loomulikus ja looduslikkus Voltaire üks valgustusjastu suurimaid prantsuse filosoofe, mässumeelne kirjanik ja ajaloolane, kes elas lõpuaastatel Sveitsis paguluses. Suur Prantsuse revolutsioon 18. sajandi lõpus tervet Euroopat raputanud sündmus, mis mõjutas suuresti tollast mõtlemisviisi. Ühes riigis asendus monarhia demokraatiaga Viini kongress 1814 aastal, peale Napoleni sõdasid toimunud esimene diplomaatiline Euroopa riikide kohtumine, kus jagati ümber Euroopa senised piirid. sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klaveritrio- instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb viiulist, tsellost ja klaverist. Keelpillikvartett- instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb esimesest ja teisest viiulist, aldist(vioola) ja tsellost. Koosseis sai populaarseks 18. sajandil
suhtes. Alamad hakkasid nägema iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Valgustajate jaoks oli tähtsamail kohal inimmõistus. Vanat korda ja maailmakäsitlust peeti mõistusevastaseks, tulevane ühiskond pidi aga kujunema mõistusepäraseks ja inimlikumaks. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Uskudes mõistuse kõikvõimsusesse, olid valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Nende ideede mõistmine eeldas haridust ja teadmisi. Võitluses vana korra ja mõtlemisviisi vastu seadsid valgustajad inimühiskonnale eeskujuks looduse. Kui mingi nähtus esines looduses, oli see nende arvates mõistlik, aga kõik loodusega vastuolus olev pälvis hävitava hinnangu. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism, millel olid sarnased väärtushinnangud. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku elukorralduse ja mõttelaadi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik
Osa sihtgrupist esitab CV ja sooviavalduse. 80 RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Kommunikatsiooni planeerimisel on oluline: tunda informatsiooni vastuvõtjat ja tajuda tema mõtlemisviisi; esitada informatsioon vastuvõtjale arusaadavas sõnastuses ja kohases detailsuse astmes; anda märku soovist saada tagasisidet. Koordineerimine Koordineerimine on struktureeritud ja organiseeritud kommunikatsioon ühtset tegevussfääri jagavate tegevusüksuste vahel. Kommunikatsioon Koordinatsiooni meetodid Koordinatsiooni aitavad tagada:
milline on antud rahva seas valdav seadumus tunda, mõelda või käituda. Rahvuslikud stereotüübid ei kirjelda reaalsete inimeste igapäevast käitumist, vaid pärinevad pigem rahva ajaloolisest mälust või valitsevast ettekujutusest, kuidas riiklikel institutsioonidel on tava käituda. Erinevate kultuuride kombed ja tavad Keel Keel on seotud kultuuriga. · Keel väljendab selles kultuuris elavate inimeste mõtlemisviisi ja maailmapilti. · Oma kultuuri hinnatakse üldjuhul kõrgelt. · Teiste kultuuridega kohtudes peaksime meeles pidama, et samasugused, etnotsentristlikud tunded on ka teistel rahvastel. (Etnostentrism arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast.) Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusena oma kultuuri. Prantslased kasutavad keelt nagu rapiiri (mõõga taoline) prantsuse keel on kiire, täpne.
See on püha hetk. Tähelepanuväärne on seegi, et piibu juurde ei kutsuta iial võõrast inimest, keda ei usaldata või ei peeta sõbralikuks. Oma aega ja sõprust jagatakse vaid kõige olulisemate inimestega. Alati kiirustava eurooplase jaoks võib vesipiibu tõmbamine algul näida tüütult aeganõudva tegevusena, nagu ka näiteks teejoomistseremoonia. Kuid olles seda paar korda katsetanud mõistad, milline tohutu väärtus on traditsioonidel, ajal ja inimestel. See on kahtlemata elu - ja mõtlemisviisi osa. Eksiarvamused seoses vesipiibu suitsetamisega MÜÜT: Vesi filtreerib välja tõrva ja muud kahjulikud ained. TEGELIKKUS: Vesi ei filtreeri kõiki kahjulikke ained. Vesipiibu suits sisaldab suures koguses süsinikoksiidi, tõrva, nikotiini, raskemetalle - seda võib olla isegi rohkem kui sigarettides. MÜÜT: Vesipiibu suits ei kahjusta kopse ega tervist. TEGELIKKUS: Vesipiibu suits tundub küll mahe, kuid siiski on vesipiibu suits kahjulik kopsudele ja kogu
MIS ON LOGISTIKA? Logistikat saab käsitleda kui •süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; •juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); •teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. LOGISTIKA ON 21
annaabi.ee 
