100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Stella107
Õppematerjali autor
Vesipiip Rauno Kaiv Steven Leis Vesipiip Vesipiip on piip veefiltriga tubaka või herbaalsete taimede manustamiseks. Ajaloost · Esimene vesipiip meisterdati enam kui 500 aastat tagasi Indias kookospähklikoorest. · Vesipiip oli karmis islamireligioonis pea ainukeseks lubatud inimlikuks nõrkuseks. · 9.-20. saj muutus vesipiip populaarseks ka Euroopas. · Saavutas erilise populaarsuse aastatel 1923-1940. · Vesipiibul on olnud väga tähtis roll isegi diplomaatilistes suhetes. · Türklased täiustasid oluliselt vesipiibu ehitust ja tehnoloogiat ning lisasid kaunistused ja graveeringud. · Spetsiaalsete tubakaseadustega määrati öra reeglid ja rituaalid mida vesipiibu tõmbamisel pidi järgima. Kultuur · Vesipiip on levinud kõigis araabiamaades.
Laps võib tänu sellele saada suuremaid kahjustusi juba enne sündi või on ka võimalus, et kahjustused ilmnevad alles hilisemal eluperioodil. Suitetaval emal, kes tõmbab umbes ühe paki suitsu päevas, on suur tõenäosus saada alakaalus laps. On kindlaks tehtud, et üks sigaret päevas võtab beebi kaalust maha umbes 10g. Ka passiivne suitsetamine on sündimata lapse kahjulik. Samuti ka emale, kes planeerib last saada, on suur võimalus mitte rasestuda (3). 6. Vesipiip. Vesipiip on traditsionaalne Kesk-Ida või Aasia seade, mida kasutatakse tubaka suitsetamiseks. Vesipiibu suitsetamisega ehk kõnekeeles piibutamisega on tegeletud juba umbes 400 aastat. Väidetakse, et igapäevaselt suitsetab maailmas vesipiipu 100 miljonit inimest. Vesipiibutubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse erinevate ainetega, et tubaka maitse poleks nii tugev - see seletab ka seda, miks piibutama hakkavad ka sellised inimesed, kes muidu sigarette ei suitseta
PALDISKI GÜMNAASIUM Suitsetamine noores eas Uurimustöö Anna-Maria Belousova ja Jekaterina Jermakova Sissejuhatus Suitsetamise ajalugu Tubakas ning selle koostis Suitsetamise mõju tervisele Sõltuvus Passiivne suitsetamine Vesipiip Uuritava objekti kirjeldus Allikate loetelu 1. Suitsetamise ajalugu. Tubakataime ehk Nicotiana tabacumi ajalugu suitsetamisvahendina ulatub maajade kultuuri aega, mil teda kasutati eelkõige religioossetel eesmärkidel. Esimesed suitsetajad on piipu tõmbavad Maia preestrid. 1492.a
Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, miks inimestele meeldib suitsetada ja kuidas see neile mõjub. Mis on suitsetamine? Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja 20. sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist
Erinevad tubaka liigid ……………………...……………………………………….7 2.1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2.5 Vesipiip ………………………………………………………………………….8 2.6 Sigaret ....................................................................................................................9 2.7 E-sigaret .................................................................................................................9 3. Küsitlus ......................……………………………………………............………....10 3
tõmbab päevas rohkem kui kolm suitsu. Kaheksal vastajal suitsetavad umbes pooled sõpradest, kolmel mõni üksik ja ühel vastajal enamus sõpradest. Peres suitsetab kolmel vastajal isa ning ühel vastajal ema. Järgnevas küsimuses küsisin ma vastajatelt kui paljud on neist proovinud narkootikume. Kuus neist ei ole proovinud narkootikume, viis neist aga kanepit. Narkootikumide, alkoholi ja suitsu kõrvale on tekkinud ka sellised tooted nagu vesipiip, nuusktubakas ja mokatubakas. Vesipiipu on proovinud kõik vastajad peale ühe, viis neist tõmbavad seda kord kuus, viis vähem kui kord kuus, kaks neist on loobunud vesipiibust. Mokatubakat kui ka nuusktubakat on proovinud 3 inimest.Enamus vastajatest peavad neid natukene kahjulikuks või siis lausa kahjutuks, kaks vastajat väga kahjulikuks. Nagu küsimustikust selgub on tänapäeva noored väga hästi kokkupuutunud erinevate mõnuainetega, ning tarbivad neid üpriski aktiivselt.
tabacum". Inglismaal muutus suitsetamine kiiresti populaarseks ka kõrgkihi hulgas. Üheks piibusuitsetamise kombe õukonda toojaks oli ka inglise mereimpeeriumi looja ja tubakakasvataja sir Walter Raleigh. Soovitati Londonisse saabujail käia St. Pauli katedraalis meistrite käe all piibusuitsetamise kunsti õppimas. Korralik dzentelmen pidi oskama puhuda nii suurenevaid kui kahanevaid rõngaid ja puhuda välja suitsu nina kaudu. Umbes 16.Sajandil jõudis piip ja tubakasuitsetamise komme ka Eestisse. Talupojad hakkasid varakult ise tubakat kasvatama. Kasvatati peaasjalikult kanget mahorka ja Virgiinia ehk Türgi tubakat, mille lehed andsid suitsetades healõhnalist aroomi. 1603. aastal astus Inglise kuningas Charles I suitsetamise vastu välja, kes ise polnud suitsumees. Ta avaldas pamfleti "Tubaka vastu", kus tõdes, et tubakas on sotsiaalne pahe, kuid sellest ei hoolinud piibutegijate gild. Inglaste tubakasõda oli tagasihoidlik
KEILA GÜMNAASIUM 10B klass Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid