Salingeri "Kuristik rukkis" (10)

Salingeri " Kuristik rukkis " küsimused 12. klassile

• Millele vihjab Caulfieldi nimi?
  

„Holding caul“ on embrüot kaitsev membraan , mis haakub metafooriliselt Holdeni ütlusega, et ta tahaks olla kui püüdja kuristiku serval keset rukkist, kes püüab kinni lapsed enne, kui nad jõuavad „kuristikku langeda“ (saada täiskasvanuks).

• Miks Holdenile täiskasvanud ei meeldi?
  

Üks osa temast tahtis sarnaneda ja käituda täiskasvanulikult- valetades oma vanuse kohta, käies baarides joomas, omades seksuaalsuhteid, aga teine pool temast suhtus jälle sellesse vastandlikult ja soovis elada oma lapsikus ja sürreaalses maailmas (unistas elamisest puuonnis ja töötamisest seal lähedal olevas tanklas ).

• Kas Holden andis võitluses maailmaga alla v ei?
  

Terve novelli jooksul Holden tunneb end ülejäänud maailmast kõrvaleheidetuna. Holden otsib võimalusi elada maailmas, kus ta ei tunne end kuuluvat. Isoleeritus on üks tema kaitseviise- ta ei lase kellelgi end mõjutada, tahab erineda (kandes oma jahimütsi), ega ei väljenda oma tundeid avalikult. Ta tundis end üksikuna, kuid samas kartis tõsiseid suhteid, kuna need võisid lõhkuda tema isoleerituse: näiteks ta solvas ja tõrjus eemale Sally Hayes’i, kuigi üks osa temast ei oleks tahtnud seda teha.
Alla anda Holden ei saanud, kuna ka novelli lõppedes ei väljendanud ta mitte ainult negatiivseid tundeid vaid vastupidiselt oli ta suhteliselt optimistlik oma tuleviku suhtes.

• Kus Holden seda lugu jutustab? Miks seal?
  

Holden jutustab seda lugu ravikeskuses, hullumajas. Novelli alguses vihjab, et ta närvid ütlesid üles.

• Kaua tegevus kestab?
  

Tegevus kestab mõne päeva vältel (nädalavahetusel), kooli sügisperioodi lõppemise ja jõulude vahelisel ajal.

• Tõlgenda pealkirja.
  

Kuristik rukkis- piir lapse ja täiskasvanuks saamise vahel. Kuristikku kukkumine väljendas saamist täiskasvanuks. Holden kõikus selle piiri peal.

• Mis on Holdenile elus tähtis?
  

Kogeda täiskasvanute elu, leida rõõmu lihtsatest lapsikutest asjadest (puhkedes nutma, kui nägi Phoebe ’t õnnelikuna karussellil).

• Kes on Holdenile elus tähtis?
  

Holden sai siiski läbi paljude inimestega, keda ta julges isegi sõbrana kohelda. Head suhted olid tal Mr. Antoliniga (enne kui hakkas kahtlema tema seksuaalses orientatsioonis), endise tüdruksõbraga Jane ’iga ja õe Phoebe’ga.

• Kas romaani saaks tuua tänasesse päeva? Mis oleks erinevat, mis sarnast?
  

Saab ikka, aga tänapäeval ei ole seal kajastatud probleemid enam nii intrigeerivad kuivõrd tavapärased. Inimsuhted jääksid sarnaseks, kuigi homo-, ja transseksuaalsus on vähemtaunitavad.

• Mida Holden vihkab?
  

Holden vihkab paljusid asju, talle ei meeldi kino , pidavalt kritiseerib romaanis oma klassikaaslasi, vihkab ja kardab ka homoseksuaale. Ta näeb võltsina inimesi, kes üritavad käituda teiste järgi.

• Milline mässaja Holden on?
  

Lapsik , kes ei taha kasvada täiskasvanuks. Mässab nii teiste kui iseendaga .

• Võrdle teisi mässajaid Holdeniga.
  

Keda teisi?

• Iseloomusta Holdenit.
  

Holden on probleemne laps, kes välja langenud neljast koolist, tal väljendub täielik apaatia oma tuleviku suhtes, on raskusi teiste inimestega suhtlemisel ja novelli jutustamise hetkel viibib vaimuhaiglas psühhoanalüütiku pideva järelvalve all. Holdeni probleemse vaimse seisundi kujundamises on kindlasti süüdi ka kaks traumat: tema venna Allie surm ja ühe koolikaaslase enesetapp.
Iseloomult on ta väga hindav kõige ja kõigi üle- ta kritiseerib ja filosofeerib inimesi, kes on igavad , ebakindlas ja olemuselt võltsid. Võltsideks peab ta neid, kes ei erine teistest, kes püüavad käituda ja riietuda teiste järgi, vastavalt oma sotsiaalsele staatusele.

• Too näiteid Holdeni sarkasmi kohta.
  

Holdeni solvang Sally kohta restoranis .

• Iseloomusta Holdeni ja ta õpetajate suhet.
  

Õpetajaid kohtleb hästi ja mõne õpetajaga tekib vastastikune mõistmine. Mr. Spencer tunneb muret Holdeni akadeemiliste hinnete ja tuleviku suhtes. Mr. Antolini paistab mõistvat teda kõige paremini, ta püüab panna Holdeni mõistma, et haridus on vajalik, et arendada oma unikaalset isiksust. Antolini teab, et Holden erineb teistest õpilastest, ega tahagi teda muuta.

• Miks Holden teeb seda, mida ta teeb?
  

Holden ei ole kõige stabiilsem vaimselt, ega kaalu kõiki oma mõtteid ja sellest tulenevaid otsuseid läbi.

• Kuidas Holden ümbritsevasse maailma suhtub?
  

Põlguse ja kritiseeriva pilguga. Ta püüab mõista maailma, aga samas talle tundub, et see ei saa kunagi õnnestuda, kuna ta ei tunne end sinna kuuluvat.

• Mida saaks Holdenile ette heita? Kas üldse peaks talle midagi ette heitma?
  

Suhtumist inimestesse, egoistlikku mõtlemisviisi. Peaks.

• Milles seisneb teose tugevus?
  

Lugeja sidumine põhiliselt ainult Holdeni vaatenurgale elust, mida kujutatakse teoses tõesena, kuna lugejale ei anta erilist valikut. Tema kuus aastat noorem õde Phoebe kannab edasi kainema mõistusega alget- isegi tema leiab, et Holdeni käitumine on lapsik- koolist lahkumine , uitav lapselik mõttelaad jne.

• Isiklik emotsioon, lugemismulje?
  

Parematki lugenud, ei meeldinud.