Muuseumimapp kolmest Tallinna muuseumist (2)

Muuseumimapp
Tallinn 2011
Tallinna Kunstihoone
Tallinna Kunstihoone tähtsus seisneb näituste korraldamises Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone Galeriis ja Linnagaleriis. Oma fassaadi selge geomeetriaga oli Kunstihoone omaaegse Tallinna linnapildis vaieldamatult avangardistlik ehitis – uue ajastu kuulutaja, uue moodsa kunsti sümbol. Kuigi ta oli Tallinna tähtsama kunstikeskusena kommunistliku ideoloogia juurutamise kantsiks, oli ta samal ajal  hoonena üks tähtsamaid Eesti Vabariigi materialiseerunud sümboleid pealinnas.
Tallinna Kunstihoonest valisin ma 2 tööd Tadas Šar(leedu kriipsuga u)nas fotoseeriast, mis kujutavad Leedu arhetüüpseid maastikumotiive leedu traditsioonilisest maali- ja fotokunstist. Antud keskkonnale on pandud patrullima imperiaalse armee rünnakrühmlane, filmi “Tähesõjad” tegelaskuju.
Antud foto üritab kujutada minu meelest imperiaalse võimu võitude üle vaatamist/ edasi liikumist uue vaenlase juurde. Tühja/surnud tundega maastik meenutab minu meelest justkui vallutatud maad ning armeelase kindel kõnnak üleolekut. Töö tekitab veidi küll aukartust, aga samas jätab ta veidi salapärase mulje. Vaenlane on maskeeritud ja mitte nii märgatav. Võibolla märgib see praeguse vaenlase mitte nii otsest väljendumist. Pigem läbi spionaaši, meedia ja mõtlemisviisi.
Siin näidatakse minu meelest varisevat ohtu. Imperiaalne võim ootab ohvri saabumist tee kõrval puu taga. Ohver ei oska aimatagi, mis teda ees ootab. Ohuks võib võtta näiteks tulevat okupatsiooni vmt. Tulevat okupatsiooni just selle pärast, et ümbrus on roheline, täis elu, mis oleks vastandiks juba vallutatud maale eelmises näites räägus puude ja kollase heina näol.
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Erialamuuseumi asutamise mõte hakkas idanema koos tarbekunsti kujunemisega eesti kultuuri visiitkaardiks 1950. aastate teisel poolel. Institutsioonile pandi alus 24. novembril 1971 . aastal ja Tarbekunstimuuseum avati 18. juulil 1980. aastal Eesti Riikliku Kunstimuuseumi filiaalina .
2004. aasta 1. veebruaril sai Tarbekunstimuuseumist Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, mis tegutseb iseseisva riigimuuseumina EV Kultuuriministeeriumi haldusalas. Vanasti kutsuti muuseumihoonet linna viljalaoks.
Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist valisin ma retsenseerimiseks kaks sõrmust näituselt “Sõrmus- Ehe igaveseks ”
Antud sõrmus on tehtud Bettina Speckneri poolt. Sõrmus meenutab kihlasõrmust. Antud väikene kalliskivi ja sõrmuse enda sõnaotseses mõttes peen olemus väljendavad ilmselt seda, et tähtis pole, kui võimas ja suur üks sõrmus on. Tähtis on see, et ta üldse olemas on, sest ükskõik milline see sõrmus ka on, väljendab ta ühte ja sama asja- kihlust.
Antud sõrmus on tehtud Margaret Westi poolt. See on kas pagari sõrmus, väljendades ahjueelset sõõrikut või lihtsalt savist voolitud kingitust. Teisel puhul näitab see jälle mõnda kingitust ning kellegi meeles pidamist. Sõrmus on tehtud rutates, kuid ta on endiselt olemas.
Eesti arhitektuurimuuseum
Eesti Arhitektuurimuuseum asutati 1. jaanuaril 1991. aastal dokumenteerimaks, säilitamaks ja teadvustamaks Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut tänapäeval. Hoone avati publikule 7. juunil 1996. Rotermanni soolaladu on Tallinna nn Rotermanni kvartali suurejoonelisemaid paeehitisi, mis valmis 1908. aastal baltisaksa inseneri Ernst Boustedti projekti järgi. 2004. aastal külastati Arhitektuurmuuseumi näitusi 22 276 korral Kusjuures Arhitektuurimuuseumi näitused olid publikurohkemad kui Rotermanni soolalao kaasaegse kunsti näitused, mis räägib inimeste kasvavast huvist arhitektuuri vastu ja teisalt ka mõnetisest võõrandumisest kaasaegsest kunstist.
Antud muuseumist valisin kaks maketti väljas olevast maketinäituselt.
Tallinna Draamateater . 1910. Arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr.
Hoone sai ehitatud 1906. aastal peetud arhitektuurikonkursi võitjate poolt. Võistlus oli Tallina sajandialguse rahvusvahelistest võistlustest suurim- laekus 61 projekti. Monumentaalne teatrihoone esindab juugendi rahvusromantilist varianti . Iseloomulik on klombitud paekivi kasutamine, mis annab skulpturaalse ülesehitusega hoone fassaadile romantilise ja jõulise ilme.
Tallinna Linnavalitsuse planeeritav hoone Linnahalli kõrval.
Antud hoonekompleksi kujundus oli väga huvitav. Mitte ilmselt küll kõige praktilisem, kuid see-eest unikaalne. Kõik hooneosad meenutasid diagonaalselt lõigatud risttahukaid. Makett oli ka valgustatud, mistõttu jäi ta eriliselt silma teiste hulgas. Kujutatud oli ka veidi interjööri läbi tohutute külgakende. Linnahalli kõrvale oleks selline kompleks küll veidi võõras. Antud ümbruskond (lisaks ka kultuurikatel näiteks) ei näe välja nii modernsed , kui see, mida antud kompleks jäljendab.
Kokkuvõte
Antud kolm muuseumikülastust olid väga huvitavad ning informeerivad. Kunstihoone kohta pole piletit ette näidata, kuna käisin kõigil näitustel Tallinna Kunstigümnaasiumist sõbrannaga ning ta sai sinna tasuta sisse, piletit ei antud ning lasin tal teha pilte seesolevatest töödest. Antud näitused muutsid minu arvamust muuseumide kohta ning arvan, et külastan tulevikus mõndasid ka iseseisvalt.