Muuseumide analüüs KUMU Inaki Bonillas Erinevad fotod tundmatutest inimiestest. Autor toob need inimesed taas pildile. Need mustad või valged augud annavad piltidele uue fookuse, mõjule pääseb see, mis oli pildistatava objekti ümber. Ringikujuline foto aga rõhutab seda, mida oligi püütud tabada. Iñaki Bonillas (1981) sündis Mexico Citys ning elab ja töötab samuti seal. Alates 1990. aastate lõpust on Iñaki Bonillas tundnud tugevat kutsumust fotograafia vastu. Viidates 1960 70ndate esteetikatele ja kontseptuaalsetele praktikatele, on Iñaki Bonillas tasapisi eraldanud fotograafia koostisosad ja ühendanud need teiste toimingutega.
Eesti Arhitektuurimuuseum Eesti Arhitektuurimuuseum asutati 1.jaanuaril 1991.aastal dokumenteerimaks,säilitamaks ja teadvustamaks Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut tänapäeval.Nagu enamik arhitektuurimuuseume maailmas tegeleb Eesti Arhitektuurimuuseum eeskätt 20.sajandi arhitektuuriga.Eesti arhitektuurimuuseum on Rahvusvahelise Arhitektuurimuuseumide Konföderatsiooni ICAM liige. Muuseum alustas tegevust ajutistes ruumides Tallinna vanalinnas Kooli 7,kogud asusid keskaegses Loewenschede tornis.1996. aastal kolis muuseum Rotermanni soolalattu.Hoone avati publikule 7.juunil 1996. Eesti Arhitektuurimuuseumi põhiülesanne on Eesti arhitektuuriga seotud materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.Eesti Arhitektuurimuuseumis on olemas ka lugemisaal ,kus saab lugeda Eesti ja välismaiseid arhitektuuriraamatuid ja ajakirju ning
23. aprillil 1919 tuli Estonia kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament. 1934. aasta ümberehituste käigus (ehitati kinni Valge saali esine, varem siseõuele avanenud rõdu) lisandus teatrimajale veel Roheline saal. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. Mõnes mõttes võib tänada Soomlasi, kes lõviosa pommitajatest õhurünnakus maha lasid enne kui need Tallinna kohale olid jõudnud, kahjustused linnapildile oleksid kindlasti kordades suuremad olnud. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada hoone Estonia puiestee poolse fassaadi ilmet, ülejäänud fassaadide ilme muutus põhjalikult
Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseumi Õppekäik Kirjelda hoone arhitektuuri ja ajalugu. Stiil? Millal ehitatud? V: Tarbekunsti- ja Disainimuuseum asub endises aidas, mida vanasti kutsuti linna viljalaoks. Kolmekorruselise aida ehitamist alustati 1683. aastal, tõenäoliselt sai hoone valmis enne 1695. aastat. Fassaad avaneb õuele, tänava- ja õuesein on peaaegu ühesugused. Baroki stiili sümmeetrianõudele vastavalt on kõik avad ehk portaalid, kaubaluugid ja aknad rühmitatud seitsmele teljele. Arhitektuuriga kooskõlas on lakooniline ja toekas interjöör, kus domineerivad massiivsed ristkülikukujulised piilarid, mis jaotavad kõik kolm korrust kaheks lööviks. 1970. aastatel restaureeriti hoone arhitekt Aala Buldase projekti alusel ja kohandati tarbekunstimuuseumiks. 2004.a.-iseseisev muuseum. Disan liideti 2000.a. Kas on olemas ka välistarbekunstikogu? Kus? V: Jah, on olemas ka välistarbekunsti
Kunstimuuseumid 1) Estii kunstimuuseumid 1. Adamson-Ericu muuseum Adamson-Ericu muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinna vanalinnas. Pärast kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni rohkem kui 800 kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile avati 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum. Muuseum avati 2. detsembril, kunstniku surma viieteistkümnendal aastapäeval. Muuseumi direktoriks on Ülle Kruus. Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson-
sügisnäitus" Tallinnas) 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige 1939 1940 Riigi Kunsttööstuskooli aktiklassi õppejõud 1939 1941 joonistamise ja joonestamise õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poeglaste Ametikoolis 1942 1944 kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi, rindekunstnik 1943 Eesti NSV Kunstnike Liidu asutajaliige 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Evald Okas on osalenud eesti kunstiajaloos enam kui 60 aastat. Ta on omandanud erialahariduse Riigi Kunsttööstuskoolis ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis
3) Trabekunsti liike: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil, puitehistöö. 4) Rahvakunst rahvakultuuri osa; Kunstilooming, mida on viljelnud peamiselt talupojad ja käsitöölised, mitte õppinud kutselised kunstnikud. Tavaliselt on rahvakunst tarbekunst ja hõlmab seega mööbli, maja- ja tööriistad, rõivad, vaibad, ehted, mänguasjad, ehitised jms. Rahvakunsti eksponeeritakse Eesti Rahvamuuseumis, Tartus. 5) Graafika üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valged või värvilised pinnad. 5.1)Näiteid graafika ja graafikute kohta: Eduard Viiralt (1989-1954). Eesti graafik. Alustas kunstiõpinguid Tallinna Kunsttööstuskoolis. Pallase kunstikoolis õppis ta algul skulptuuri, ent peagi sai graafika tema põhialaks. Ta täiendas end Dresdenis (1925- 1939) ja 1946-1954 elas ta Pariisis ja on maetud sealsele Pere- Lachaise'i kalmistule. Viiralt
Bornhöe ,,Ajaloolised jutustused", A.Hindi romaani ,,Tuuline rand", Ralf Parve poeemi ,,Suvepäevil Siverskojes", A. Jakobsoni muinasjutu ,,Ööbik ja vaskuss", A.Puskini muinasjutu ,,Muinasjutt kalamehest ja kalakesest" ja ,,Muinasjutt tsaar saltaanist", M. Metsanurga ajaloolist romaani ,,Ümera jõel". 4 Elulugu Evald Okas on sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas tisleri perekonnas. Pärast algkooli lõpetamist jätkas ta õpinguid Tallinna I Poeglaste Reaalkoolis. Seal paistis E. Okas silma andeka joonistajana. Õppides mõnda aega Tallinna I Poeglaste Reaalkoolis, tärkas temas üha jõulisem soov hakata õppima kujutavat kunsti. Juba algkoolipäevil harrastas E. Okas karikatuure ja siluette-käärlõikeid. Neis töödes kaldus ta rõhutama ning liialdama koomilist. Erilist huvi tundis ta satiiriliste joonistuste vastu. 1931. a alustas E. Okas õpinguid Riigi Kunsttööstuskoolis. Kooliajal oli ta Draamateatris
Kõik kommentaarid