Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad seda kaupa rohkem, ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba kui nad ostaksid kõrgema hinna korral. Nõudlusseaduse definitsioon on hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See juhul Kui näiteks kauba A hind tõuseb, teiste kaupade hinnad jäevad Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud tähendab, et madalama hinna korra...
Kirgastav hetk Kirgastav hetk minu jaoks on midagi sellist, mida ei saa kogeda iga päev, mis nõuab veidi ootamist ja tööd. Mõnikord võib see saabuda plaanitult, mõnikord täiesti kogemata. Kirgastusega kaasnev tunne on meeliülendav, kuid see võib koosneda hoopis erinevatest emotsioonidest, mõnikord isegi vastandlikest. Minu eriline hetk polnud midagi väga ainulaadset, sest koos minuga koges seda ligi 30 000 inimest. Nimelt, mina kirgastusin laulupeol. On võimas tunne olla traditsioonidest osavõtja ja nende edasikandja. Laulupeo traditsiooni võimsust suurendab teadmine, et enne mind on seda 140 aastat läbi viidud ning peale mind tuleb neid aastaid veel kindlasti sama palju, loodetavasti rohkemgi. Iga viie aasta tagant sellist suursündmust korraldada on piisav aeg, sest kui teha ühislaulmisi iga nädal, kui palju meid siis kohale ilmuks? Ootus võimendab helisid. Koorilauljad alustavad oma...
Sissejuhatus Sõlgesid on kasutatud ehetena ja iluesemetena juba kaugeteset aegadest peale. Sajandeid tagasi olid ehetemeistrid, kes tegid erinevaid ehistöid, seal hulgas ka sõlgi. Ajajärgul 13-16 sajand nimetati ehetemeistreid ehtekenmakeriteks. See termin tulenes vanas eestikeeles olevast sõnast ehteken(ehe) ja alamsaksakeelsest sõnast maker(tegija) kokku liitmisest. Vanal ajal eestis oli põhiline ehe sõlg. Sõlgede motiiv oli vanal ajal traditsiooniliselt rahvapärane ja loominguline ning seotud erinevate traditsioonide, kombetalituste, usu ja erinevate tavadega. Sõlgede kuju ja tähedus oli paikkonniti erinev. Kuni 12 sajandini tegid ehetemeistrid sõlgesid põhiliselt pronksist messingust või isegi tinast ja kuld ning hõbeehteid toodi sisse välismaalt. Sellel ajaperioodil ei tohtinud tavalised sepad ehete valmistamisel hõbedat kasutada, seda võisid teha vaid kullassepad. Sõlgesid kanti riiete küljes ja need olid tihti...
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Helkuri kasutamise teadlikkusest Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli 8.klassis Uurimistöö Autor: Tarmo Habe XI a kl. Juhendaja: õp. Anne Tolk Võru 2009 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli kaheksanda klassi õpilaste teadlikkust helkuri kasutamisel. Sooviti ka teada saada, kas on erinevusi poiste ja tüdrukute sellealastes teadmistes. Autor eeldas, et kõige rohkem teavad helkuritest ja kannavad neid linnakooli tüdrukud, sest linnas räägitakse helkurite kandmisest rohkem ja linnas kontrollib politsei helkurite kasutamist rohkem. Helkur on vajalik, et autojuht pimedas liikuvat jalakäijat juba varakult märkaks ning jõuaks reageerida. Jalakäijad ei mõista, kuidas juht ei näe teel või selle ääres i...
Kas kodutööd on gümnaasiumis vajalikud Viimane asi, mida õpetaja tunni lõpus ütleb on, et kodutööks jääb…. Päeva lõpuks on ühel gümnaasiumi õpilasel kuskil viis kuni kuus erinevat kodutööd, igaüks erineva mahukusega, kuid siiski aega nõudev. Kodutööd, nagu ütlevad õpetajad, on vajalikud. Kui tunnis mõnda uut teemat käsitleti siis on alati hea see veel kodus üle korrata ja siis on näha, kas teema tegelikult ka selge on. Ehk siis on see hea eneseanalüüs ja ka hea tagasiside õpetajale. Ta näeb kohe ära kus probleeme on ja mõnikord saab ka oma õpetus vigadest aru ning saab neid parandada. Kui teemaga kodus raskusi on, siis saab seda tunnis veel kord üle vaadata. Lisaks laiendavad kodutööd silmaringi ning õpime iseseisvalt ja intensiivsemalt töötama. Kui kodutöid hinnatakse, siis on nii ka mõnikord hea ja lihtne viis hea hinne saada. Nende tegemisega õpib ka oma aega paremini planeerima ja uskuge või mitte, aga mõned ko...
Enesejuhtimise II arvestus Minu aja kasutamise audit Tegevus Ööpäevas kulutatud aeg Teie hinnang (liiga palju, vähe) (tund:minutid) Nädala sees jääb magamise aega väheks, kuid võimalusel teen selle uneaja mõnel kergemal päeval tagasi. Magamine 6:30 Samas võib see organismile ebatervislikult mõjuda võiks olla stabiilsem unejaotus iganädalaselt. Kuna liigun linnas ühistranspordiga ja üsna palju (kool-kodu-töö-muud Liiklemine ...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna erinevused ja sarnasused. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Nii Kreeka kui ka Rooma elanikest moodustas enamiku lihtrahvas. Enamus neist tegeles põlluharimise või käsitööga. Rooma linnade kasvades suurenes seal varatute linnaelanike hulk, kellele hakati riigi kulul vilja jagama. Kreeka käsitööliste oluko...
Kas kunst on kaotanud huvi ilu vastu? Keegi neiu kelle nime ma ei tea Ilu on vaataja silmades. Nii on see alati olnud ja arvatavasti jääb see nii ka edaspidi. Selle tuntud lause abil saab määratud ka kunsti suhe iluga. Meil, inimestel on selline huvitav omadus, et me kipume tihti asjadest ning omadustest tüdinema. Seetõttu on ka meie iluideaalid ja üleüldine arusaam ilust aja jooksul muutuv. Kunst, mis on kindlasti oluline osa inimeste elust (kuigi me tihti ei saa sellest aru), kohaneb märkamatult inimeste soovide ja vajaduste järgi ning seeläbi kajastab kunst ka ilu aeg-ajalt erinevalt. Alates sellest hetkest, mil kunst tekkis, on maailmas järjepidevalt toimunud erinevaid muutusi. Edasi on arenenud nii inimesed kui ka tehnoloogia. See on aga loonud kunstile rohkem eneseväljendusvõimalusi. Näiteks võib tuua kas või graffiti-kunsti, mis ei oleks saanud tekkida ilm...
Diktatuur või Demokraatia? Diktatuur või Demokraatia, kumb on parem riigikorraks ja milline mitte? Demokraatia on see, kui võim kuulub rahvale, aga kui võimul on ainuvalitseja siis see on diktatuur. Mõnikord võib diktatuur olla hea, sest kui üks inimene otsustab, siis tulevad otsused kiiremini ja rahvas ei vaidle nendele vastu, aga see võib tekitada olukorra, kus see diktaator ei teeni rahva/riigi huve ja seega on demokraatia parem, kuna rahvas saab ise otsustada või siis valida inimesed, kes neid otsuseid teevad. Kui need otsused rahvale ei sobi, siis saavad nad seda oma häälega valimistel näidata, ideaalis. Vanemal ajal oli diktatuur väga levinud, aga need ei teeninud tihti rahva huve ja seega tekkis nende kõrvale teine riigikord: demokraatia. Demokraatia tulekuga muutusid olukorrad paremaks, inimesed olid võrdsemad. Tänapäeval esineb demokraatiat rohkem kui diktatuuri, jah, diktatuur on mõnikord hea, ...
Gristi Adrat TTP-10 Demokraatia Urmas Lehtsalu Mina ei tunne Demokraatiat oma igapäeva elus eriti aga mõnikord juhtub palju ette.Kuna tegelikult on demokraatia mingisuguse suvalise grupi juhtimise reeglistik, mille puhul kõrgeima astme otsuseid teostavad kõik grupi liikmed nii, et otsuse tulemusi ei mõjuta konkreetse grupi liikme positsioon grupis. Ehk siis ei tohiks meie rahva partei hääletuse valimise tulemusi mitte mingil juhul president üle otsustada. Riiki võib pidada rohkem demokraatlikumaks, mida kergem on otsust läbi viia peale rahva enamuse ühtse arvamuse saavutamist vastavas küsimuses ja mida vähem on rahva vähemusel võimalust sellise otsuse läbiviimist põhjendamatult takistada. Riiki kus demokraatiat ei ole, otsustatakse asju veriste sõdade või isegi revolutsioonidega. Ise käin Saaremaa Reforminoortes ja puutun kokku Demokraatiaga.Seal me ...
Leopard Leopard on suur üksildane kiskja , kes võib küttida nii savannis kui metsas,nii maismaal kui puude otsas.Teda märgates põgenevad ahvid kohe kõige peenemate okstega puu otsa , kuhu leopard vaid oma raskuse tõttu ei pääse.Leopard on üüratu jõuga loom , kes võib endaraskuse saaklooma ,näiteks antiloobi vedada kõrgele puu otsa , et seal rahulikult süüa,kuna hüäänid või lõvid võivad kambaga püüda leopardilt saaki ära varastada.Poegi kasvatab emaleopard üksi ja väga kaua.Ta õpetab neid saakloomi kättesaama, ning see on põhjalik koolitus , kaks või kolm aastat. Leopard elab Aafrikas ja Ida - Aasias. Teda võib kohata ka Kaug - Idas, Turkmeenias ja Kaukaasia mägedes. Leopard on suur, tugev ja väle. Ta käib maapinnal pehmelt ja kuulmatult, ronib puu otsa ning võib osavalt puult puule hüpates kiiresti edasi liikuda. Vett ei karda: ta on meisterlik ujuja. Leopard on hädaohtlik kiskja. Tungib kallale t...
RAKUÕPETUS Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk Mükoplasma kõige väiksem rakk(bakter) Inimese keha kõige suurem rakk on munarakk Lihasrakud võivad olla pikkuse poolest kuni 30 cm RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD: 1. Kõik organismid (nii taimed, kui loomad)on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas rakkude kuju sõltub, millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Rakusuurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtes. Mida suur suhe, seda suurem rakk. Kui suhe jääb väikeseks, siis ainevahetuslikud protsessid häiruvad. Prokariioodid eeltuumsed organismid, kel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ja membraansed organellid, nt. bakterid Eukariioodid ehk päristuumsed organismid, neil on konkreetne piiritletud rakutuu ja esinevad ka membr...
Illegaalsed uimastid. Oopium, morfiin ja teised opioidid Oopium Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida kogutakse valmimata seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Värvuselt on oopium pruun kuni mustjas, spetsiifilise lõhnaga vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldab kuni 40 narkootilist ja mittenarkootilist alkaloidi. Seda on aastatuhandeid kasutatud kui eufooriat põhjustavat, valu vaigistavat, und soodustavat ja kõhulahtisuse vastast vahendit. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus, Eestis ega mujal Euroopas ei ole oopiumi tarvitamine levinud. Tähtsaim narkootiline ühend oopiumis on morfiin, mille sisaldus oopiumis võib olla vahemikus 4-21%. Lisaks morfiinile on oopiumis ka vähesel määral (kuni 3%) kodeiini. Morfiin Puhas morfiin on valge kristalne aine. Seda saab unimaguna kupardest mitmel moel. Näiteks võib teha neisse sisselõiked ja saada esmalt oopiumi, millest seejärel ekstraheeritakse morfiin. Morfiini ...
Kaisa Valk Liisi Pung Jaana Andresso Kõige tasuvam on abistada oma järglasi, vendi-õdesid, vanemaid, et anda edasi oma geene(nt:pesade rajamine, pahksääsed, kelle ema laseb iseennast oma järglasetel ära süüa). Kasulikum on abistada isendeid, kes asuvad alles oma elukäigu alguses ja on veel väikesed ja abitud. Kõige kasulikum on noorel isendil kogemusi omandada, abistades vanemaid. Paljud vallalised isendid kulutavad suure osa oma elust pesitsevate paaride abistamisele: toidavad ja kaitsevad nende järglasi, samal ajal iseenda pesitsemist edasi lükates. See suurendab kaitsevõimet vaenlase vastu. Sõltub vabadest pesitsuspaikadest ja toidust. Vanemate surma korral pärivad nad territooriumi. Mittesuguline abistamine Aafrikas elav lind nimega kirju- kuningkalur Ceryle rudis pesitseb kolooniatena. Ühel pesitsuspaaril on tihti 1-2 abistajat. Esimene neist on tavaliselt otsene järglane eelmi...
Head kuulajad! Meie elu reguleerivad paljud kohustused, näiteks kõik seadused ja käitumisreeglid, samuti on meil kõigil erinevaid õigusi, mille peale me vahel ei mõtlegi, kuid needki on tihtipeale erinevates dokumentides kirjas. Kuna antud teema on väga lai, siis keskenduksin ühele konkreetsele selle osale ehk siis koolis olevatele kohustustele ja õigustele. Õpilase kohustused ja õigused on kirjas kooli kodukorras. Vahel võib mõnele jääda selline mulje, et õpilastel on rohkem õigusi kui kohustusi ning seda sellepärast, et osad õpilased on enda õigused selgeks teinud, aga kohustusi täita ei taha. Samas võiks minu arvates õpilastel olla rohkem kaasarääkimisõigust, see tähendab, kui meil on valikained (näiteks praegu majandusõpetus või meedia), siis neid peaks saama valida õpilased ise. Samamoodi võiks olla ka koolisiseste tasemetööde ja –eksamitega, siis võiksid õpilased samuti valida, millises aines nad te...
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärindus Alisia Vassiljeva TABB14 ENESEHINNANG ETTEVÕTJANA Kodutöö Õppeaine: Ettevõtluse alused Õppjõud: Juhan Teder Tallinn 2016 ENESEHINNANG ETTEVÕTJANA Kodutöö Kõik inimesed, keda ma olen oma elus kohtunud, on täiesti erinevad. Kindlasti erineb väga palju nende välimus, käitumine ja harjumused, aga kõige rohkem, minu arvates, erineb inimeste iseloom. Ja see sõltub paljudest teguritest: inimese vanusest, haridusest, ümbriskonnast, isegi sodiaakmärgist ja temperamendist. See kuidas nad tunnevad, mõtlevad, töötavad ja tajuvad maailma on ka erinev. Kuid maailm vajabki erinevaid inimesi. Mõnest saavad tavalised perenaised, paljudest palgatöötajad, teised eelistavad freelance ehk vabakutselist tööd või...
Uimastid Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist suhtumist , meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantiedeks, stimulantideks ja hallutsinugeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust ehk narkomaaniat. Uimasti on tegelikult aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on uimastav mõju. Samuti on selles registris palju aineid, mis ei ole uimastava toimega vaid on ergutid. Narkootukumideks loetakse ka neid aineid, kus on tegemist seguga ja millel ei ole uimastavat toimet. Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, kuid on ka mitmel pool lubatud, näiteks teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeks kasutuseks erilitsentsi alusel. N...
Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel Inimene, kumba poole ta rohkem kaldu, kas hea või kurja poole, sõltub peamiselt kahest asjast: tema iseloomust ja ümbritsevast keskkonnast. Juba väikesest saadik oleme õppinud tundma head ja kurja, mis õige ja mis vale. Me tunneme häbi ja süümepiinu, kui me oleme midagi valesti teinud, aga vahel me tahame teha mõnikord halba teisele inimesele, sest me oleme kadedad, et neil on midagi, mis pole või mingi muu selle sarnane põhjus. See eest tunneme rõõmu, kui oleme midagi hästi ja head teinud. Aga miks me oleme sellised, ühel hetkel head ja teisel hetkel kurjad? Me suudame eristada heast kurjast ja kurjast heast sellega, et meil on südametunnistus aga igal inimesel on see erinev, sest mõnel hakkab süda valutama, kui valetab inimesele, teine jällegi ei pilguta selle peale silmagi. Kuidas südametunnistus kujuneb ja miks on see nii erinev inimestel? Kindlasti oleme sat...
Inimeste suhtumine aususesse ja petmisesse Igale olukorrale leidub alati rohkem võimalusi kui ainult üks ning iga inimene reageerib neile erinevalt. Mõndasi olukordi on lihtsam lahendada, teisi aga mitte nii väga ning tuleb kaalutleda hoolikalt. Kas jääda ausaks või rääkida väike vale? Ennekõike tuleks aga olukordade lahendamiseks mõelda tagajärgedele ning kuidas võimaliku petmise tõttu võivad sellesse suhtuda ümbritsevad kaaslased. "Tuleb olla aus," on lause, mida õpetatakse juba lapsest saadik ja mida peetakse väärtuseks, kuid tegelikkuses ei leidu ühtegi inimest, kes poleks kunagi valetanud. Aususesse suhtub iga inimene erinevalt, sest igaühel on sellest oma arusaam. Mõnikord ei taha inimesed olla ausad sellepärast, et kardetakse oma väljaütlemiste mitte meeldimist teistele osapooltele, mis paneb neid luiskama, kas tervenisti või vähemalt osaliselt. Poolik tõde on terviklik vale ning kui vale päevavalgele jõuab, on...
Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetataksegi erasektorit ka tulundussektoriks või ärisektoriks. Ühiskonna struktuurid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb arvestada riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, ka selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. Kodanikuühiskond on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Nüüdisdemokraatia analüüsides võib eristada kahte peamist lähenemisviisi: Esimene rõhutab, et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Teine lähenemisviis peab silmas kodanikuühiskonna majanduslikku mõ...
Sisukord Sissejuhatus Rääkides värvulistest räägime maailma kõige levinumast linnuriigist. Värvulistel on 4 alamseltsi: lainokalised, türannilised, lüürasabalised ja laululised ning värvuliste alla kuulub 49 sugukonda. Värvuliste välimus on seinast seina, ent sulestik on neil kõigil enamasti mustriline. Selts: Värvulised (Passeriformes) Värvuliste selts hõlmab väga palju liike ja suure arvu sugukondi. Värvulised on liigirohkeim linnuselts; u. 5100 liiki, Eestis üle 100 liigi. Suurim värvuline on ronk, väikseimad on pöialpoisid ja nektarilinnud. Värvuliste hulka kuuluvad meie kõige tavalisemad suvelinnud (kuldnokk, metsvint, pääsuke et al ) ja talvelinnud (varblane, tihane, käbilind, musträstas et al). Üle poole Maad asutavatest linnuriikidest kuulub sellesse seltsi. Kõige enam on neid troopiliste alade metsades; mida enam põhja poole, seda vähem on värvulisi nii absoluutselt, kui suhteliselt. Vaatamata tunduvatele erinevustele välisku...
MIKS ME SUHTLEME? Me kõik vajame teisi inimesi. Me kõik vajame suhtlemist. 1. Füüsiliste vajaduste rahuldamiseks Seda tõendavad inimsuhete purunemisel tekkivad tervisehäired (vererõhu tõus, infarkt, vähk, insult, eluea lühenemine); enesekahjustused (maksatsirroos, tuberkuloos, enesetapud) ning psüühilised häired (depressioon, hirmud jms.). Oma füüsiliseks ning psüühiliseks heaoluks ja elu säilitamiseks vajame inimsuhetelt nii kvantiteeti kui kvaliteeti. 2. Ego (mina) vajaduste rahuldamiseks Kas ma olen tark või loll, ilus või inetu, osav või kobakäpp? Peeglisse vaadates neile küsimustele vastuseid ei saa. Ainult suheldes saame iseennast tundma õppida, leida oma identiteeditunde. 3. Sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks Suhtlemine lubab meil rahuldada vähemalt järgmisi olulisi sotsiaalseid vajadusi: · lõbu järele · (kellessegi) kiindumuse järele · (millessegi) kaasatuse järele · (kohustuste eest) põgenemise jä...
MORFOLOOGIA Morfoloogia ehk vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest morfeemidest lähtudes. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: 1) sõna muutmine ja 2) sõnamoodustamine. Morfeemide järjestuse uurimist nimetatakse morfotaktikaks. Morfoloogilise protsessi all mõeldakse operatsioone, mida rakendades saab kirjeldada vormide moodustamist. Morfoloogiline loomulikkus avaldub selles, et keerulisemat sisu kodeeritakse keerulisemalt ja lihtsamat vastavalt lihtsamalt. Sõnavormide moodustamist käsitlevat vormiõpetuse osa nimetatakse vormi- moodustuseks ehk morfoloogiliseks sünteesiks ja sõnavormidest arusaamist käsitlevat osa morfoloogiliseks analüüsiks. * Sõna Keelesüsteemi tähtsamad struktuuriüksused on lause ja sõna. Morfoloogias selgitatakse sõnade siseehitust, lause on aga sõnadest moodustatud tervik. Sõnad võivad iseseisvalt ...
Sissejuhatus Armukadedus ja truudus täiendavad üksteist. Ilma nende omadusteta head suhted ei ole võimalikud. Nad mõlemad mängivad suurt rolli inimeste omavahelistes suhetes. Iga paar peab teadma armukadeduse ja truuduse piire ning jälgima neid suhete idealiseerimiseks. 2 Armukadedus Armukadedus on mõiste, mida on üldse raske mõisteliselt defineerida. Armukadedus on inimeste tundmus kellegi või millegi suhtes. See väljendub siis, kui tunnetakse huvi kaaslase toimetamise vastu ning muretsetakse tema eest. Enamasti on armukadeduse põhjuseks tüüpilised mõtlemise ja järelduste tegemise vead. Armukadedust leebemas vormis peetakse kindluse märgiks ja selle puudumist tõlgendatakse kui hoolimatust. Normaalne armukadedus on muutumas ebanormaalseks, kui seda on liiga vähe või vastupidi liiga palju. Paljudes suhetes armukadedus ületab mõistlikkuse piire ning see hakkab suhet tasapisi hävitama. Seda nimetatak...
Jakob Westholm Gümnaasium Elevandid Referaat Ralf-Viljar Väljas 7.b Tallinn 2011 Sissejuhatus Järgnevas tekstis räägin ma elevantidest. Ning veel räägin lähemalt nende keha kaalust ning nende pikkustest. Ma tegin lühikese kokkuvõtte elevandi elust. Toon välja võrdlusi India ja Aafrika elevandist kumb on suurem või näiteks kummal on ümaramad kõrvad. Kirjutan veel lähemalt elevandi võhkadest, mis on elevandi kaitse relvad ning need on tohutult suured, võhad võivad kasvada kuni 3 meetrit. ...
Vahel mõtlen inimeste aususe üle Õhtuti voodis pikutades mõtlen tihti inimestest. Magama jääda on raske, sest hilistundidel tulevad just kõige sügavamad mõtted, kuid ausus on igapäevane teema, millest peaks igaüks mõtlematagi kinni pidama, kuid tihtipeale ei pea keegi sellest lugu ja valed lipsavad ikkagi suult. Me kõik eeldame, et inimesed oleksid ausad, kuid me ei mõtle, et mõnikord tulevad ka endil suust valed. Perede püsima jäämise huvides on ülioluline, et räägitakse omavahel ausalt. See tähendab, et räägitakse tõtt ega valetata. Lapsed õpivad kõige enam oma vanematelt, seega kui nemad ei räägi tõtt, hakkavad ka lapsed valetama. Pojad ja tütred vaatavad oma isasid ja emasid kõrvalt. Võib küll arvata, et lapsed ei pane suurt tähele, kuid tegelikult on nad väga terased ning võtavad vanemate käitumist kergelt üle. Lapsed on ausad kuni rääkima õppimiseni. Alates sealt hakkab ta kasutama vanemate kõnepruuki...
Betoonsein kui suhete rikkuja Me elame infoajastul, kus suheldakse erinevate sotsiaalvõrgustike teel. Kui vanasti peeti kaugel olevate sugulastega kirjavahetust, siis tänapäeval on selline stiil üpris haruldane. Rahvas eelistab pigem juttu ajada mobiil- või lauatelefoni teel. Lapselapsed ei kipu just tänu nendele võimalustele ka minema maale vanavanemate juurde. Nüüdisajal on elutempo kõigil üsna kiire. Tekkinud on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad tohutul hulgal vaba aja sisustamiseks loodud huviringe. Noored tahavad käia kõiksugu kunsti-, käsitöö-, laulu- ja tantsuringides. Lisaks sellele harrastatakse pillimängu muusikakoolis ja sporti. Ka koolipäevas on keskmiselt seitse kuni kaheksa tundi ja need on päris väsitavad. Oma hobidega saab tegeleda alles pärast seda. Koju jõutakse hilistel õhtutundidel ning siis alustatakse juba kodutööde tegemisega. Seega on iseenesest mõistet...
Arvestustöö nr. 2. AJA KASUTAMISE AUDIT Eesnimi Perekonnanimi Matrikli nr. Eriala AJA KASUTAMISE AUDIT Märkus 1: Vastavalt sellele, kas Te kirjeldate rohkem või vähem erinevaid tegevusi, võite tabeli ridasid juurde teha või ära kustutada. Märkus 2: Palun kasutage aja märkimiseks järgmist formaati: “tund:minutid”, näiteks 1 tund ja 30 minutit märkige 1:30 Ööpäevas keskmiselt Teie hinnang (liiga palju, TEGEVUSE NIMETUS kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar (tundides:minutites ) Magamine 7...
Hiina Rahvavabariik Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles (Zhnghuá rénmín gònghéguó)) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool). Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulas, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest. Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Väljendiga ...
SISUKORD Definitsioon.................................................................................................................................2 Planeetide teke............................................................................................................................ 2 Jaotus...........................................................................................................................................2 Nimetamine.................................................................................................................................2 Päikesesüsteemi planeedid..........................................................................................................2 Merkuur...................................................................................................................................3 Veenus.......................................................................................
Kauba valikul on kõige määravam selle kvaliteet Kauba kvaliteet huvitas alati inimesi: keegi ei taha osta mittesöödavat toitu; riietust, mida on võimatu kanda; mööblit, mis saab murduda; kosmeetikat, mis tekitab allergiat. Ma ei ole nõus sellega, et kvaliteet on kõige tähtsam kauba valikul. Minu arvates, kõige määravam toodete valikul on hind, kvaliteet aga peab vastama selle hinnale. Riideid ostes vaatan ma algul selle välimust, hinda, pärast vastandan ja võrdlen kvaliteeti ja selle maksumust. Kahjuks moemaailmas on oma seadused: inimesed ei maksa rõivaste kvaliteedi, vaid brändi ja disaineri nime eest, kes toodab neid rõivaid. Siin võival olla miinused ka: mõnikord moebrändide kvaliteet on halvem kui kauplustel madalama hindadega. Toiduaineid valides vaatan ma hinda, aga kvaliteedi kontrollimiseks ma proovin neid ja valin selle, mis mulle meeldib. Kosmeetika aga on tähtsam minu jaoks oma kvaliteetiga...
1.sissejuhatus 2. tööriistad 3.valgustid 4.salong 5.auto kere 6.kinnitusvahendid 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles töös teen üldise ülevaate autode kere ja sisustuse osandamisest ning koostamisest. Tööriistad Archimedes (287 E.KR 212 E.KR) leiutas keerme ja kruvi põhimõtte. Alguses ei kasutatud keermeid nii nagu meie seda tänapäeval teeme, ehk siis asjade ja koostude ühendamiseks. Aja möödudes hakkasid roomlased keeret kasutama ka asjade kinnitamisel ja leiutasid algupärase mutri. Näiteks kasutasid nad sellist algelist poltliidet vankri rataste kinnitamisel. Keskajal kasutati mutreid ja keeret järjest rohem. Koos tehnoloogia ja masinate arenguga tekkis vajadus kinnitada erinevaid masina detaile üksteise külge ja oli vaja leida lahendus, et saaks kuluvaid detaile kiiresti vahetada. 18. sajandil, kui leidis aset tööstus revolutsioon, tekkis jä...
JEKATERINA TSINJAJEVA O15-012 · 1.Psühhiaater spetsialist, kes tegutseb psühhika- ja käitumishäirede diagnoosimisega, hindamisega, ravimisega ja ennetamisega. Tavaliselt tegeleb raske haigustega inimestega ning eelistab rohkem kasutada ravimeetodi pillidega. Psühholoog diplomeeritud spetsialist, kes sai haridust pedagoogilise või kliinilise proofilis. Psühholoog saab kasutada oma teadmised, mis oli omandanud õppimise ajal, et tegeleda psühhodiagnostikaga, psühhokorrigeerimisega, kutseuunitlusega, psühholoogilise konsulteerimisega, teadustegevusega ning ka õppimise ja töötamise protsessi negatiivsetega tagajärjedega. Psühholoogil on olemas neli suunda: -Kliilinepsühholoog -Lapsepsühholoog -Koolipsühholoog -Kohtupsühholoog Psühhoterapeut arst, kes tegeleb ,,psühhilise mõjutamise" ravimis meetodiga nagu vestlused, selgitused, sisekonfliktide identifitseerimine ja patsiendi psühholoogilise probleeme lahenduse leidmine. · 2....
1. Selgitage ja tooge näiteid, milliseid spetsiifilisi võimalusi/piiranguid majandustegevuseks loovad tihedad sidemed või võrgustikud. Võimalus saada kergemini/kiiremini tööd - mida rohkem tuttavaid, seda rohkem võimalusi saada tööle. Kellelgi on ikka midagi pakkuda. Samuti usaldavad tööandjad tavaliselt rohkem neid inimesi tööle, keda soovitatakse mõne alluva poolt, kui neid, kes kandideerivad uuena. Näiteks mina sain alaealisena tööle just läbi tuttava kaudu. Kui oleksin hakanud läbi tööportaali tööd otsima, siis oleks võinud juhtuda, et oleksin jäänud tööta. Võimalus liikuda tööalaselt kiiremini edasi – tihedade sidemetega inimestel on kergem liikuda tööalaselt edasi. Lisaks on sidemed - juurdepääs teistele inimestele ja institutsioonidele paljude valgekraeliste töökohtade puhul just see, mille pärast tööandja üldse tööle võtab. Võimalus saada majanduslikku kasu- võrgustikud, kui need on piisavalt ulatutuslikud, ühendavad ...
Jüri Gümnaasium SIHKTIIVALISED Liisa Tamm 8.h klass õp. Mari Sarv 2011 Sisukord · Sissejuhatus · Välisehitus · Siseehitus · Paljunemine · Heli tekitamine · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Lisa: fotod Sissejuhatus Sihktiivalised on üle maailma levinud suur putukaselts, kust on teada üle 20 000 liigi. Eestist on neid leitud aga üllatavalt vähe - kõigest 39 liiki, ja vaid paar on selliseid, mida pole veel tabatud, kuid mille leidmine on tõenäoline. Kõige rohkem sihktiivalisi esineb troopilistes ja subtroopilistes maades. Selts jagatakse kaheks alamseltsiks: pikatundlalised ja lühitundlalised. Lühitundlalisi on tunduvalt rohkem kui pikatundlalisi, arvud on vastavalt rohkem kui 13 000 ja rohkem kui 7 000. Eestis on vastavad arvud 27 ja 12 (http://www.zbi.ee/satikad/putukad/sihk/ ). Eestis on tavalisemad ritsiklaste eh...
Organisatsioonikäitumise kodutöö Raamatupidamisettevõtte Selleks, et ettevõtte hästi toimiks, on vaja rahulolevaid töötajaid ja kliente. Kindlasti peavad ka juhid olema inimlikud ja vastutulelikud, et kõik toimiks hästi. Kui iga ettevõttes töötav isik annab endast 100%, oleks ettevõte justkui täiuslik. Kuid selleks, et seotud inimesed annaks endast kõik, peab neil olema häid motivaatoreid, mis neid tööle innustavad. Inimest motiveerib ikka palk ja preemia. Need on peamised näitajad, mida inimesed arvestavad tavaliselt esimesena, kui tööle kandideerivad. Tänapäeval on raha tähtsus väga üles paisutatud ning enamasti ongi just raha peamine motivaator. Mõned inimesed taluvad igasuguseid ebainimlikke käitumisi ülemuse poolt või kõlbmatuid tingimusi ainult raha nimel. Kui ettevõttes ka preemiat pakutakse, innustab see ka töötajaid rohkem pingutama. Niisiis paigutataksegi raha tavaliselt esikohale. Sõbralik kollektiiv on ka väga tähtis. Töö...
Puravikulised Käsitletavas puravike rühmas on neli suuremat perekonda, teistest Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega. Meie metsade levinumaid mükoriisamoodustajaid on harilik kivipuravik, kes on seotud mitme puuliigiga. Kõiki...
Meedia noore inimese kujundajana Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõiki. Selles levib nii kollaseid kui ka puhtaid toone. Väikesed lapsed, kes juba lugemist harjutavad, teavad kollasest ajakirjandusest nii mõndagi. Vanemad inimesed oskavad eristada ebavajalikku vajalikust ja seavad meediaga suhtlemisel ka eesmärgid konkreetse info saamine, näiteks poliitika või see, mis toimub hetkel maailmas, oma riigis. Noort inimest tavaliselt ei huvita see, kes on peaminister ja kuidas ta oma tööd teeb. Neid huvitab pigem pinnapealsem info - kellega peaminister oma naist petab või mida sööb tema naine. Kas see info peaks tõesti olema kuidagi ühe noore inimese jaoks vajalik? Ei, aga see noorlaps on alles sirgumas inimeseks, kui me räägime nt. teismelistest, ta ei tea veel, miks tal läheb vaja teadmisi sellest, kes juhib meie riiki või mis on hetkel tema vanema palk või kas see väheneb või suureneb. Ta saab, juhul ...
Kariibi meri Hanna-Maria Hurt 8b. klass Üldine info mere kohta Kariibi meri asub Kesk- ja Lõuna-Ameerika vahel ning on ääremeri. On Atlandi Ookeani osa. Mere üldandmed Pindala: 2 512 000 km2 Keskmine sügavus: 2429 m Suurim sügavus: 7 680 m Saared Kariibi meres asuvad sellised saared nagu Kuuba, Haiti, Dominikaani Vabariik ja Väiksed Antillid, kuigi neid on veel rohkem. Kõige suuremad neist on Kuuba, Haiti ja Dominikaani Vabariik. Kliima saartel Kariibi mere troopilise kliima tõttu langeb temperatuur väga harva alla 25 kraadi, kuid tihti leevendab päevast palavust jahutav meretuul. Mõnikord tabavad saari ägedad orkaanid, mis tekitavad tõsiseid purustusi. Aasta temperatuuri amplituud on väike. Mere elustik Tuntuimate Kriibi mere piirkonna korallide hulka kuuluvad kork- ja kivikorallilised. Korallrahude vahel ujuvad imekauni värvusega kalade parved, näiteks huul-...
Arutlus Koolilapse mured ja rõõmud Koolilastel on palju muresid ja rõõme. Mõnedel rohkem rõõme, mõnedel rohkem muresid. Teismelisel on kindlasti rohkem muresid. Näiteks ajavad õpetajad närvi või on halvad hinded. Kui saad mõne halva hinde siis oled väga kurb ja võib olla järgmises töös ei pinguta enam nii palju, kuna oled loobunud. Hommikune ärkamine on samuti õudne. Mõnikord lähed liiga hilja magama ja siis ei saa hommikul lihtsalt kuidagi üles. Tihtipeale jääb kodus väga palju teha ning lihtsalt ei jõua nii palju. Kontrolltöid on ka mõnel nädalal lausa 4 tükki ning nendeks õppimine võtab palju aega, eriti kui on mingi väga raske aine. Rõõmudeks võiks lugeda seda, et kooli tulles näed oma sõpru. Kindlasti on tore ka see, kui saad mõne hea hinde raskes aines või kui õpetaja sind kiidab. Aga näiteks algklasside õpilastele on kooli tulek ainult hea asi. Nendel ...
,,Sündmused muudavad inimest." (Alexandre Dumas) Inimene on just nagu valmimisjärgus savivaas, mida elu voolib. Mida tugevamini vaasi voolida, seda märgatavam on toimunud muudatus. Mõnikord puudutavad elu käed inimest vaid üsna õrnalt ja mingit nähtavat erinevust pole. Teinekord on muutused üsna suured, torgates kohe silma. Milliseks võivad sündmused inimest muuta? Kuidas tunneb end inimene, kes on mingist kohutavast õnnetusest eluga pääsenud? Kahtlemata on ta hirmunud ja sokis, ent tunneb kindlasti rõõmu selle üle, et ellu jäi. 11. septembril 2001. aastal hukkus New York'i World Trade Centeri kaksiktornides peaaegu 3000 inimest. See traagiline sündmus mõjutas nii surnute lähedasi, ellujääjaid kui ka kogu maailma. Nende sündmuste keerises võis tunduda ebainimlik siirast rõõmu tunda. Aga miks mitte? Elu on niigi lühike ja keegi ei tea, millal on tema aeg siit ilmast lahkuda. Kui olla väga lähedal surmale ja siis pääseda, on inimesel tä...
Kas koolis on tähtis vaid hinne? Kas head hinded koolis tagavad hea karjääri ja õnneliku elu? Kaldun arvama, et paraku mitte. Usun, et ükski tööandja ei tunne iial huvi, mis hinde ma ajaloo kontrolltöö eest 11.klassi sain. Arvan, et üheskis CVs pole küsimusi mu keskkooli või ülikooli hinnete kohta, pigem arvan, et rohkem tahetakse teada, mis on minu varasem töökogemus ning minu hobid – need on tööandja jaoks hoopis olulisemad, kui on hinded. Kui on tulemas kontrolltöö või mõni muu hindeline töö, siis ikka mõnikord tuubin nii palju asju pähe, kui võimalik ja nii sooritan tööd enamjaolt edukalt. Ainult hinnetele õppimine kurnab kindlasti väga palju õpilast, nt kui õpid kogu öö ning tuled järgmine päev kooli, teed selle töö ära ja saadki väga hea hinde, kuid kas see on elus kõige tähtsam. Arvan, et see ei ole kuigi oluline, muidugi ei saa ka nii, et ei õpi midagi ja loodad tulevikus heale töökohale. Kindlasti ei...
LUUA METSANDUSKOOL MATKAMISE ALUSED hariduslik programm ,,LOOMADE JÄLJED MATKARADADEL" Koostaja: KRISTI ROOTS (LRJ/2) Juhendaja: EVELI HABAKUK Luua 2012 Loomade jäljed matkaradadel Metsarahvastele, kes küttimisega end elatasid, oli loomajälgede ning teiste maastikule jäetud märkide tundmine elutähtis. Meie ajalgi otsib järjest rohkem inimesi vabal ajal energiat ja lõõgastust loodusest. Üha enam õpitakse looduse kaudu kaitsma meie eksistentsi ja tuntakse huvi loomade ning taimede vastu. Taimede tundmaõppimine on lihtsam, kuna nemad ei liigu paigast. Keerukam on tundma õppida imetajaid, kuna enamuses on nad öö või videvikuloomad ning põgenevad vähimagi ohu korral. Kahjuks kaovad nende tegutsemisjäljed ka üsna ruttu. Kas uhub neid vesi, tuul või jäävad...
Ühiskonnaõpetuse kodutöö 2 1. Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2. Põhiseaduse eesmärk? Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. 3. Proovi leida vastuolusid ja kritiseerida Põhiseaduse paragraafidest 1-55 (I ja II peatükk) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib v...
A. Camus ,,Katk" Jah, katk kui kergesti leviv nakkushaigus, mida kannavad edasi närilised, eriti rotid ja ümisejad. Esmalt hakkavad linnas pesitsevad rotid surema, tulles seda tegema tänavale, edasi haigestuvad inimesed üha rohkem ravimatusse haigusesse, mille tõttu tabab neid surm ja viimaks suletakse linn karantiini. Camus analüüsib tohutult just seda, kuidas saavad inimesed hakkama eelkõige iseendaga tõugatuna üksildusse, äralõigatuna lähedastest. Millised tunded valdavad inimesi katku esimestel kuudel ja millisteks on transformeerunud kaaskodanike inimmõtted katku viimases etapis. Camus' tõeliselt hämmastav sõnastus analüüsimaks erinevate, väga erinevate, isiksuste loomust ja viimase muutumist. Paljud kaaskodanikest jätsid katku süvenemise ajal kõrvale oma egoistlikkuse ja hakkasid tööle koos teistega, et katku vastu võidelda, kuid oli ka ne...
Roll muusikas Rokk Terminit ,,rokk" kasutatakse paljude stiilide kirjeldamiseks, alustades ebakõlas oleva kvint- akordidega trash-metal'is kuni soft-roki õrnade harmooniateni. Rokil on rohkem alamliike kui ühelgi teisel muusikavormil. Rokk on kitarripõhine muusikastiil, mida tavaliselt mängib neljaliikmeline grupp, enamasti kitarr, basskitarr, trummid ja vokaal, kuid on ka viieliikmelisi bände, kus on tavaliselt juures klahvpillid või teine kitarr. Roki taktimõõt on tavaliselt 4/4. Bassimängija ülesanne on igas rokizanris sama: visandada akordide sarja, samal ajal kokku mängida trummidega, et luua võimas ja kaasakiskuv rütm. Kitarrisoolod on rokis esileküündivad, kuid need laienevad mõnikord ka basskitarrile, välja arvatud progressiivsetes rokistiilides. Bassiread on tavaliselt lihtsad, need kas kordavad kitarril mängitud riffe või toovad esile akordide madalaimad noodid. Üheks heaks näiteks basskitarrist rokkmuusikas on meeldejääva b...
Kodutöö III Essee inimarust John Locke 1.) Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab väljapoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik sellest, et ta mõtleb ning sellest, millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb. See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta lõppude lõpuks tuleneb. Meie ettekujutus (see mille üle mõtiskleme) varustabki meid ja meie aru mõtlemise kogu materjaliga. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Need kaks on teadmise allikad, kust on pärit kõik ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel võivad olla. 3.) Aistimin...
Kes on tähtsam, kas üksikisik või kollektiiv ? Iga inimene on maailmas eraldi seisev isik see tähendab, et kõik inimesed on ainulaadsed ja väärtuslikud sellena, kes nad on. Üksikisiku rollis on inimene üksinda. Inimene peab tulema ise toime. Kollektiivis on oluline seos teiste inimestega. Alati arvestatakse teistega ja aidatakse, abistatakse neid. Minu arvates on üksikisiku rollil suurem raskus hakkama saamiseks. Aga miskipärast väärtustatakse seda rohkem. Oletame, et inimene saab üksinda millegi väga tähtsa asjaga hakkama, siis kogu au ja tänu läheb temale. Teda väärtustatakse. Muidugi, ka kollektiivseid gruppe väärtustatakse ja austatakse, kui nad on teinud saavutusi. Aga kollektiivi puhul ei pruugi saada kõik inimesed kollektiivis eraldi samavõrdset tähelepanu. Kollektiivis olles on kergem hakkama saada, nagu öeldakse ,,kaks pead, on ikka kaks pead". Olen seisukohal, et on juhuseid kui inimene ei saa käituda ...
ÜLENURME GÜMNAASIUM LEANA STEPANOVA XII a klass EHITUSMÜKOLOOGIA REFERAAT JUHENDAJA: EVELYN KOSTABI ÜLENURME 2008 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Harilik majavamm......................................................................................................................4 Männi-mädiknahkis...................................................................................................................5 Näätskorgik, majakorgik, majanääts.............................................................
Valgejänes · Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. · Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub valgejänes väga vähe. Ta elab üksikult ilma sõpradeta oma vaikset elu oma pisikeses metsatukas. · Toiduks on talle mitmesugused rohttaimed ja peenikesed puuoksad ning jämedamate okste ja tüvede koor. Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Nimelt sööb ta oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
