Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Diktatuur või Demokraatia? (0)

1 Hindamata
Punktid
Diktatuur või Demokraatia?
Diktatuur või Demokraatia, kumb on parem riigikorraks ja milline mitte?
Demokraatia on see, kui võim kuulub rahvale, aga kui võimul on ainuvalitseja siis see on diktatuur.
Mõnikord võib diktatuur olla hea, sest kui üks inimene otsustab, siis tulevad otsused kiiremini ja rahvas ei vaidle nendele vastu, aga see võib tekitada olukorra, kus see diktaator ei teeni rahva/riigi huve
ja seega on demokraatia parem, kuna rahvas saab ise otsustada või siis valida inimesed, kes neid otsuseid teevad. Kui need otsused rahvale ei sobi, siis saavad nad seda oma häälega valimistel näidata, ideaalis.
Vanemal ajal oli diktatuur väga levinud, aga need ei teeninud tihti rahva huve ja seega tekkis nende kõrvale teine riigikord : demokraatia. Demokraatia tulekuga muutusid olukorrad paremaks, inimesed olid võrdsemad.
Tänapäeval esineb demokraatiat rohkem kui diktatuuri, jah, diktatuur on mõnikord hea, aga diktatuur võib olla riigi arengule väga ohtlik. Kõik oleneb juhist.
Diktatuur või Demokraatia #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor The_White_Dead Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Nüüdisühiskond
2
doc

Nüüdisühiskond

Pluralism ­ huvide paljusus. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. Tagatud on demokraatlikud vabadused. Kehtib võimude lahususe põhimõte. DEMOKRAATIA EELDUSED: Üldine kirjaoskus. Ajakirjanduse laialdane levik. Kodanikuühiskonna kujunemine. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine. Suured inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi SIIRDERIIK/SIIRDEÜHISKOND ­ riik/ühiskond, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st demokraatia muutub diktatuuriks või vastupidi. Omane sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. JÄTKUSUUTLIK ARENG ­ areng, mis rahuldab praegu põlvkonnavajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. HEA VALITSEMINE: Legitiimne e. Õiguspärane: rahva usk, et valitsejad käituvad õigesti, valitsemine seadustega kooskõlas. Efektiivne: suutlikkus oma otsuseid ellu viia, kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine

Ühiskonnaõpetus
Demokraatia ja diktatuur 1920-30-aastatel
6
doc

Demokraatia ja diktatuur 1920-30. aastatel

Käina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub

Ajalugu
Võim
5
docx

Võim

Võim ­ Võim eksisteerib kõikjal ja on jaotunud ebavõrdselt. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused ­ Alati domineerib mingi grupp nõrgemat või alamat gruppi. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid ­ Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega. Riigi klassikalised tunnused ­ Kindel territoorium, kus peavad elama inimesed ­ rahvas,

Ühiskond
ÜHISKOND- Demokraatlik tänapäeva riik-
4
odt

ÜHISKOND ''Demokraatlik tänapäeva riik''

tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda. 4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse. 5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad. Osasid riike ei tunnustata, sest neil pole kindlat valitsemisvormi või piisavalt elanike. 3. Nimeta piirkondi maailmas, kus tahetakse luua iseseisvaid riike. Euroopas on neid piirkondi tohutult palju, kus soovitakse luua iseseisvaid riike. Kõige rohkem on neid Prantsusmaa ja Hispaania aladel, nagu näiteks Aragon, Castile, Andalusia, Leon, Normandy, Brittany. Suurbritannia alal soovib iseseisvaks saada Sotimaa. 4. Kuidas erineb demokraatlik võimu iseloom diktaatorlikust võimu iseloomust?

Ühiskonnaõpetus
MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR
3
docx

MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR?

"MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR, TEISTES AGA SÄILIS DEMOKRAATIA?" Ühiskonnas eksisteerib palju valitsusliike. Nendest kaks on näiteks demokraatia ja diktatuurid. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises.

Ajalugu
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ
11
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ

Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. 1) ..AVALIK SEKTOR. (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); 2) ERASEKTOR (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); 3) KODANIKUÜHISKOND. (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult

12. klassi ühiskond
Kontrolltöö küsimused-ühiskond-
3
doc

Kontrolltöö küsimused: ühiskond

Ei ole ühtset riigipead. Riigivalitsemise vormid: Vabariik ­ valitsemisekord, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seadustes ettenähtud kujul. Monarhia ­ valitsemisvorm, mille korral riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on sellele sünnipärane õigus. a) Absoluutne ­ valitsejal piiramatu täielik võim. Araabias. b) Parlamentaarne ­ valitse valitseb koos parlamendiga. Rootsi, Norra, Taani... 13. Demokraatia ja selle liigid: 1. Konkurents 2. Hääleõigus 3. Kodanikuõigused Tunnused: Võimude lahusus; rahva iseseisvus; mitme partei süsteem; riigivõim kuulub rahvale; mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus; juhikultus puudub; võim on rahvale lähedal; valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute poolt; trüki- ja sõnavabadus. Otsene demokraatia ­ rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal. Esindusdemokraatia ­

Ühiskonnaõpetus
uhiskond-demokraatlik-tanapaeva-riik
9
docx

uhiskond-demokraatlik-tan apaeva-riik

2. samm Tunnustamise saavutamine Selleks, et uus riik oleks õiguspärane, peavad olemasolevad riigid rahvusvahelist üldsust tunnustama. Iga olemasolev riik annab tunnustuse oma äranägemise järgi ning mitmed üksused (sealhulgas Taiwan, Palestiina ja Kosovo) on mõnede riikide poolt tunnustatud legitiimsete riikidena, kuid teiste riikide poolt mitte. 2. samm Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga liitumine ÜRO kinnitab, et kuna ta ise ei ole riik, ei ole tal volitusi riigi või valitsuse tunnustamiseks. Kuid ÜRO liikmeks võtmine aitab oluliselt kaasa uue riigi tunnustamisele rahvusvahelise üldsuse poolt. ÜRO liikmeks saamise taotlemiseks peab kandidaatriik esmalt saatma ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile taotluse koos deklaratsiooniga, et ta järgib ÜRO põhikirja. Seejärel edastatakse taotlus julgeolekunõukogule, kus see peab saama 15-liikmelisest nõukogust vähemalt üheksa poolthäält. Kui mõni nõukogu viiest alalisest liikmest (Hiina,

12. klassi ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun