Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meedia noore inimese kujundajana (2)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidagi ühe noore inimese jaoks vajalik?
  • Kuid tekib küsimus milline info mahub sinna?
  • Kui ta on näiteks üliõpilane?
  • Kes ei tea kes on Sven Mikser?
  • Mida teha et kaalus alla võtta?
  • Kes kellega käib?
  • Kellel on kõige rohkem kortse näos?
  • Mis ei aita kaasa ta kirjandieksamile?
  • Millised on tema õigused kodanikuna ja noore inimesena?
Meedia noore inimese kujundajana
Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõiki. Selles levib nii kollaseid kui ka puhtaid toone. Väikesed lapsed, kes juba lugemist harjutavad, teavad kollasest ajakirjandusest nii mõndagi. Vanemad inimesed oskavad eristada ebavajalikku vajalikust ja seavad meediaga suhtlemisel ka eesmärgid – konkreetse info saamine, näiteks poliitika või see, mis toimub hetkel maailmas, oma riigis.
Noort inimest tavaliselt ei huvita see, kes on peaminister ja kuidas ta oma tööd teeb. Neid huvitab pigem pinnapealsem info - kellega peaminister oma naist petab või mida sööb tema naine. Kas see info peaks tõesti olema kuidagi ühe noore inimese jaoks vajalik? Ei, aga see noorlaps on alles sirgumas inimeseks, kui me räägime nt. teismelistest, ta ei tea veel, miks tal läheb vaja teadmisi sellest, kes juhib meie riiki või mis on hetkel tema vanema palk või kas see väheneb või suureneb. Ta saab, juhul kui on peres nii, isa käest iga nädal võib-olla natuke taskuraha . See raha tuleb tema tasku, aga teda ei huvita see, mida peab isa tegema selleks, et raha välja teenida.
Meie generatsioon , nagu ütles Vooremaa peatoimetaja Helve Laasik , on valmis selleks, et uudiseid saaks lugeda tulevikus ka telefonist . Kuid tekib küsimus, milline info mahub sinna? Kogu tekst ja vorming peavad olema konkreetsed, lühikesed ja silmapaistvad. Kellel on aega lugeda telefonist, väikselt ekraanilt, mingit väga pikka uudist, kui tal on karjäär ja neli last või kui ta on näiteks üliõpilane? Sinna on võimalik panna ainult pommuudiseid, mis on lühikesed ja konkreetsed. Näiteks: Sven Mikser võitis valimised; või hoopis midagi poliitikast erinevat: Anu Saagim eksponeeris oma uut pesu. Kumma tee valib noor naine, kelle pea uitab veel pilvedes ja kes ei tea, kes on Sven Mikser?
Internetis on mitu lehekülge, elu24 , buduaar, naistemaailm jne, kes tegelevad küsimustega – mida teha, et kaalus alla võtta? Kes kellega käib? Kellel on kõige rohkem kortse näos? Ja viimasel ajal on moodi tulnud seksinipid. On inimesi, kes kasutavad neid uudiseid selleks, et end õhtul välja elada ja kommenteerida, kui rumalad on ajakirjanikud, toimetajad . On inimesi, kes saavad aru, et see on mõttetu. On inimesi, just neid noori, kes arutavad teemadel - Eesti staar jäi vahele joomisega ja flirtis baaris alaealistega. Aga seda alaealist võib-olla huvitabki ainult tähelepanu; võib-olla oligi tema eesmärk sattuda kuskile sopaajakirja ja tekitada teema, kui küps peab olema tüdruk, et ta ei saaks vastassugupoolt süüdistada vägistamises.
Suurt rolli sirguva inimese elus mängib vanema kasvatus ja soovitused. Kas ta tõesti tahab, et tema laps saaks meedialt informatsiooni, mis ei aita kaasa ta kirjandieksamile? Kas ta tõesti tahab, et tema laps ei teaks oma riigi juhtimisest mitte midagi? Kas ta tõesti tahab, et ta laps ei teaks millised on tema õigused kodanikuna ja noore inimesena? Täiskasvanu teab mõnikord paremini, mis on lapse jaoks parim, sest et ta on kogenud ja tema prioriteedid on paigas. Mõnikord laps ei kuula oma vanemaid. Mina näiteks tegin risti vastupidi sellele, mis mu ema ütles, kuid ma võtsin alati ta soovitust kuulda ning ma olen tänulik talle selle eest. Ma tänan, et ta lubas mul ise avastada , et temal on õigus. Iga laps väärib, et ta ise mõistaks ja kogeks seda, mis ei muutu elus kunagi enam nii oluliseks kui teismeeas.
Usaldagem vanemaid inimesi ja leidkem aega ainult parima jaoks! Sest kes on huvitatud kollasest ajakirjandusest, mis koosneb ainult puhtast tühjusest, kui meil on väärt ajakirjandus, mida lugedes saame aimu maailmas ja meie riigis toimuvast.
Meedia noore inimese kujundajana #1 Meedia noore inimese kujundajana #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mariann Kippar Õppematerjali autor
arutlev kirjand

Sarnased õppematerjalid

TEKSTID-MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

vaadata. Nii haritud inimene teebki. Just teatmeteosest, mitte Internetist, sest minu õpetaja on arvanud, et Internet on nagu pinginaabri vihik, mida ei tasu eriti usaldada. 5 M. Ehala, Tarbetekstid. - Kirjutamise kunst. Tudramäe: Künnimees, 2000, lk 110. 9 1.2.3. Meediatekstid Meediatekstid on argipäevased. Pole kahtlustki, et meedia on meie elus väga tähtis. Puuduvad märgid, et see hakkaks kaduma. Kuulame ju iga päev raadiot, loeme ajalehti, vaatame - kuulame uudiseid. Kõik need viivad meid kokku teiste inimeste eluga, uudiste või erinevate sündmustega, mis on edasiminekuks vajalikud. Raadio kuulub suulise tekstivaramu hulka, sest me ei näe, vaid kuuleme. Raadiouudis on tänane uudis, seal ei kasutata sõna ,,eile". Raadiouudis on alati mõne tunni või mõne minuti vanune.

Eesti keel
SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE
30
docx

SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE

Need on kõige olulisem üldse. Õpetades pead ise siiralt armastusse uskuma ja oskama seda ka ise idealiseerima, nooruk ei oota, et sa ainult kohustustest räägid, nooruk peab aru saama, et see töötab, noorukid võivad teha suuri rumalusi armastuse pärast (kool pooleli, erinevad mõnuained- destruktiivne käitumine, emotsioonide sulgemine, Armastuse teoreetiline tähendus pereuurimustes ning sümbolid kultuuris Üldjuhul kultuuriliselt õpitakse ise. Käib ka läbi meedia- üldjuhul meedia midagi ei tea. Kõige rohkem armutakse sügisel (ütlevad uurimused). Mida mehed hindavad naise puhul- rõõmsameelsus, välimus (mees armastab mitte ilusat naist vaid armsat naist, klassikaline ilu ei köida, peab veel midagi olema), kirglikkust( elujõuline, vitaalne, elu nautimine) Naised meestes hindavad- vaimukas, huumorimeel. Mehed peaks olema ka mehised ja tõsised. Mees peab olema see, kes oskab naisega midagi peale hakata. Oskab naise paika panna

Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine
ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG
16
doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

oma praeguse erialase töökogemuse juures ei ole eelpool nimetatud valdkonnaga ma kuidagi seotud ja esialgu sellepeale mõeldes, tundsin et need valdkonnad on väga eraldiseisvad ja ei puutu minu tööga kokku. Teemasse süvenenumalt vaadates mõistsin mitmeidki sarnasusi ja vajadust end antud teemaga rohkem kurssi viia. See annab eelduse kogutud infot ise edasi analüüsida ja seda noortega, kellega igapäevaselt töötan jagada. Ei saa ju väita et noorsoopolitseinik poleks seotud kooli või noore perekonnaga. Igati seotud on omavahel kõikvõimalikud ametkonnad ja asutused vähemal ja suuremal määral. Seega otsustasin antud referaadis käsitleda õppenõustamiskeskuste, sotsiaalpedagoogi temaatikat, tuues mõningal hulgal sisse ka oma erialast praktikat. Käsitlen nõustamise vajalikkust, kodu ja kooli rolli ja kindlasti ametkondade vahelist koostööd. Lõpuks püüan kokku võtta kogu käsitletud teema ja tuua välja mis on meil hästi ja kus on vajaka jäämisi. Kõik ei saa

Pedagoogika
Artikli analüüs Kas lapse karistamine kerge laksuga on lubatud
3
docx

Artikli analüüs Kas lapse karistamine kerge laksuga on lubatud

muuta ja mida hullem, võib pärandada seda vägivalla viisi edasi järgmistele generatsioonidele, kes hakkavad oma laste peal samu meetmeid kasutama. Psühhoterapeut Ene Talvist kirjutab Postimehe arvamusportaalis TV3 reedest «Omakohtu» saadet kommenteerides, et on uskumatu näha, kui positiivselt suhtuvad eestimaalased vägivalda laste vastu. See ei ole just mu lemmiksaade, sest mulle ei meeldi selle pealkiri. Ma ei pea õigeks ei omakohut kui sellist ega ammugi mitte seda, et meedia seda (võibolla tahtmatult, olgugi naljatamisi) propageerib. Kuid mulle meeldivad saatejuhid ja mind huvitab, mis teemasid üles võetakse. Ja mõnikord ka see, missugune on hääletuse tulemus. Tavaliselt vaatan saadet jupiti, huvitavama saate reklaamipauside ajal. Seekord oli püstitatud väga intrigeeriv küsimus ja jäin vaatama. Hääletuse tulemus oli ootuspäraselt vägivalla kasuks, aga et poolt oli lausa 85 protsenti ja vastu ainult 15 protsenti, on kurb ja masendav

Kirjandus
UUDISTE GEOGRAAFIA
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

Kahjuks kaotab ajaleht kiiresti huvi olulise sündmuse vastu, kui see on keeruline ja nõuab süvenemist. Ajaleheloojad teavad ka, et kui lugu tundub tavalugeja jaoks segane olevat, mõjutab see läbimüüki negatiivselt, sest puuduvad huvilised. Seepärast on kahju, kui sügav ja asjatundlik teemakäsitus ajalehes ilmumata jääb. 1.4. Ajakirjandus ja poliitika Publitsistikas on levinud mõiste kõvad uudised. See ongi valdkond, mis seob meedia ja poliitika igapäevaelu. Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia: uudised valimistest, rahvusvahelistest läbirääkimistest, parteipoliitika jms. Teine suur rühm on majandusuudised oma erinevate harudega (rahandus, tarbijakaitse, börs jms) (Hennoste 2008: 24). Kõvad uudised on inimeste jaoks väga olulised. Valimiste ajal on need ärevad, sest kõik erakonnad püüavad end teistele eelistada, saamaks valitud. Parimal juhul aitavad uudised

Eesti keel
Uurimustöö-Laste ja vanemate suhted
20
doc

Uurimustöö: Laste ja vanemate suhted

Vanemad on kohustatud oma lapse eest vastutama, ta üles kasvatama ja arendama. Selleks, et perekond edukalt toimiks ja oleks võimalik kooselu, peavad kõik pereliikmed panustama ühisesse ellu. Perekonna üheks põhiülesandeks on soo jätkamine, mis ei piirdu ainult laste ilmatoomise protsessiga, vaid soo jätkamine nõuab möödapääsmatult ka kasvava põlvkonna teadvuse kujundamist ja tema kasvatamist. Esimestel eluaastatel paneb inimese arengule ja haridusele kõige tähtsama aluse perekond. Perekond on kasvatuse püha tempel, milles leidub rahu ja vaikust, aga ka elavat ja tegevat elu. Seal valitseb vastastikune usaldus, heatahtlikkus ja armastus, mis on kõige tähtsamad tingimused edukaks kasvatuseks. Sealt võib leida toetust, andestamist, mõistmist. Kahjuks aga igas perekonnas ei leia lapsed rahu,vaikust, usaldust ja armastust. Kuna iga perekond ja kodu on erinev, kasvavadki üles erineva iseloomuga lapsed. (J

Informaatika
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

 Mis kasu on võimalik saada õppides tundma inimese arengut?  Kuidas   just   see   materjal   läheneb arengupsühholoogiale   kui   ainele   võrreldes teistega?  Mis on tähtsaim muutus inimese eluteel?  Millised suhtlemisega seotud ja individuaalsed muutused mõjutavad inimest?  Kuidas   saab   vaadelda   inimese   arengu muutusi?  Milliste meetoditega sotsiaalteadlased  vaatlevad inimest ja kui eetilised need  vaatlused on? 7 Arengupsühholoogia mõiste Arengupsühholoogia   on   psühholoogia   haru,   mis   tegeleb   inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt viljastamisest kuni   surmani

Arengupsühholoogia
Erakonna õpimapp; KESKERAKOND
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

3.Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus. 4.Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiiv energeetika ja keskkonnahariduse arendamises. RIIKLUSE ARENDAMINE JA DEMOKRAATIA KAITSE DEMOKRAATIA ARENDAMINE 1. Presidendi institutsioon. Peame vajalikuks presidendi otsevalimise kehtestamist. 2. Demokraatia ja omavalitsused. Tõelise demokraatliku riigi kujundamiseks tuleb kohaliku omavalitsuse tasandile jätta võimalikult suur otsustuspädevus

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (2)

Blondy profiilipilt
Blondy: Väga hea, andis mõtteid juurde.
13:54 26-03-2011
Skennuu profiilipilt
Skennuu: päris hea kirjand
17:19 27-10-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun