Vahel mõtlen inimeste aususe üle (0)

Vahel mõtlen inimeste aususe üle
Õhtuti voodis pikutades mõtlen tihti inimestest. Magama jääda on raske, sest hilistundidel tulevad just kõige sügavamad mõtted, kuid ausus on igapäevane teema, millest peaks igaüks mõtlematagi kinni pidama , kuid tihtipeale ei pea keegi sellest lugu ja valed lipsavad ikkagi suult . Me kõik eeldame, et inimesed oleksid ausad, kuid me ei mõtle, et mõnikord tulevad ka endil suust valed.
Perede püsima jäämise huvides on ülioluline, et räägitakse omavahel ausalt . See tähendab, et räägitakse tõtt ega valetata. Lapsed õpivad kõige enam oma vanematelt, seega kui nemad ei räägi tõtt, hakkavad ka lapsed valetama. Pojad ja tütred vaatavad oma isasid ja emasid kõrvalt. Võib küll arvata, et lapsed ei pane suurt tähele, kuid tegelikult on nad väga terased ning võtavad vanemate käitumist kergelt üle. Lapsed on ausad kuni rääkima õppimiseni. Alates sealt hakkab ta kasutama vanemate kõnepruuki. Kui põnn oskab rääkida, siis oskab ta ka valetada. Leibkonnas võib ausus seisneda väikestes asjades: kes võttis viimase vorstiviilu, kes jättis riided vedelema. Selle tõttu pere kohe ei lagune, kuid kui vanemate vahel tekivad pinged , siis on oht suur. Lapsevanemad, kui mees ja naine, peavad leidma aega ka üksteisele. Ainult lastele aega pühendada on vale, nemad on peres tänu mehe ja naise armastuse tõttu. Kui partneri armastus jääb tagaplaanile, siis hakkab ta seda otsima mujalt.
Petmine on tegevus, mida kõik peaksid vältima. Suhtes riivatakse sellega kaaslast . Selle varjamine võib hiljem kätte maksta. Kohe kõik ausalt ära rääkides võib leevendada asjaolusid, kuid kui petmine tuleb välja hiljem ja seda kuskilt kolmandast allikast, siis võib kooselul olla lõpp. Mõningatel juhtudel ongi see taotluslik , kuid enamuses pole see soovitud tulemus. Kui on tõesti soov kooselu lõpetada, siis tuleks seda teha ausalt, mitte pettes. Petmine võib tekitada tulevikus suuri hingehaavu ning usaldusprobleeme. Juba noortel, kes peavad seda kõrvalt vaatama võivad tekkida usaldusraskused. Ta näeb, et tema kõrval olev isik valetab oma partnerile ja ta võib hakata arvama , et kõik inimesed on sellised ja petavad . On oluline, et suhtes valitseks rahu ja ausus, pelgalt kõrvalvaataja jaokski ning ka oma südamerahu nimel.
Petmine ei ole ainult suhetes probleem. Petmist esineb ka iga päev koolis. Hindelisteks töödeks ei õpita, seega tuleb õpilastel kasutusele võtta teised meetodid- spikerdamine . Mina, kui õpilane, võin öelda, et tõesti mõnikord matemaatika või füüsika kontrolltöö ajal kirjutan mõne valemi käele, kuid see ei tohiks saada harjumuseks. Spikreid tehes tegelikult õpitakse, kuid oma mälu ei usaldata. Võibolla jäigi valem meelde, kuid igaks juhuks tuleb käelt ikka üle kontrollida. Spikerdamine on koolis keelatud, seega võib seda pidada väärteoks. Järelikult on sellel ka tagajärjed. Nendeks võivad olla hinded 1 või 2, ilma parandamise võimaluseta, samuti peale tunde jätmine. Isegi kui õpetajad ei ütle midagi, siis tegelikult nad märkavad, kui õpilane kasutab ebaausaid võtteid. Pedagoogid on samuti inimesed ja vahel ikka räägivad midagi ümber nurga, kuid nad hindavad õpilastes ausust. Kui õppur on aus, siis on tal suurem väärtus õpetaja silmis .
Jaak Joala laulu „Ausus“ sõnad ütlevad: „Ausus on kui kauge lainte viirg ja üksik sõna vaid me suul.“ See tähendab, et maailmas, kus me elame pole ausus esimesel kohal. Me teame, mis on ausus, kuid täielikult aus pole keegi. Tihti ilustame oma arvamusi kellegi teise jaoks, et ta ei peaks ennast halvasti tundma. Kui tore oleks kohata inimest, kes pole kunagi valetanud. Arvan, et see inimene poleks väga õnnelik. Ta peab koguaeg mõtlema, ega see pole vale või kas see on ikka kindlasti see, mida ta mõtleb. Kindlasti oleks ta väga hinnatud, kuid pinge all elamine võib inimese murda. Ausus on inimeste loomusest kaugel, justkui lained. Võib proovida neid katsuda , kuid siiski langeb ta jälle sügavusse. Inimene on nagu lõvi, kui puutuda hella kohta, siis ründab. Tihtipeale ongi äkkrünnakud kõige ausamad, aga siiski hiljem kahetsedes, proovitakse öeldut ilustada ja ausus kaob.
Olen jõudnud järeldusele, et aususega saavutab rohkem kui valetamisega. Kuigi inimestele meeldib rohkem tõde kui vale, on aeg-ajalt valgeid valesid vaja. Mida rohkem inimene valetab, seda rohkem muutub ta mitte usalduväärsemaks. Kui me oleme teistega ausad, siis hindame sellega nende väärikust. Me ei pea neid madalameteks, vaid piisavalt olulisteks , et öelda neile tõtt.