Arutlus
Koolilapse
mured ja rõõmud
Koolilastel
on palju muresid ja rõõme. Mõnedel rohkem rõõme, mõnedel rohkem
muresid.
Teismelisel
on kindlasti rohkem muresid. Näiteks ajavad õpetajad närvi või on
halvad hinded. Kui saad mõne halva hinde siis oled väga kurb ja
võib olla järgmises töös ei pinguta enam nii palju, kuna oled
loobunud. Hommikune ärkamine on samuti õudne. Mõnikord lähed
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Stella55
Õppematerjali autor
kõiges süüdi õpetaja. Õpetaja on süüdi, et istutakse öö läbi internetis ja ei jaksata tõusta ning lisaks sellele on kogu koolitöö tegemata. Õpetaja on süüdi sinu kõikides negatiivsetes hinnetes ja tegemata töödes. Õpetaja on süüdi selles, et sa saad vanemate käest halva õppeedukuse eest pragada. Pole mingisugust vahet, et õpetaja pole selles süüdi, me lihtsalt leiame selle argumendi, et ta igal juhul süüdi jääks. On suur rõõm alustada tundi teades, et oled valmistunud õppetööks. Hea on saada positiivseid hindeid ning hea on saada õpetaja käest kiita. Kiitmisega ei tohi liialdada, muidu on oht laisaks jääda. Oleme väga õnnelikud, kui mõne reaalaine tunni asemel on koolikontsert või proov. Kõik tunnid, mis ära jäävad on koolilapse suurim õnn ning kõik kontrolltööd, mis edasi lükatakse on veel suurem õnn. Inimene on oma loomult laisk, kui ainult saaksime kogu aeg logeleda ja teha seda, mis meeldib
Kas hindamine on koolis vajalik? Ühiskonnal on palju mõõdupuid, mille järgi seatakse standardid. Koolis on nendeks hinded. Kui õpid hästi, saad häid hindeid, peetakse sust lugu, saad kiita ja oled korralik. Halbade hinnete puhul on ka reputatsioon (just vanemate inimeste hulgas) sellevõrra madalam. Kuivõrd vajalik on koolis aga hinnete panek ja sellega kaasnev õpilaste grupeering? Hinded on kindlasti vajalikud õpetajapoolse tagasiside andmiseks, nii õpilastele endile kui ka nende vanematele. Vanemad ju tahavad teada, mida nende lapsed koolis , kus nad suurema osa oma päevast veedavad, teevad. Lapsed ise on kodus üsna kidakeelsed ning e- koolis nähtavad hinded on vanematele heaks ülevaateks. Õpilased ise aga näevad samamoodi oma edasijõudmist: mis õppeaines ollakse tublid, mis õppeaines nii hästi ei lähe ja milelle rohkem tähelepanu pöörata. Ja kuidas muidu mõõta lapse teadmiste kasvu, kui mitte hinnetega? Üks
käskude-keeldude asemel esitada lapsele heasoovlikke, leebes toonis küsimusi. Mõned näited sellest, mida võiks küsida õpilase ebasoovitava käitumise korral. Mida sa tegelikult tahtsid saavutada ja kuidas see sul korda läks? Millele sa mõtlesid? Mida sa püüdsid tõestada? Mil viisil antud juhul veel oleks võinud toimida? Kas sa mõtlesid läbi, mida selline tegu võib kaasa tuua? Mis sa arvad, kuidas sinu asemel oleks toiminud... (keegi teine õpilane, isa, ema...) Koolilapse lõõgastumine Kui väsimus muutub patoloogiliseks, siis õpimotivatsiooni pärssiv stress viib nii mõnegi õpilase depressiooni ja/või frustratsiooni. Tulemus: milleks pingutada, kui niikuinii ei jõua; apaatsus, käega löömise tunne. Kuidas osa noori sellist patoloogiat ravivad: õpetajale öelda ei julge, vanematel pole aega kuulata -- siis jäävad paremad või halvemad sõbrad. Halvad sõbrad, halb nõu -- lähme jooma, kuniks elu- ja koolimured ununenud; tõmbame rahupiipu ehk narkotsi
Kooli stress Kool tekitab ühele koolieas olevale lapsele loomulikult kõige rohkem stressi, nii nagu töötavale inimesele tekitab seda töö. See kõik on seotud ühiskonna mõju ja inimese enda mõttemaailmaga ja sellega, kas inimene laseb sellel stressil tekkida. Raske on mitte alla anda, kui kõik läheb halvasti ja kui koolis on suur koormus. Tekib tunne, et keegi ei mõista sind ja õpetajad peavad ju läbima ainekava sellisena nagu see on ette nähtud ning tundub nagu ka neid ei huvitaks kas laps saab oma hinded korda või ei. Samas peab nooruk mõistma, et õpib enda ja mitte kellegi teise jaoks. Sest kogu maailmas on konkurents ja selleks, et seal osaleda peab õppima ja ennast arendama. Üheks stressi põhjuseks on eesmärkide puudumine, noored ei tea täpselt mille poole püüdlevad ja mida elult ootavad ja siis tuubivadki lihtsalt pähe materjali mida õpetajad ette annavad. See on minu jaoks õpetajatest vale, õpilased saavad oma p
Anton Adoson MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI ESSEE Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Inna Gorislavskaja Esitamise kuupäev:..................... Tallinn 2015 Juba väikese poisina huvitasid mind autod - kuidas need töötavad ja liiguvad ning kuidas neid juhtida saab. Tol ajal piirdus kõik vaid mudelautodega, mis liiklesid vaibale joonistatud autoteel ning parkisid 2Ds joonistatud majade parklas. Vahel sai neid ka lahti lammutada ning tagasi kokku panna, kuid pettumuseks ei vaadanud kapoti alt kunagi vastu mootor või jahutussüsteemi, selle asemel oli seal vaid näpuotsatäis tühjust. Mõnel uhkemal autol oli plastmassist tükk, mis pidi meenutama mootorit, kuid seda ta polnud ka parima ettekujutuse juures. Veidi vanemaks saades näitas vanaisa mulle, kus kohas mis
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................
pista ja õpetajatega sinasõbraks saada. Seega olime meie õpetajad ja lapsevanemad juba eelnevalt tuttavad. Lastel oli võimalus käia ka lasteaia õuel koos emaga mängimas, tutvumas teiste laste ja õpetajatega. Esimesel kevadisel koosolekul saime lähemalt tuttavaks kõigi lastevanematega. Tutvustasime rühmaruume, mänguasju, rühma elu-olu ja päevakorda. Soovitasime vanematel juba kodus lapsi lasteaia päevakavaga harjutada. Kuulasime ära lastevanemate mured ja kartused, lohutasime neid ja andsime lugeda erialast kirjandust lasteaiaga kohanemise kohta. Panime südamele, et kõige tähtsam on vanemate endi positiivne suhtumine lasteaeda. Rõhutasime, et lasteaiaga harjumiseks on vaja võtta aega, lapse päev peab algama rahulikult ja kiirustamata. Esimestel päevadel tulid lapsed lasteaeda ainult mõneks tunniks hommikupoolikul, koos ema või isaga. Pean seda vajalikuks, sest leian, et kõige suurem hirmu tekitaja 2aastasele lapsele
Miks asusin õppima ehitusviimistlejaks Kõik me tahtsime kunagi saada tuletõrjujaks, politseinikuks, juuksuriks ja isegi kosmonaudid. Asusin õppima ehitusviimistlejaks, sest mind on koguaeg huvitanud ehitus ja ehitusviimistlus tundus huvitav ning samas ka eriline oma mitmekülgsuse poolest. Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja lihtsalt selliste hinnetega muj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid