Leopard (1)

Leopard
Leopard on suur üksildane kiskja , kes võib küttida nii savannis kui metsas,nii maismaal kui puude otsas.Teda märgates põgenevad ahvid kohe kõige peenemate okstega puu otsa , kuhu leopard vaid oma raskuse tõttu ei pääse.Leopard on üüratu jõuga loom , kes võib endaraskuse saaklooma ,näiteks antiloobi vedada kõrgele puu otsa , et seal rahulikult süüa,kuna hüäänid või lõvid võivad kambaga püüda leopardilt saaki ära varastada.Poegi kasvatab emaleopard üksi ja väga kaua.Ta õpetab neid saakloomi kättesaama, ning see on põhjalik koolitus , kaks või kolm aastat.
Leopard elab Aafrikas ja Ida - Aasias. Teda võib kohata ka Kaug - Idas, Turkmeenias ja Kaukaasia mägedes. Leopard on suur, tugev ja väle. Ta käib maapinnal pehmelt ja kuulmatult, ronib puu otsa ning võib osavalt puult puule hüpates kiiresti edasi liikuda . Vett ei karda : ta on meisterlik ujuja .
Leopard on hädaohtlik kiskja. Tungib kallale teistele metsloomadele, hiilib salaja küladesse ja murrab maha koduloomi, kütib linde. Kohates inimest, püüab leopard peitu jääda. Kui aga leopard märkab, et inimene teda nägi, kargab tingimata kallale.
Eluviis
Enamik leoparde on erakliku eluviisiga , kuigi neid on õnnestunud jälgida ka paaride ning isegi väikestes rühmadena. Erandiks on siinkohal innaaeg, kus mõlemast soost loomad kokku saavad ning aeg, mille kutsikad emaga koos veedavad. Põhjus on lihtne: kui ühel ja samal territooriumil elaksid kaks leopardi, siis nad oleksid üksteisele konkurentideks ja peletaks kõik saakloomad sellelt territooriumilt minema. Sarnaselt teiste kaslastega märgistab leopard oma jahilõigu uriiniga ning sügavate küünistusjälgedega puutüvedel. Seal, kus saakloomi on külluses, on leopardi territooriumid väiksemad, kui seal, kus saakloomi napib. Tavaliselt on isasloomadel suuremad territooriumid, mis kattuvad ka vahel emaste territooriumidega.
Leopard ronib väga osavalt mööda puid, jäädes tihti sinna terveks päevaks puhkama või ööseks saaki varitsema. Mõnikord püüab puude otsas koguni ahve. Põhiliselt tegutseb leopard siiski maapinnal. Ta hiilib suure osavusega saaklooma ligidusse ja tabab ta siis mõne võimsa hüppe järel. Mõnikord varitseb kannatlikult loomaraja või joomispaiga juures, et sealt saakloomale ootamatult kallale hüpata. Mõnikord hüppab leopard mööduva saaklooma peale otse puult.
Toitumine
Leopardi põhitoiduks on antiloobid, hirved, metskitsed ja muud sõralised, kuid nende nappusel sööb leopard ka hiiri, ahve, linde, või koguni roomajaid, putukaid ja kalu. Leopard on ka hea ujuja. Leopard tapab ohvri kohapeal, murdes käpahoobiga selle selgroo või pigistades kaela lõugade vahel puruks. Kinnipüütud saak, mis vahel kaalub samapalju kui leopard ise või isegi rohkem, vinnatakse hüäänide, šaakalite ja teiste raipesööjate eest puu otsa. Muide- vanad leopardid söövad ise raipeid. Üksikud isendid spetsialiseeruvad koerte , kasside ja kariloomade murdmisele. Kui leopard on ära söönud, suundub ta esmalt veekogu äärde, et juua. Mõnedele leopardidele maitseb teatud saak, mida nad järjekindlalt eelistavad. Lõpuks tuleb ka leopardide hulgas- kuigi harvem kui lõvide ja tiigrite seas- ette inimsööjaid. Kuigi jultumuse poolest rünnata inimest ületab leopard mõnikord isegi lõvi ja tiigri.
Paljunemine
Paaritumisajal saavad muidu eraklikud isas- ja emasloomad kokku ning veedavad üheskoos kuus- seitse päeva. Kui emasloom on valmis paarituma, annab ta sellest teada tugeva uriinihaisuga, mille ta puutüvele märgistab. Kohe peale paaritumist naaseb isasloom oma territooriumile tagasi ning ei tunne poegade sündimise vastu mitte vähimatki huvi. Leopardide tiinus kestab lühikest aega- 3 kuud. Kui tiinusperiood oleks pikem, raskendaks see emasloomal jahipidamist. Emasloom muutuks nõrgemaks ning tal oleks hiljem raskem iseennast ja oma poegi toita. Hästivarjatud koopas sünnib tavaliselt 2-3 poega . Vahel harva võib pesakonnas olla koguni 6 poega, kuid reeglina jääb ellu vaid 2. Leopardikutsikatel avanevad kaunid sinised silmad 10 päeva pärast peale sündimist. Kuni selle ajani pole kutsikatel ka musti tähne oma karvastikus näha. Leopardipojad kasvavad märksa kiiremini, kui tiigrikutsikad. Ema juurde jäävad pojad kuni kaheks aastaks. Sinnamaani on nad väga tillukesed, ema veab neid ühest kohast teise, et nad ühte kohta liiga kauaks pidama ei jääks ning seeläbi lõvide, hüäänide või isegi isaste leopardide saagiks ei langeks . Emaga koos olles õpivad noored leopardid küttima ning toitu puuokstesse peitma.