Planeedi definitsioon (0)

1 Hindamata

Lõik failist

SISUKORD
Definitsioon 2
Planeetide teke 2
Jaotus 2
Nimetamine 2
Päikesesüsteemi planeedid 2
Merkuur 3
Veenus 3
Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina") 3
Marss 3
Jupiter 3
Saturn 3
Uraan 3
Neptuun 3
Taevakehad , mis on pretendeerinud planeedi staatusele 3
Päikesesüsteemivälised planeedid 3
Astronoomid avastasid Päikesesüsteemi teisiku 4

Definitsioon

Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha , mis tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse". Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö.
Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud päikesesüsteemiväliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide.

Planeetide teke

Arvatakse, et planeedid moodustuvad gravitatsioonilist kollapsi läbitegevast udukogust, millest tekkis planeedi täht. See udukogu kuhjub gaasist ja tolmust, mis tiirleb seni tihedas prototähekettas ümber prototähe kuni tähe tuum süttib ning tekkiv päikesetuul järelejäänud ainese minema puhub .

Jaotus

Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks:
* Maa-sarnased ehk kiviplaneedid , mis koosnevad põhiliselt mineraalidest .
* Jupiteri-sarnased ehk gaashiiud, mis koosnevad põhiliselt gaasidest .
Mõnikord lisatakse ka kolmas rühm, kuhu kuuluvad Pluuto-sarnased kehad, mis koosnevad põhiliselt jääst. Nende hulka kuuluvad ka mitteplaneedid, näiteks meie päikesesüsteemi välisplaneetide jääst kaaslased (nt. Saturni kaaslane Titan ).

Nimetamine

Kõik päikesesüsteemi planeedid peale Maa on nimetatud vanarooma jumalate järgi. Planeetide kaaslased on nimetatud vanakreeka või vanarooma mütoloogiast pärinevate tegelaste, jumalate või William Shakespeare 'i näidendite tegelaste järgi. Asteroide võib nende avastajate äranägemise järgi nimetada ükskõik kelle või mille järgi aga nimed peab heaks kiitma Rahvusvahelise Astronoomiauniooni nomenklatuurikogu.

Päikesesüsteemi planeedid

Päikesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna

Merkuur

Veenus

Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina")

Marss

Jupiter

Saturn

Uraan

Neptuun

Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina).

Taevakehad, mis on pretendeerinud planeedi staatusele

Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres , siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla.

Päikesesüsteemivälised planeedid

Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole. Seetõttu oleks alust nimetada neid planeetideks . Rahvusvaheline Astronoomiaunioon ei ole ühtki neist seni siiski planeediks tunnistanud. Tähtsamad neist on (Päikesest kaugenevas järjekorras) 90482 Orcus, 2003 EL61 ("Santa"), 50000 Quaoar, 9 ("Easterbunny"), 2003UB213 ja Sedna . Viimast peetakse siiski sageli Kuiperi vööst kaugemal paiknevaks.
Kui Sedna 2003, võeti teda planeedina, sest tegemist oli suurima Päikese ümber tiirleva taevakehaga, mis pärast Pluutot oli avastatud. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon teda aga planeediks ei tunnistanud. Põhjus oli peamiselt selles, et ta on Pluutost väiksem. Et aga 2005 avastati 2003UB213, mis on Pluutost läbimõõdu ja massi poolest suurem, siis on küsimus uuesti päevakorda võetud. Arvatakse, et Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kuulutab välja planeedi definitsiooni, mille järgi tõenäoliselt nii Pluuto kui ka 2003UB213 osutuvad planeetideks või siis ei mahu kumbki planeedi mõiste alla.
Alates 1990-ndatest on avastatud hulgaliselt päikesesüsteemiväliseid planeete. Kuna suurte planeetide gravitatsiooniline toime on tugevam ning seetõttu on neid kergem avastada on peaaegu kõigi seni avastatud päikesesüsteemiväliste planeetide mass suurem või sarnane päikesesüsteemi gaashiidude omaga . Siiski pole selge, kas need planeedid sarnanevad gaashiidudele ka muu kui massi poolest või on nad hoopis mingit muud tüüpi, mis pole meie päikesesüsteemis tuntud. Viimasele viitab fakt, et mõned neist planeetidest tiirlevad mööda väga elliptilisi orbiite oma tähele väga lähedal ning saavad seetõttu palju rohkem tähekiirgust kui meie päikesesüsteemi gaashiiud.
Lisaks on leitud ka kolm planeeti, mis tiirlevad ümber ärapõlenud tähe või pulsariks nimetatava supernoova jäänuse ning mis on suuruselt võrreldavad Maa-sarnaste planeetidega. Sarnaste planeetide avastamiseks on NASA-l plaanis välja töötada eriotstarbeline satelliit , mis suudaks avastada Maa-lähedase massiga planeete. Selliste planeetide esinemissagedus on üks muutujaid Drake'i võrrandis, mis hindab Maa-välise mõistuse võimalikkust.

Astronoomid avastasid Päikesesüsteemi teisiku

Astronoomid avastasid kauge tähe ümber tiirlevate planeetide süsteemi, mis sarnaneb Päikesesüsteemiga.
Päikesest umbes kaks korda väiksema tähe ümbert leiti Jupiteri ja Saturni analoogid. Suurbritannia St Andrews’i ülikooli teadlase Martin Dominiki sõnul näitab avastus, et Päikesesüsteemi sarnased süsteemid võivad olla palju tavalisemad kui varem arvati, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator BBCd.
Teadlaste sõnul võib nii selle kui paljude veel avastamata planeedisüsteemide hulgas suure tõenäosusega leiduda ka Maa-sarnaseid planeete. Selliste maailmade avastamine on Dominiki arvates vaid aja küsimus.
«Avastasime süsteemi kahe planeediga, mis täidavad meie päikesesüsteemi Jupiteri ja Saturni rolli. Neil on sarnane mass ning orbiidi raadius, samuti sarnane tiirlemisperiood ,» rääkis Dominik .
«Tundub, et see süsteem on moodustunud sarnaselt Päikesesüsteemile. Kui asi on nii, ei saa meie Päikesesüsteem olla Universumis ainulaadne. Kindlasti peab leiduma teisi sarnaseid süsteeme, kus on ka Maa-sarnaseid planeete.»
Avastatud planeetidesüsteem, mis tiirleb ümber OGLE-2006-BLG-109L nimelise tähe, on meie omast kompaktsem ning asub umbes 5000 valgusaasta kaugusel.
Kuigi väljastpoolt meie päikesesüsteemi on avastatud ligi 300 planeeti, pole siiani leitud meie omale sarnaseid planeedisüsteeme.
Dominiki sõnul on planeetide uurijate kaugemaks eesmärgiks inimestele elukõlbuliku Maa- või Marsisarnase planeedi avastamine. Eesmärk on saavutatav, sest tehnoloogia areneb pidevalt.
«Ma usun, et see juhtub üsna pea,» ütles ta ja lisas, et juba järgmise paari aasta jooksul võivad teadlased avastada midagi väga põnevat.
http://www.postimees.ee/080408/lisad/teadus/teadus/322601.php

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rosegirl1990 Õppematerjali autor

Definitsioon
Planeetide teke
Jaotus
jne

merkuur veenus maa marss jupiter saturn uraan neptuun astronoom

Sarnased õppematerjalid

docx

Referaat - planeedid

Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille

Astronoomia

doc

Lühikokkuvõte Päikesesüsteemist ja planeetidest

sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Planeetide teke Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille sisemusse koonduvad raskemad

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. 2 8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu

Füüsika

pptx

Planeedid

Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Kuidas planeedid tekivad? Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille sisemusse

Loodus õpetus

doc

Päikesesüsteemi ülevaade [ Küsimused+Vastused]

kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 5. Millise kujuga on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. 6. Merkuuri välisilme ja liikumine: Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa.Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva - on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas.Merkuuri pind on väga sarnane Kuu

Füüsika

doc

Päikesesüsteem referaat

planeetidele põhiliselt kivist ja metallist objektidest. Teiseks regiooniks nimetatakse Neptuuni-taguseid objekte, mis koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst nagu vesi, metaan ja ammoniaak. Sinna piirkonda jääb Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks kohtadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeetide konfiguratsiooniks nimetatakse planeetide, Päikese ja Maa mõnda iseäralikku vastastikust asendit. Planeedi ühenduseks Päikesega nimetatakse asendeid, kus siseplaneet jääb Päikese taha või Maa ja Päikese vahele. Ühenduses kaob 4 planeet Päikesekiirtesse ja pole nähtav. Maalt vaadatuna eemaldub Merkuur Päikesest

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

(komeedid, asteroidid, kääbus planeedid jt.) 5 Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning ka kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur kuulub Maa-sarnaste planeetide hulka. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km, planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Merkuuri sisemuses domineerib suur rauast tuum, mille raadius ulatub 1800-st kuni 1900 km-ni. Maalt on Merkuuri väga halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega, kas heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Merkuur

Füüsika

doc

Päikesesüsteemid referaat

pühkis kogu süsteemi ülejäänud gaasist puhtaks, nii et ükski suur planeet ei saanud enam tekkida. Kuigi antud teooria oli alguses puhas spekulatsioon, sest selline Päikesesüsteemi tekkimise kirjeldus pandi kokku vaid teoreetilise konstruktsioonina, siis praeguseks on leitud kindlaid tõendeid samasuguste protsesside toimumise kohta noorte tähtede ümber mitmel pool mujal meie galaktikas. 2. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID Kõigepealt peaks siinkohal lahti seletama planeedi definatsiooni, kuid see polegi nii kerge, kuna planeedi definatsiooni üle on juba pikemat aega vaieldud. Olgugi, et sõna ,,planeet" on tegelikult kasutusel olnud juba tuhandeid aastaid. Algselt ei olnud sõna ,,planeet" defineerimisega mingeid probleeme, sest oli teada vaid 9 planeediks nimetatud taevakeha, mis kuulusid meie Päikesesüsteemi ehk siis ilmselgelt oli planeet iga tõeliselt suur Päikese ümber liikuv keha. Kui aga 1992. aastast avastati

Astronoomia ja astroloogia

Rohkem sarnaseid