senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud. Sunnismaisus- talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada pärisorjus- talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama mõis- suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad koormised- talupoegade kohustused isanda vastu; peamiselt mõisategu ja loonusrent mõisategu- talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel loonusrent- talupoegade kohustus anda isandale osa oma majapidamise saagist aadel (rüütliseisus)- suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas, mille moodustasid kõik feodaalid keisrist väikerüütliteni. Linnus- feodaali kindlustatud elamu, enamasti koosnes üheainsast tornist (tornlinnus), osa aga kujutas endast suri ja võimsaid kindlusi
· Pärisorjus talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama · Mõis suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad · Koormised talupoegade kohustused isanda vastu; peamiselt mõisategu ja loonusrent · Mõisategu talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel · Loonusrent talupoegade kohustus anda isandale osa oma majapidamise saagist · Aadel (rüütliseisus suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas, mille moodustasid kõik feodaalid keisrist väikerüütlini · Linnus feodaali kindlustatud elamu, enamasti koosnes ühest tornist(tornlinnus), osa aga kujutas
Maaisand läänistas maa koos talupoegadega. Ma oman kohustusi oma maaisanda ees. Minu kohustusteks on eelkõige tema maad korrashoid, tema teenimine. Minu kohustusteks on veel oma maaisandale sõjalise nõu andmine, rahalise abi andmine ning üleüldise nõu andmine. Minu valdustes elavad talupojad on on vabatalupojad, kuna neil on maksukohustus ning nad ei ole isiklikult vabad, kuid on vabad teotööst. Minu talupoegadel on ka minu ees kohustusi, peamisteks kohusteks oli mõisategu ja loonusrent. Mõisategu on talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel ning loonusrent on talupoegade kohustus anda oma majapidamisest mõisale osa oma saagist. Kui suhtuda talupoegadesse hästi, mõistvalt ja lugupidavalt, siis nad soovivad ka teha oma osa ilusti ära. Minu põhiliseks eesmärgiks oleks tagada talupoegadele piisavalt hea elujärg, mis ei tekita nendes vastuhakku. 3. Keskaja lõpupoole muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljaeksportijaks. Lääne-Euroopa
4. Talurahvale hakati panema perekonnanimesid 5. Piirati talupoja liikumisvabadust (elukohta võis vahetada ainult kudermangu piires, linna ei võinud talupojad elama minna) 6. Loodi talurahva kogukonnad ehk vallad 1849. (Liivimaa) JA 1856. (Eesti) AASTA TALURAHVASEADUSED: 1. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul 2. Talu majapidamine oli peremehe enda otsustada 3. Määras üksikasjalikult kindlaks talude päriseksostmise 4. Nõuti edasi mõisategu Koormistes erilisi muutusi ei toimunud, hiljem hakati neid kirja panema, et taupoegadele ülekohtut ei tehtaks. 1849. aasta talurahvaseadus määras üksikasjalikult kindlaks talude pärisostmise tingimused ja nii algas ulatuslikum päriseksostmine.
Talupojad ja mõisamajandus hiliskeskajal Tegemist oli agraalühiskonnaga- enamik ühiskonna rikkustest toodeti maal. Üle 90% rikkusest andis talupoegkond. Talupojad olid sunnismaised. Talupoeg täitis sundkorras kohustusi ja tal puudus õigus loata feodaali maalt lahkuda. Talupoegade kohustused e. koormised olid: *mõisategu-kogu töö mõisniku heaks. 15-20 päeva. *rendi maksmine- esialgu domineeris loonusrent-maks majapidamissaaduste kujul. hiljem hakkas seda välja vahetama raharent. *kohustused kiriku heaks. *erinevad maksud sõltuvalt feodaalist *teede korrashoiu kohustus. *Lisandusid kohustused riigi heaks - suuremad ehitustööd jne. Maa kuulus mõisnikele ja oli jagatud talupoegadele kasutamiseks, v.a mõisasüdamik Põllumaad paiknesid kompaktselt koos. Valitses naturaalmajandus - kõik eluks vajalik toodeti ühe mõisa piirides, raha liikus äärmiselt vähe. v.a sool ja raud. Murrang algas 12. sajandil käsitöö ja kaubandus. Ristisõjad tõid teistm...
) raamatu järgi oli 3 mõisa, 15 vasalli (10 % eestlased) *9 linna- Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, Haapsalu, uus-Pärnu, vana-Pärnu *Talupojad- adratalupojad (harisid adramaad (1 adramaa 8-12 ha) 3-5 meest, 2-3 hobust, 1 talu, härjad, 1-2 lehma), üksjalad (adratalupoegade nooremad pojad, ei pärinud talu), vabatalupojad (maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas (raehärra- paaris arv, raeliikmed; sündik- jurist; linnafoogt- maahärra esindaja)
Sunnismaisus tähendab talupoegadele kehtivat keeldu isanda loata oma elukohta vahetada. Talupojad pidid kandma koormisi, st. täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Selleks rajasid feodaalid oma majapidamised - mõisad. Mõis kujutas suurt põllumajanduslikku majapidamist, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad. Põllumaa jagunes 2 ossa: ühe moodustasid mõisapõllud, teine oli jagatud talupoegadele. Talupoegadel tuli teha mõisategu: harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile. Lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti st. andma feodaalile osa oma saagist. Põlluharimisel kasutati kaheväljasüsteemi, mis tähendas, et poolele põllumaale külvati vili, ülejäänu jäeti kesa alla. Järgmisel aastal pooled vahetati. Levinud oli ka aletegemine: mets raiuti maha, kuivatati ja süüdati siis põlema. Pärast maa kobestamist külvati sinna vili. Aleteoga saadi
1802.-04. a. seadused andsid talupoegadele õiguse olla oma koduse vara omanikud. 1816. ja 1819. a. seadustega kuulutati talupojad vabadeks inimesteks, kuid kogu maa tunnistati mõisnike omandiks. Talu kasutamise eest tuli teha mõisale teotööd. Teotöö jagunes korrateoks ja abiteoks. Korrategu tähendas teomehele kohustust koos hobusega teha aasta läbi mõisas rakmepäevi. Olenevalt talu suurusest oli ette nähtud nädalas kindel arv teopäevi. Mõisategu tehti kubjaste järelvalve ja sundimise all. Kubjas käis kepiga järel, kontrollis töö headust ja kiirustas mahajäänuid. Teorent ei vastanud Euroopas üha enam leviva turumajanduse nõuetele. Kepihirmu all töötavad teomehed ei tahtnud teha mõisatööd, talupojad aga ei olnud huvitatud enda käes olevate talude paremale järjele tõstmisest. Uued talurahvaseadused kinnitasid, et kogu maa on mõisnike omand, kuid talude all olevat maad ei tohtinud mõisnik enam mõisa alla võtta
*Rendihärrus Kogu Feodaalimaa oli vläja renditud talupoegadele kes maksid kasutamise eest renti. Talupojad tasusid renti algul põllu ja loomakasvatuse e. Natuuras. Hiljem rahamajanduse arenedes mindi üle raharendile. *Mõisahärrus Suurem osa feodaalimaad jäi mõisa põldudeks, kuna talupoegadele renditi vaid väike maalapp, et talupojad saaks oma pere toita. Talupojad tasusid maakasutamise eest teotööga mõisapõllul e. Mõisategu Talupoegade ümberasumise takistamiseks muudeti nad sunnismaisteks. 3. Kõige tähtsamad vaimulikud. Nende järel tulevad sõjamehed või täpsemalt uus ühiskonnakiht - ratsanikud e rüütlid. Inimese positsiooni ühiskonnas määras sünnipäritolu.
FEOOD e. LÄÄN - maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega 38. FEODAAL e. LÄÄNIMEES - feoodi saaja 39. LÄÄNISTAMINE - maa andmine lääniks 40. VASALL - feodaal, kes sai oma senjöörilt maad 41. SENJÖÖR - vasalli isand, lääni andja 42. TRUUDUSEVANNE - vasalli tõotus oma isandat teenida 43. FEODALISM e. LÄÄNIKORD - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad 44. HERTSOG - germaani hõimupealiku järglane, suurfeodaal 45. KRAHV - piirkonna asevalitseja, suurfeodaal 46. RÜÜTEL - madalaima astme feodaal 47. FEODAALNE HIERARHIA - feodaalide järjestamine tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja alumisel rüütel 48. FEODAALNE KILLLUSTATUS - olukord, kus iga feodaal on oma maal ise peremees ega hooli kuninga käskudest 49. KODUSÕDA - erinevate rühmituste omavaheline pikaajaline võitlus võimu haaramise nimel riigis 50. SEISUS - teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtides...
Suurem osa talupoegadest olid adratalupojad, kes alates 15. sajandist hakkasid järk-järgult muutuma sunnismaiseteks ning üha enam mõisnikest sõltuvamaks. Küllaltki suur osa talupoegadest olid sel ajal aga ka veel isiklikult vabad, nimelt vabatalupojad ja maavabad talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama ning kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu ehk harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile. Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Talupoeg oli väga tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ning loomulik ühiskondlik struktuur. See oli teatav elulaad, mis eristas teda käsitöölistest ja linnakodanikest
Nii elasid vabad talupojad, kes võisid soovi korral mujalegi elama asuda. Halvem elu oli aga sunnimaistel pärisorjadel. Nad polnud vabad inimesed, vaid kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid. Ilma isanda loata ei tohtinud nad teise kohta elama asuda. Talupoegi ei võinud osta ega müüa maast eraldi, vaid nad kuulusid maa juurde. Ja erinevalt orjadest oli pärisorjadel oma majapidamine ja nad võisid tavaliselt oma soovi kohaselt perekonda asutada. Talupoegadel tuli teha ka mõisategu ja lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti - andma feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, tegema mõista jaoks heina ja hankima küttepuid. Rüütlid sõdisid ja kaitsesid inimesi. Vabal ajal otsisid nad endale lihtsaid ja sageli tooreid meelelahutusi. Valdav osa feodaalidest oli kirjaoskamatu ja sellepärast armastati rohkesti süüa, süüa ja pidutseda. Väga levinud oli jahipidamine ja turniirid - rüütlite sõjalised võistlusmängud.
maaharijad ja talupojad, kuid kogu maa kuulus siiski feodaalidele. Vastutasuks feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad maksma koormisi, mis tähendas, et talupojad pidid täitma kohustusi, mis feodaalid neile määrasid. Talupoegade peamiseks tööks oli põllu harimine. Feodaali maa harimise eest maksid nad renti, mida tasuti põllult saadud saagis või loomadega, hiljem mindi üle raharendile. Suure osa talupoegadest moodustasid sunnismaised pärisorjad. Nende ülesandeks oli mõisategu, mille hulka kuulus põllu harimine ja ka muud majapidamistööd. Talupojad said feodaalilt maad, kus nad võisid kasvatada enda tarbeks vilja ja muid toiduained. Selle eest pidid nad aga tasuma teorendiga, käies mõisas tööl. Pärisorjast talupoegade kõrval oli ka vabu talupoegi, kelle koormised olid väiksemad ning soovi korral võisid nad ka mujale elama asuda. Peamiselt elasid talupojad väikestes külades, mille ümber, või läheduses asusid põllud, mida talupojad harima pidid
§ 2 Kirik paavst - katoliku kiriku pea piiskop suurema piirkonna kiriku juht preester väiksema koguduse vaimulik munk / nunn inimene, kes elas eraldatuses ja pühendas oma elu palvetamisele klooster eraldatud paik, munkade eluase abt kloostri ülem, abtiss ( naine ) misjonär levitab ristiusku paganate seas vaimulikud kiriklike talitustega tegelejad § 4 Feodaalkord feood - maa, mille eest tuli käia sõjaväes feodaal - sõjamees, kes sai tasuks oma teenistuse eest maad rüütel raskerelvastusega ratsamees senjöör suurfeodaal, kes võttis rüütleid oma teenistusse vasall sõjamees, kes oli suurfeodaali teenistuses hierarhia järjestus tähtsuse järgi kuningas hertsogid ja krahvid parunid rüütlid killustatus üks riik jaguneb mitmeks väiksemaks kodusõda sõda ühe maa feodaalide vahel §5 Talupojad...
eestlasi linnustesse elama ei võetud 7. kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalidele 8. sunduslikud sõjakäigud, maakaitse ja ründevägi 9. mõisate rajamisega tp aeti välja, nii hävis sadu ja tuhandeid põliskülasid 10. maksud: · kümnis (teravili, loomad jm toodang) · hinnus ( kindlaksmääratud suurusega natutaalandam) · kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti käsutusse · preestri ülalpidamine · teotöö e. mõisategu · vakuste pidamine ( mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale tp käest andameid koguma) · sõjalised kohustused · (maksudeks ka õlgi, lõnga heina, ehitusmaterjali, loomi) · Rahamaksu vähe, tp tavaliselt raha polnud, raha ka ebastabiilne 5. Kes olid: Adrakohtunik tegeles põgenenud talupoegadega Vardjas korraldas vakusepidusid ( vakus- keskaegne maksustusühik) Kubjas valvas töötegemist, kogus makse,
Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Pärisoriste talupoegade kõrval leidus ka vabatalupoegi. Nende koormised olid väiksemad ja soovi korral võisid nad ka mujale elama asuda. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Põlvest põlve harisid talupojad maad esiisadelt õpitut viisil ja suhtusid uuendustesse üsna umbusklikult. Vanad tavad püsisid visalt. Siiski toimus põlluharimises mitmeid olulisi muutusi, arenesid talupoegade oskused ja rakendati paremaid maaharimisviise.
c. Kindralkuberner-kindralkubermangu kõrgema võimu esindaja. d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f. Teorent- oli feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h. Vallakohus-lahendati talupoegade probleeme,kas siis õiguslikud,politseilised jne probleemid. i. Magasiait-kokkukorjatud vili talurahvalt(tagavara vilja hoidla). j. Talitaja-vallakogukonnajuht,EM-kubermangus. k. Nekrut- äsja väeteenistusse võetud isik. l. Nekrutiandmine-sõjaline koormis,kus sõna otses mõttes püüti mehi. m
Hukkamis viis oli tuleriidal põletamine. Sellest järeldub, et keskaja inimene oli kiriku suur austaja. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks: Vaimulikud pidid kõikide eest palvetama, feodaalide ülesanne oli kõiki kaitsta ja talupojad pidid kõiki ülal pidama. Keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega. Talupojad pidid kandma koormisi. Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent. Talupojad elasid väikestes külades, kus majad paiknesid tihedalt koos. Majad olid üheruumilised, muldpõranda ning õlgkatusega. Põlluharimisel olid levinud aletegemine ja kaheviljasüsteem. Talupojad ei nurisenud oma saatuse üle ja olid rahul sellega, mis neile antud oli. Siit järeldub, et talupoeg oli vasalli oma ja vasalli feood oli vasallile kasulik koos talupojaga. Kõik feodaalid moodustasid rüütliseisuse. Seisustelt olid nad kõik võrdsed, muidugi oli
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust.Inimese poolt korda saadetud teod olid kas jumalale meelepärased ehk kiriku poolt heaks tunnistatud või paganlikud ehk kiriku vastased.Inimesed,kes ketserlikult mõtlesid hukati. Sellest järeldub,et keskaja inimene oli kiriku suhtes aupaklik ja Jumalale alluv. Keskajal jagunes ühikond kolmeks:vaimulikeks,feodaalideks ja talupoegadeks.Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega.Talupojad pidid kandma koormisi.Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent.Elati väikestes külades,kus majad paiknesid tihedalt koos. Elamuteks olid muldpõrandaga,korstnata suitsutared mida kattis õlgedest või roost katus.Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ahi.Kütmise ajal täitus tare suitsuga.Mööblit leidus tares napilt.Peamised mööbliesemed olid söögilaud ja kirst rõivaste hoidmiseks,jõukamatel talupegadel olid ka voodid...
ostmist peaaegu ei toimunudki ning raha praktiliselt puudus. Talupoeg oli sunnismaine pärisori, st ta ei saanud vabalt liikuda, kuid võis luua perekonna, saada lapsi ning abielluda omal vabal valikul valitud naisega. Talupoeg sõltus feodaalist ning tal oli oma maalapp ja majapidamine. Samuti oli ta oma isanda kaitse all. Talupoeg pidi kandma mõningasi koormisi. Ta pidi nt maksma loonusrenti talupoeg pidi andma konkreetsed toidukogused oma isandale. Tema üheks kohustuseks oli ka mõisategu talupoeg pidi harima mõisa põlde, millelt kogutud saak kuulus feodaalile. Kui feodaali maa läks järgmisele isandale, siis ka talupojad kuulusid uuele isandale. Talupoja elamu oli ehitatud palkidest ning katused õlgedest või roost (põhjas) või savist ja kivist ning katused katusekivist (lõuna).See oli ilma korstnata suitsutare, mis koosnes muldpõrandaga ruumist. Elamu sisutus oli üsna napp. Mööbliks oli voodi, kuhu kogu pere
talupojad. Oma seisuse üle nurisemist ei peetud jumalale meelepäraseks. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Nad pidid maksma ka kirikukümnist mis oli umbes kümnendik saagist. Samuti pidid talupojad maksma feodaalidele hinnust ehk kindlaksmääratud naturaalmaksu. See oli väiksem kui kümnis. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad
raha eest lahti ostnud, maavabatalupoeg talupoeg, kellele kuulus talu alana lääniõiguse alusel, raad linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, skraa tsunfti põhikiri, mis on rae poolt kinnitatud, seek hooldekande asutus, varjupaik, sündik linnajurist, mittesakslane mõiste maarahva kohta keskajal, läänistama maa kasutamisks andmine feodaalile kõrgema võimu poolt, vasall feodaal, kes sai oma senjöörilt maad, mõisategu - koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega, agul eeslinn, mis on linnamüürist väljaspool, 1238 stensby leping, millega Eestimaa tagastati Taanile, 1343 jüriöö ülestõus, mis lõppes eesti hertsogkonna müümisega Saksa ordule 1346 taani kuningas loovutas oma valdused saksa ordu kõrgmeistrile, 1525 esimene eesti keelne trükis, 1535 wanradt koelli luterlik katekistmus, 1523 usupuhastus jõudis liivimaale, 1517
I 1. Kirik aitas kultuuripärandit säilitada ja sai võimule, sest pärast Rooma impeeriumi hävimist elas riikliku ühtekuuluvuse idee kirikus edasi ja pärast keisrivõimu kadumist said paavstidest linna tegelikud juhid kellele rahvas kuuletus. 2.Läänikord toimis põhimõttel, et vasall ehk läänimees vannub truudust senjöörile ehk suurmaavaldajale ning saab vastutasuks lääni ehk ameti, maavalduse või muu tuluallika. 3.Senjööri ja vasalli suhted põhinesid enamjaolt usaldusel ja truudusel.Vasall pidi andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ja nõu. Senjöör pidi vasallile pakkuma eestkostet, ülalpidamist ja kaitset kohtus. 4.Keskajal kuulus maaomand valitsejale või maaisandale kes osa sellest koormiste eest talupoegadele läänistas.Talupojad pidid harima maad ja kandma teokohustust, et maaisanda valdustes elada. 5.Frangi riik tekkis pärast Rooma riigi kokku varisemist kui kohalikud frangi hõimupealikud võimu enda kätte said.Nende seas oli ...
Ajalugu- Keskaeg 1. Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Vana-Liivimaa- Eesti ja Läti alad keskajal. Eestimaa-Põhja-Eesti keskajal; Taani valdused Põhja-Eestis Liivimaa-Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana- Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. Läänikorralduse kujunemine: Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus (ehk maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks); lääni omanik (läänimees) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees). Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud). Osa...
talupojad. Püüamegi lähemalt süübida talupoja eluolusse keskajal. Talupoeg Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Talupoega iseloomustas teatav elulaad, mis eristas teda käsitöölistest ja linnakodanikust: ta oli
mõisasid. 16.saj keskpaigaks oli eestis juba 500 mõisa. · Saksamaal suurenes teravilja sisseveo vajadus. Eriti olid nad huvitatud Eesti rukisest, kuna see oli väga kvaliteetne ja hästi kuivatatud(suitsust läbi imbunud ja seetõttu ei läinud hallitama). Kuna teravilja müük Lääne-Euroopasse suurenes, suurenes huvi ka selle tootmise vastu. Seetõttu suurenes ja talurahva koormis ja nad pidid os oma viljast ära andma. Suurenes ka mõisategu ehk pea orjus talupoegade töö mõisas. · Kümnis ei tähendanud enam kümnendiku saagist vaid ulatus juba veerandi viljasaagi ära andmiseni. · 15.saj keskpaigaks tahtsid feodaalid loonusrendi asemel panna kehtima raharendi. · Talupoegade liigendamine: 1.adratalupojad talupojad kelle kasutada oli 1adramaa. Nende seisused polnud ühesugused. Oli ka neid, kellel oli 5adramaad, neil olid suuremad talud koos sulaste ja teenijatega
preestervennad. - Riia peapiiskopile allusid Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. - Ordu koosnes rüütelvendadest, preestervendadest ja teeniavendadest. Ordu juhiks oli ordumeister. Liiviordu ordumeister allus Liiviordu ordumeistrile. 7. Põlisrahvaste õiguslik seisund halveneb - võlgnike vabadusi hakati piirama(lisakohustused) - mõisate tekkimise järel uus kohustus-teotöö e. mõisategu - kaubandus ja meresõit (tulutoovad alad) jäeti linnakodanikele. 8. Linnade teke -muistsete linnuste kohale - Kujunes 9 linna: Tallinn, Tartu, Paide, Narva, Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Pärnu (uus ja vana) - Hansa Liitu kaasati 4 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. 9. Maapäev(kutsuti kokku erinevate seisuste esindajad) - jõuvahekorrad Läänemere maades muutunud - Maapäeva kutsusid kokku Riia peapiiskop ja ordumeister ühiselt. - toimus kas Valgal või Valmieras.
Eeesti ala jagunemine- Eestima Hertsogkond; Liivi Orduriik; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond. ( Taani müüs oma alad orduvõimule) Ordu jagunes : komtuur- ja foogtkondadeks. Võõrvõimude ja eestlaste suhted : Eeesti vallutamise järel sõlmisid vallutajad maakondadega erladi lepingud Eestlaste kohustused : kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö e mõisategu, vakus-maa jagati küladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus- talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel
Maavabad vallutusperioodi ülikute järeltulijad, vabad lääniõiguse alusel, ei kandnud tavakoormisi, sulanduvad sakslaste hulka Adratalupojad talupojad, kes kandsid teokoormist ja maksid lääniisandatele maksma andameid, kõige arvukamalt Üksjalad talupojad, kes pidid tegema ühe jalapäeva nädalas, oma talu pidid rajama mõisahärra võsamaale Vabatalupojad talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu 9. Kirjelda talurahva õigusliku seisundi halvenemist? (Seosta sellega mõisted mõis, teokohustus (teoorjus), adrakohtunik, sunnismaisus) Esialgu tunnistasid vallutajad eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. 13. saj keskel külastasid vasallid oma valdusi paar korda aastas, et määratud andameid vastu võtta (üsna lõtv), peeti koos talupoegadega vakusepidusid e ühiseid söömaaegu. 13
d) Kümnis - talupoegade koormine, kümnendik talu saagist, mille pidi mõisahärrale maksma e) Hinnus - talupoegade koormine, kindlaksmääratud naturaalmaks j) Eesti keskaegsed linnad on Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Vana- Pärnu ja Viljandi. n) Teoorjus ehk teorent oli feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. q) raharent- talupojad pidid maa eest maksma raha , mitte vilja haagi- e adrakohtunikud-tegelesid põgenenud talupoegade välja andmise ja ülesotsimise ja tagasi toomisega kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja Wolter von Plettenberg-liiivima ordumeister, ühendas vana liivimaa sõjajõude Adratalupoeg pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormist. Kõige arvukam kiht.
Nii elasid vabad talupojad, kes võisid soovi korral mujalegi elama asuda. Halvem elu oli aga sunnimaistel pärisorjadel. Nad polnud vabad inimesed, vaid kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid. Ilma isanda loata ei tohtinud nad teise kohta elama asuda. Talupoegi ei võinud osta ega müüa maast eraldi, vaid nad kuulusid maa juurde. Ja erinevalt orjadest oli pärisorjadel oma majapidamine ja nad võisid tavaliselt oma soovi kohaselt perekonda asutada. Talupoegadel tuli teha ka mõisategu ja lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti - andma feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, tegema mõista jaoks heina ja hankima küttepuid. Rüütlid sõdisid ja kaitsesid inimesi. Vabal ajal otsisid nad endale lihtsaid ja sageli tooreid meelelahutusi. Valdav osa feodaalidest oli kirjaoskamatu ja sellepärast armastati rohkesti süüa, süüa ja pidutseda. Väga levinud oli jahipidamine ja turniirid - rüütlite sõjalised võistlusmängud.
tamis õigus; kandevõimelised vabaks, tulevad mõisarentniku koormised õigused, koormised peale kaebamine Mõisategu, 18. sajand Venemaa pärisori Õigus loonusrent, vallasvarale kirikukümnis, restitutsioonikohustused loonusrent, pearahamaks 4. Mis oli pearahamaks ? Miks tekkisid pärast selle sisse seadmist rahutused?
Algselt peeti sügiseti vakupidu, mis asendus vastavate loonustasudega. Algselt maarahval ka sõjaväekohustus. Asendus tulirelvade tulekul, kui tekkis palgaarmee, vastava maksuga. Toimis naturaalmajandus. Talupoegadel oli õigus oma toodangu ülejääke müüa aga turg oli väike. * Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus * Adratalupoeg ehk adrik - kõige arvukam keskaegse Eesti talupoegade grupp, kes elasid adrataludes ja kasutasid külakogukonna maid ühiselt. Moodustasid küla maaharijate tuumiku. Maad arvestati adramaades, millest ka nimetus adratalupoeg. Adratalupoegade maa suurus oli piirkonniti erinev kuid ühes piirkonnas olid adratalud tavaliselt ühesuurused
1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne) * muud looduslikud tegurid (mäed, künkad jms) * kaubandusteede ristumiskohad 2. Raad oli linna omavalitsus. Sinna kuulusid linna kõige rikkamad ja mõjukamad suurkaupmeh...
Talupoegade koormised Enamik talupoegi oli keskajal sunnismaised pärisorjad. Erinesid orjast selle poolest, et neid müüdi koos maa ja perega. Peale pärisorjadest talupoegade kõrval leidus ka vabutalupoegi. Nende koormised feodaalile olid väiksemad ja võisid oma elukoha ise valida. Talupoegade põhiliseks tööks oli põllu harimine. Peale selle pidid talupojad kandma ka ränkraskeid koormisi, milleks olid loonusrent ja mõisategu. Talupoegadel oli ka oma maalapp, kus nad kasvatasid vilja, heina. Enamikes piirkondades oli valitsevaks kaheväljasüsteem, kus ühele poolele põllumaast külvati vili, teine aga jäeti kesa alla. Levinud oli ka aletegemine. Mets raiuti maha ja süüdati põlema, puhastatud pinnasele külvati vili. Nii saadi juurde uudismaad. Ajapikku hakati, aga kasutama kolmeväljasüsteemi: ühele osale põllust külvati suvivili, teisele talivili, kolmas jäeti sööti.
58. Üksjalg talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas. Selle kihi moo-dustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale. 59. Maavaba muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes. 60. Vabatalupoeg talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu. 61. Vabadik Maata, või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. 62. Sulane/teenija isikud, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. 63. Träälid e orjad.Sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 64. Mõis Maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu koguti andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid.
näiteks pärisorjust, vaid talurahvas ostis kas materiaalse või rahalise tasu eest endale maad. Kolmanda sisserändajate grupi moodustasid lätlased, kes asusid arvukalt elama Valga ümbrusse. Koos Rootsi aja tulekuga kasvasid talurahva kohustused, see tõi kaasa teoorjuse. Teoorjus ehk teorent oli feodaalne maarent, kus talumees ehk teomees pidi osa nädalast enda isiklikke töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema ehk mõisategu tegema. Teotöö jagunes nädala- ja abiteoks. Ühe adramaalise talu nädalateonorm 17.-18. sajandil oli 6 teopäeva. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus iga mõisniku enda suva järgi. Seni oli Rootsi aeg Eestis elavale talurahvale ainult halba toonud. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. Eriti kurvaks tegi talurahva olukorra see, et nad pidid käia palju mõisa
Taani hindamiseraamat - on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja. must surm - nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. 24. teoorjus – ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus. sunnismaisus – Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. kodukariõigus – oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.
Kohustus osaleda kergratsaväe teenistuses. 39. vabatalupoeg Osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud talupojad. 40. vabadik maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuv talupoeg. 41. trääl Võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik. 42. teotöö - feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema 43. rakmetegu talupoeg pidi oma hobuse/härjapaariga ja oma tööriistadega mõisa põllul tööd tegema 44. jalategu teotöö mõisapõllul ilma oma abivahenditeta (mõisarakendiga). tegid põhiliselt naised, lapsed. 45. sunnismaisus talupoeg seoti oma maaga. Neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. 46. pärisorjus maahärrast sõltuvuse raskeim aste
Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suur...
1347 , 27) Põllumajanduspööre saab alguse siis kui maa hakkab suureneb. , leidma omaniku ja on toimunud kui see on saavutatud (tekib maa Varajased: Inglismaa, Holland(pooldavad vabaettevötliku , , eraomand). Talunik ei maksa enam renti ega tee mõisategu. võimalust) Hilised: Venemaa, USA(Saksamaa , Endine maaomanik (feodaal) kas müüb oma maa talunikele või protektsionismi poliitika,tollibarjäärid,ehitati omatööstust,valmistoodangu sisseveo piirangud.
Eesti ajalugu I Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Se...
hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest. sakraalarhitektuur - kirikuarhitektuur adratalupoeg - talupoegade kiht 14-16. saj., kelle maa suurust arvestati adramaades. üksjalad - talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas. Selle kihi moo-dustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale. vabatalupojad - talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu. maavabad - muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes. meespäev - Harju-Viru vasallide koosolekud. linnadepäev - Liivimaa linnade koosolekud. maapäev - Liivimaa seisuste koosolek. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne. Koos käis 4 seisust: 1) vaimulikud, 2) orduametnikud, 3) vasallid,
kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraa. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulened soodsast asukohast. Tallinnas olid tihedad sidemed Rootsi,Soome ja Novgorodiga. Venemaal eksporditi tooraineid. Koormised. · loonusandamid juba enne 13. sajandit mille põhiliselt moodustas viljakümnis, · linnuste ehitamine ning hilisem korrashoid, · vakuandamid, · hinnus, · teoorjus, · mõisategu, · raharent. Linnad. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks olis maaisanda antud linnaõigus, mis tagas autonoomi ja eristas ümbritsevast keskonnast. Mida väiksem oli linn seda rohkem oli seal tõenäoliselt eestlasi.tekkis 9 linna tln(liinnaõigus 1248), rakvere, haapsalu, narva, tartu, viljandi, uuspärnu, paide, vana-pärnu Vaimuelu. Berthold-tsistertslane, kes sai1196 aastal Üksküla piiskopiks. See tähendas uue lehe pööramist ajaloos
LINNAD KESKAJAL. Tallinn, tartu, rakvere, narva, uuspärnu, viljandi, paide, haapsalu, vanapärnu. KES MILLIST MAAKONDA VALITSES. Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu ...
Ristisõda. Dateeri aeg ja iseloomusta: Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud: Kuni 10 000 ekr jääaeg 10 000 ekr 1208 pkr muinasaeg: kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) 1558 (1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia li...
Liivi ordu- eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. Mõis- Keskajal mõis oli maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu koguti andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid Teoorjus- Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Pärisorjus- Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. Sunnismaisus- Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adramaa- Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 1adramaa=1adraga haritav maa=u 10 ha
elatist kirikuõpetajatele. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid: Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus veel oli võimalik teravilja kasvatada nii palju, et seda sai ka välja vedada. Peamiseks mõisamajanduse aluseks oli viljatootmine, praak kasutati Põlluharimine kolmeväljasüsteemis: nööri- e lapimaade süsteem väljasund ; kivikoristus, kiviaiad 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus: Pärisorjus - talupoegade feodaalse sõltuvuse vorm, mida iseloomustavad sunnismaisus ja teorent Teotöö: Rakmetegu, jalategu, abitegu, loonusrent (vilja, mune jne), kirikukümnis, vooris käimine, sunnismaisus 4) muutused talupoegade õiguslikus olukorras Vakuraamatud, milles peeti koormiste arvestust; taaskehtestati sunnismaisus ehk ametlike
astus trubaduur, loov isiksus oma maailmanägemise ja luulemaneeriga. 9. Iseloomusta keskaja talupoegade eluolu , mõisamajandust ja meelelahutus Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Suur osa talupoegi kirjaoskamatud, sügavalt usklikud. 10. Keskaegsete linnade planeering
Iseloomulikuks tunnuseks oli see, et aja jooksul eestlaste õigused pidevalt kitsenesid ja kohustused ning koormised kasvasid. Eestlaste kohustused võõrvallutajate / läänimeeste ees: ● kümnis (1/10 teraviljast, kariloomadest ja muust toodangust). ● hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam). ● kirikukümnis; kirikumaks, millest pool saadeti katoliku kiriku pea -Rooma paavsti kasutusse. ● preestrite ülalpidamine. ● teotöö (e mõisategu / teoorjus ) - mõisapõldude harimine, mis tekkisid 13.saj lõpus ja 14.saj alguses koos mõisate (läänimehe tugipunkt) kujunemisega maale. ● vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma). 8 ● sõjalised kohustused. Eestlasi kaasati maahärrade poolt sõjaretketele