Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Mehed hakkasid kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Linnaelu juhtis raad, turuplatsil asus raekoda, kus töötas ja tegutses raad. Nad otsustasid kõiki asju, mis puudutasid linna Elu varakeskajal Talupojad elasid väikestes külades, kus majad asetsesid enamasti lähestikku koos. Tavaliselt elati üheruumilises muldpõranda ja õlgkatusega majas. Küla ümber paiknesid talupoegade põllud ja neist eemal heina-ning karjamaad. Töid, mis olid sageli väga kurnavad, tehti koos. Nii elasid vabad talupojad, kes võisid soovi korral mujalegi elama asuda. Halvem elu oli aga sunnimaistel pärisorjadel. Nad polnud vabad inimesed, vaid kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid
Elu keskajal. Ajaloolased on jaganud keskaja kolmeks osaks: varakeskaeg (6.-10. saj.), kõrgkeskaeg (11.-13. saj.) ja hiliskeskaeg (14.-15. saj.). Varakeskajal oli kuus suuremat riiki : Anglosakside riigid, Frangi riik,Burgundide riik, Idagootide riik,Läänegootide riik ja Sueebide riik. Tihedate sõjaliste kokkupõrgete tagajärjel muutus elu linnades ebaturvaliseks ja paljud inimesed asusid elama maale. Kiriku mõjuvõim oli ühiskonnas suur. Kiriku kõige tähtsam juht oli paavst, kellele järgnesid piiskopid ja nendele preestrid. Lääne-Euroopa tugevaimaks riigiks muutus Frangi riik, mille valitseja Chlodovech võttis 496. aastal vastu ristiusu
Selleks korraldas piiskop sinodeid (piiskopkonna vaimulike koosolek, kus tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ning jagati vaimulikele korraldus) ja visitatsioone (piiskopi ülevaatus käik kirikutes ja kloostrites). Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Iga vaimulik (nt iga munk) ei olnud preester. Vaimulikke peeti üleval maksudest ja annetustest. Maal oli tähtsaim makse kümnis, mis moodustas algselt 1/10 saagist. Kirikul oli ka muid sissetulekuid, eriti maavalduselt. Varakeskajal muutis see kiriku sõltuvaks maaisandast, kellel oli oma kirikus ka patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Katoliku kiriku õpetus Katoliku kiriku aluseks on Piibel, mis koosneb Vanast Testamendist (judaismi püha raamat, mis sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme (laule) jms) ning Uuest Testamendist (4 evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast, ülestõusmisest, apostlite tegudest ja apostlite kirjadest esimestele kristlikele kogudustele)
käsitööliste asulateks. Ümberkaudsete külade talupojad tõid sinna toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised müüa isevalmistatud tooteid ja ostsid tööks vajalikke materjale. Sinna tulid sageli ka sissesõitnud välisriikide kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus. Varakeskajal mõjus Lääne-Rooma keisririigi häving hävitavalt ka linnadele, kuna sel ajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Linnad säilisid, kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Toimus linnade pidev rüüstamine rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket. Alles 11. saj. kui hakkas
Albilaste sõjad (1209-1229) Innocentius III kuulutas nende vastu ristisõja, kus ka halastamatult rööviti Lõuna-Prantsusmaa linnu. Inkvisitsioon ketserluse vastu võitlemiseks 13.saj loodud spetsiaalne kohus. Selle ülesandeks oli ketserid välja selgitada ja neid õigele teele tuua või karistada. Süüdimõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine, eluaegne vangistus, surmanuhtlus. 26. ÜLIKOOLID JA TEADUS Kloostrikoolid varakeskajal. Kloostrikoolide eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine, enamik munki jäi samasse kloostrisse. Hariduses pöörati tähelepanu Piiblile, ladina keelele. Peeti tähtsaks paljusid kirikuisade teoseid ning vanakreeka autoreid. Eriti Platonit (hüve idee) ning Cicerot (kohusetunne). Linnakoolide teke. Linnades elanikkonna arv kasvas ning vajas koole. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid e toomkoolid, kus õpilasi oli ka mittevaimulikke
Rüütellikus on mõiste, mille all võetakse kokku aukoodeksis sisalduvad omadused: julgus, ausus, galantsus, sõnapidamine. Relvastus ja sõjaline kultuur keskaegne relvastus jaguneb kaitse ja rynderelvastuseks. Viiimase hulka kuulusid kiiver kaitserüü ja kilp. Ründerelvad -lähivõitlusrelvad(mõõgad odad jne) laskerelvad(vibud ammud) . Ründe ja kaitserelvade areng oli vastastiku sõltuvuses iga uue rynderelva puhul leiutati selle vastu kaitse ja vastupidi. Varakeskajal oli rüütli kaitseks soomusrüd mis koosnesid väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Rõngasrüü ei olnud eriti efektiivne kaitsevahend ja hakati panema mantli sisse raudplaate peaegi mantel vahetus nahkvesti vastu ja tekkis plaatvest. Samal ajal tulid ka kasutuse põlve ja kyyynarnuki kaitsed. Plaatvesti vastu tulid kaustusse kahek2emõõgad. Kindluste piiiramisel kasutati piiramistorne ja rammpalki e taraani.. 15 saj muutus
Lääne-Euroopa varakeskajal Keskaja kronoloogia - keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse troonilt tõukamist aastal 476. keskaja lõpuks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt aastal 1453, Ameerika avastamist Kolumbuse poolt aastal 1492, usupuhastuse algust Saksamaal aastal 1517. Frangi riigi teke - Reini alam- ja keskjooksul elanud frangid tungisid kuninga juhtimisel Galliasse ja rajasid sinna oma riigi. Nad võtsid vastu ka ristiusu. Kui kuningavõim nõrgenes hakkasid tekkima üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, mida valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. Paavstiriigi teke Pippin Lühike kinkis paavstile Rooma ja Ravenna lähipiirkonna. Tekkis paavstiriik ehk kirikuriik. Ariaanlus usuvool, mille kohaselt on Kristus ajalik olend ja on oma olemasolu eest tänu võlgu Jumalale. Ariaanlus levis germaanlaste seas. Chlodovech Frangi riigi esimene kuningas ja selle looja ja tänu temale võtsid frangid vastu ristius
Euroopas. · 732. a- Frangi majordoomus Karl Martell võitis Gallias Poitiers lahingus araablasi. · 756. a-Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. · 793. a- normannid(viikingid) rüüstasid Lindisfarne'i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövretked Lääne-Euroopas. · 800. a- paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure Roomas keisriks 1.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ülevaade Frangi riik V-VII sajandil Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse; Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida; VI-VII sajandil frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes;vennatapusõjad kuningasoo liimete vahel; majordoomused; Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil Itaaliat vallutas nüüd uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid; Nende sissetung kiirendas
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
41 laadimist
2 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid