50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K2iri
Õppematerjali autor
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg 5) Kaubanduse areng 6) Algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14.sajand 16.sajandi algus) 1) Keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega 2) Kapitalistliku majanduse tekkimine 2. Frangi riik - kus ja millal loodi, kes olid ja mida tegid Clodovech, Karl Ma
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma paavstide autoriteet. Rist
Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti Skisma kirikulõhe 1054, jagunes ida- ja läänekirikuks, tekkis tüli, kas Püha Vaim lähtub Isast või Isast ja Pojast Renessanss keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus Kronograafia keskaja ajalugu käsitlev ajaloo haru Majordoormus Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Rolandi laul tundmatu autori kirjutatud värsseepos, mille aineks on Karl Suure sõjaretk Hispaaniasse Vasall feodaalkorras Senjöör suurfeodaal Lään maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma
vaarao Egiptuse valitseja, keda võrdsustati jumalatega vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament; Roomas kehtestati vabariik a 509 eKr pärast viimase kuninga kukutamist vaimulik rüütliordu rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga vanaaeg ajajärk, mis hõlmab vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajalugu, algas kirja tekkimisega ja lõppes Lääne-Rooma riigi lagunemisega vakus talupoegade ja feodaalide kokkusaamised, mis korraldati maksude kogumiseks vald esialgu mõisapiirkond, mis pärisorjuse kaotamisega muutus talurahva seisuslikuks haldusüksuseks, hõlmates üksnes talupoegi ja talumaad Vana-Liivimaa Eesti ja Läti ala ühisnimetus keskajal Vana-Liivimaa linnadepäev kohalike hansalinnade võimuorgan Vana Testament juutide püha raamat, Piibli vanem osa
vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament; Roomas kehtestati vabariik a 509 eKr pärast viimase kuninga kukutamist vaimulik rüütliordu rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga vanaaeg ajajärk, mis hõlmab vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajalugu, algas kirja tekkimisega ja lõppes Lääne-Rooma riigi lagunemisega vakus talupoegade ja feodaalide kokkusaamised, mis korraldati maksude kogumiseks vald esialgu mõisapiirkond, mis pärisorjuse kaotamisega muutus talurahva seisuslikuks haldusüksuseks, hõlmates üksnes talupoegi ja talumaad Vana-Liivimaa Eesti ja Läti ala ühisnimetus keskajal Vana-Liivimaa linnadepäev kohalike hansalinnade võimuorgan Vana Testament juutide püha raamat, Piibli vanem osa
vaarao Egiptuse valitseja, keda võrdsustati jumalatega vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament; Roomas kehtestati vabariik a 509 eKr pärast viimase kuninga kukutamist vaimulik rüütliordu rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga vanaaeg ajajärk, mis hõlmab vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajalugu, algas kirja tekkimisega ja lõppes Lääne-Rooma riigi lagunemisega vakus talupoegade ja feodaalide kokkusaamised, mis korraldati maksude kogumiseks vald esialgu mõisapiirkond, mis pärisorjuse kaotamisega muutus talurahva seisuslikuks haldusüksuseks, hõlmates üksnes talupoegi ja talumaad Vana-Liivimaa Eesti ja Läti ala ühisnimetus keskajal Vana-Liivimaa linnadepäev kohalike hansalinnade võimuorgan Vana Testament juutide püha raamat, Piibli vanem osa
Pariisis ) ning romaani stiilis kirikuteks ( ümaratipulised ). Kirikute juures kasutati palju erinevaid nikerdusi, mis tõid esile kiriku uhkuse. Klaase hakati kaunistama vitraasidega. Kimäär kirikutel olev mitmest loomast/linnust koosneva looma kujutis. Pilet 6. 1) Talupoegade olukord varakeskajal ( 5 ) Keskaja ühiskond jaguned kolmeks klassiks ehk kolmeks seisuseks. Esimene klassi moodustasid vaimulikud, teise klassi moodustasid aadlikud ja kolmanda talupojad, käsitöölised, kaupmehed. Usuti, et selline ühiskonnakorraldus on jumala poolt antud. Teisse ja kolmandasse seisusesse sünniti, esimeseks oli võimalik saada. Varakeskajal valitses naturaalmajandus kõik vajalik toodeti ise ja kaubeldi saadustega. Raha ja väärtmetalli ringles väga vähe. Talupojad olid ka sunnismaised st. et oma sünnipärast elukohta ei tohtinud ilma isanda loata vahetada. Pärisorjad pärilik orjaseisus.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid