o Meeldetuletamine e reprodutseerimine talletatud info uuesti esiletoomine, mis võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Äratundmine Tajude mingit objekti, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. See ei vaja pingutust, selle kutsuvad esile teatud vihjed. Meenutamine Eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. o Materjali mälus säilimise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu. o Meeleelundite kaudu salvestatakse saadav info automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorsest mälust kantakse info üle primaarsesse mällu sõnalise või mittesõnalisena. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist.
1. Organismi üldine aktiivseisund 2. Psüühilise aktiivsuse suunamine meeldejätmisülesandele 3. Omandatava infomaterjali või toimingu soorituse kordamine 4. Omandatava materjali iseloom ja hulk Omavahel eelnevalt seostamata teabeühikute (objektide, sõnade, arvude, kujunite) maksimaalset hulka, mida lühimälus ilma oluliste kadudeta töödelda saab, mõõdetakse vahetu mälu mahu terminites. Üldjuhul suudab inimene vahetus mälus käepärasena hoida 7±2 ühikut ehk kompa. Tüüpilised muutused, mida teeb läbi mälus säilitav teave, on järgmised: 1. reduktsioon ehk informatsiooni mahu vähenemine ja inforea lühenemine 2. transformatsioon ehk informatsiooni lünklikkuse teke, uue vahetumine tuntuda jmt 3. personaliseerumine ehk informatsiooni muutumine isikupärasemaks vastavalt subjektiivsetele hoiakutele 4. üldistumine ehk konkreetsuse taandumine, ebaolulisena tunduva ununemine 5
Mälu liigid.Lähtealusest olenevalt liigitatakse mälu mitmel viisil. Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine. Püsimälu puhul sõltub liigutus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise
Signaalide töötlemine erutussünapsis/pidurdussünapsis: Pidurdussünapsis saabub närvirakku võrdselt erutavaid ja pidurdavaid signaale, mistõttu sünaps impulssi ei edasta ja tekib postsünaptiline pidurdus. Erutussünapsis saabub mitu erutussignaali. Toimub nende summeerimine. Kui ühel ajal ärritatakse mitmeid naharetseptoreid, siis võime tunda neid valuaistingutena. Info salvestamine sensoorses mälus/ primaarses mälus / sekundaarses mälus / tertsiaarses mälus: Sensoorses mälus, salvestatakse info vaid mõnesajaks sekundiks. Unustamine algab kohe. Primaarses mälus salvestatakse info ajalises järjestuses, unustamine. Sekundaarses mälus info salvestatakse harjutamise teel, info kättesaadavus on aeglane, aga maht on suur. Tertsiaalse mälu puhul tuleb sagedasti harjutada, info kättesaadavus on kiire ja unustamist ei ole. Selgita, iseloomusta: Seljaaju ehitus ja funktsioonid: Informatsiooni vahendamine peaaju ja keha vahel, liigutuste juhtimine
tähelepanu koondada õpitavale ainele, seda kergemini jääb see meelde. Huvitavale õppeainele on tähelepanu kergem koondada kui ebahuvitavale. Viimane nõuab tahtejõudu. Aga kes ei tahaks saada tugeva tahtejõuga inimeseks? Tahtejõudu aitab tugevdada väga lihtne võte - kunagi ei maksa pooleli jätta ühtegi alustatud tööd või ettevõtmist. Ka sel juhul mitte, kui see töö ei meeldi. 1. LÜHIAJALINE MÄLU Mõttetegevus ja töödeldav informatsioon teadvustab vaid lühajalises mälus. Lühiajalises mälus toimuvate protsesside tulemusena kandub vaatlusalune informatsioon pikaajalisse mällu. 1.1 Lühiajalise mälu kestus Sõltuvalt individuaalsest eripärast säilib informatsioon lühiajalises mälus iseenesest 15-20 sekundit, mõnede autorite hinnagul on see vahemik 15-30 sekundit. Kui soovime, et vajalik informatsioon püsiks meie teadvuses kauem, tuleb meil see üle korrata. Miks me tavaliselt ei mäleta selliseid iga päev ettetulevaid asju
Seda seletavat seaduspära nimetatakse ........ (kaks sõna) ???? 5. Kui sul palutakse meelde jätta 15 sõna, mille mäletamist kontrollitakse peale mitmete arvutustehete sooritamist, siis tõenäoliselt on olemas esmasuse efekt, aga kadunud värskuse efekt. 6. Pikaajalisse mällu salvestamiseks on eriti kasulik mõtestatud ja ajas jaotatud kordamine. 7. Teadvustatuse alusel jaotatakse mälu tihti eksplitsiitne ja implitsiitne. 8. Episoodilises mälus on salvestatud mälestused isiklikest elusündmustest (tegime eile Madisega Vikipeediasse mäluteemalise artikli). 9. Ebbinggausi mälu-uuringutest selgus, et unustamine on suurim vahetult peale õppimist. 10. Palun täida lüngad teadvustamise alusel eristatud mäluliikide nimetustega. Eksplitsiitne mälu aitab sooritada eksamit edukalt. Implitsiitses mälus on salvestunud käitumisharjumused. 11. Semantilises mälus on salvestatud teadmised konkreetsetest faktidest (Alan Baddeley
· Suhteline piir e. eristuslävi- väikseim erinevus, mida on inimene võimeline tajuma Kujunemise aeg: · Närvikiududes ei liigu erutus silmapilkselt, seega võtab tajukujutise tekkimine aega (nt. avad hommikul peale üles ärkamist esimest korda silmad) Kestus ehk järeltoime: · Stiimuli lakkamisel tajuprotsessid ei lõppe koheselt, sellest tulenevalt püsib tajukujund veel lühikest aega sensoorses mälus, (nt kustutatud lambi valguse laiku võib tajuda veel umbes 2 sek. või jäätise külmust tajud veel mitmeid sekundeid peale söömist.) Püsivus ehk konstantsus: · Tajume objekte muutumatuna olenemata muutustest nende välimuses või füüsilises keskkonnas. Konstantsuse puudumine viiks selleni, et inimene kohtaks iga päev enda ümber talle senitundmatuid objekte. (Nt inimene on alati ühe pikkune sõltumata tema kaugusest.)
teadmisi maailmast enne, kui tal tekib võime hakata elusündmusi meenutama). Loomadel on semantiline mälu ,,teadmine" maailma kohta, kuid puuduvad tõendid episoodilise mälu kohta. 4. Info teadvustatus Eksplitsiitne mälu teadvustatud episoodid ja faktid Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmed Mälus olev materjal aitab sooritada tegevusi, kusjuures inimene ise ei teagi, et tal see olemas on. Praiminguefekt tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel MÄLU eksplitsiitne implitsiitne otsene, varjamatu järeldav, varjatud protseduuriline
transformeerimisest, kontsentreerimisest, arendamisest, säilitamisest ja reprodutseerimisest närvisüsteemis."4 Vastavalt sellele mudelile toimub meie meeltest pärineva teabe töötlemine kindlate operatsioonide järgnevuse või ahelana. Olulisteks struktuurideks informatsiooni töötlemise ahelas on orienteerumisrefleks, sensoorne register, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu. Informatsioonivoolu töödeldakse ja säilitatakse mälus. Uljas ja Rumberg on mälu defineerinud kui ,,organismi võimet omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Mälule toetuvad inimese kogemused, ilma mäluta oleks võimatu korrata oma saavutusi ja vältida ebaõnnestumisi. Kui meil poleks mälu, tuleks kõike iga kord otsast alustada." 5 Seetõttu on mälu õppimise seisukohast väga oluline. Krull vaadeldes taju- ja mäluprotsesside kognitiiv-informatsioonilist mudelit rõhutab, et
MÄLU Psühholoogia gümnaasiumile: Mälu ilmutab end igapäevaelus erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused sõlmida kinni kingapaelu või lusikaga süüa. Nimetatud teadmised ja oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja
Hommikuti oleks vaja meelde jätta materjali, mida peab hakkama kohe jälle meelde tuletama. Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks (miksike.ee 2015). 4 1.2. Mäluprotsessid Mälu põhiprotsessideks peetakse tänapäeval: Meeldejätmine – uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel. Talletamine – uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine. Meenutamine – mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine. Reprodutseerimine – meeldejäetud materjali meenutamine - tahteline – on vaja meenutada. - tahtmatu – miski meenub iseenesest. Need omavahel tihedalt seotud protsessid kattuvad osaliselt ning loovad ühise mälutegevuse komponente. 1.3. Meeldejätmine Nähtu, kuuldu, tunnetatu meelde jätmine on erineva teabe omandamine. Selleks on kolm erinevat allikat:
Psühholoogia gümnaasiumile. Erinevad meenutamise viisid (lk120-122). Meeldetuletamise edukus mälutestis sõltub viisist, kuidas testi teha. Tuntumad moodused on : meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest. Kusjuures meenutamine võib olla järjestikune või vaba meenutamine, viimasel juhul pole tähtis reprodutseerimisjärjekord. Kui lugeda inimesele ette 100 sõna ja paluda tal kuuldud sõnu vabas järjekorras meenutada, siis tavaliselt meenub talle 35-40% sõnadest. Mälus püsimist võib kontrollida ka nii, et esitame inimesele 200 sõna, mille hulgas on 100 varemkuuldut ja 100 uut sõna, ning palume meenutada varemkuuldud sõnu. Sellises testis tuntakse ära keskmiselt 95% sõnu ja u 7% peetakse uusi sõnu varem esitatuteks. Katse tulemus võib erineda, kui uued sõnad on valitud nii, et nad on mitmete tunnuste poolest sarnased varemkuuldutega (äratundmise % väheneb). Kuna eduka äratundmise aluseks on mälus püsimine, siis
esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Unustamine toimub info kustumise tõttu. Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid. Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferentsi tõttu. Püsimälu liigitamine- liigitus sõltub mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist.
efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. Kuidas meenutamine täpselt toimub, sellele psühholoogia praegu ühest vastust anda ei saa. Aastakümneid tagasi oli populaarne nn laoruumi käsitlus, mille kohaselt on vaja leida tee õigesse kohta hiiglaslikus informatsioonilaos. Olukorda võib võrrelda ka informatsiooni ostmise ja leidmisega suures raamatukogus. Kui see ebaõnnustab, siis ei suudetagi asja mälus taastada. 5 Niisuguse võrdluse puhul on sarnane asjaolu see, et mõlemad süsteemid, nii mälu kui ka laoruum või raamatukogu töötavad efektiivselt tänu ilmselt heale ,,raamatupidamis- ja kataloogimissüsteemile". Nii mälus kui ka raamatukogus peab salvestama ehk kataloogima ühel ajal mitmel põhimõttel. Sellega sarnasus siiski piirdub. Ilmselt on mälu puhul nii, et õigesse kohta võib
............................................................................10-11 Kümme soovitust mälu parandamiseks...................................................11-12 Kokkuvõte....................................................................................13 Kasutatud kirjandus...........................................................................14 Sissejuhatus Ümbritsevat maailma tajudes saame palju teadmisi ja uut informatsiooni. Selle kõik salvestame me oma mälus, kas siis tahtlikult või tahtmata. See mida me mäletame sõltub suurel määral sellest, mida me õpime ja kuidas me õpime, mida me tajume ja kuidas me seda tajume, või mida kogeme ja kuidas me seda kogeme. Mälu on elund mida on täiseti võimalik treenida. Neile kes on otsustanud minna kooli või siis kursustele on mälu treenimine väga oluline. Selleks, et edasi õppida tuleb omandada info salvestamise oskus. Järgnev referaat
numbreid? Kui alumises arvus on Kas alumises veel numbreid, võta arvus on Y Võta ülemise arvu lõpust alumise arvu lõpust veel number, korruta need number numbreid? N Kui mälus on veel number, lisa vastuse Lisa mälu ette, vahevastus Ühelised pane vastuse liiguta 1 koha võrra ette, kümnelised mällu vasakule Võta vahevastuste Kas Liida Kas ülemise y viimased numbrid,
Lehekülgede laadmine nõudmisel (demand paging) Segmentide laadmine nõudmisel (demand segmentation) 2.1. Lehekülgede laadimine nõudmisel Iga lehekülg laaditakse mällu alles siis, kui seda esimest korda vaja läheb: Vähem I/O pöördusi Vähem mälu vaja Kiirem reaktsiooniaeg Rohkem protsesse Lehekülge vajatakse, kui keegi selle lehekülje poole pöördub: Vigane lehekülje aadress => lõpetame protsessi Lehekülge pole mälus => toome ta mällu ja jätkame Sarnane lehekülgede saalimisele, aga „laisem“ mällu toomisel. 3. Protsesside loomine Virtuaalmälu annab võimalusi efektiivsemaks protsesside loomiseks: Copy-on-Write Vanem- ja lapsprotsess jagavad esialgu leheküljetabeleid Leheküljed on mõlema jaoks readonly, esimesel kirjutamisel tehakse mõlemale koopia Efektiivsem protsesside loomine Aadressiruumi kaudu nähtavad failid (Memory-mapped files)
maht on samuti väga väike, umbes 9-10 ühikut. Materjali püsimist lühimälus, mõjutab uue materjali juurdevool. Lühimälu töötab erinevatel inimestel erinevalt, mõnel paremini, teistel halvemini. Inimesed on võimelised õiges järjekorras meelde jätma 7+-2 elementi, vähesed suudavad meelde jätta üle kümne. Lühimälu saab siiski treenida, ja jätta meelde rohkem. Parim meetod selleks on känkimine ehk informatsiooni kokkupakkimine mälus. Känkideks vöivad olla nii numbrid, sõnad ning lühendid. Põhimõtteliselt näeb känkimine välja nii, et inimene jaotab suurema infohulga väiksemateks ja lihtsamateks tuttavateks ühikuteks. Känke on inimene vöimeline meelde jätma 5-9, seega saab suurendada mäluühiku mahtu, kuid mitte mäluühikute arvu. Pikaajalises mälus seevastu püsib info väga kaua ja selle maht on ka väga suur, osad teadlased ütlevad isegi, et see on piiramatu. Arvatakse, et kõik millega inimene on
· Lühimälus e töömälus talletub tajutud materjal lühikest aega ning mälu maht on piiratud. · Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. · Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. · Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, kuid materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. · Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ja neil on subjektiivne ajamõõde. · Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. · Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. · Amneesia on ajukahjustusest tingitud mälukaotus.
.....................................................................................................3 3. ÕPPIMINE................................................................................................................4 1. Õppimise mõiste...................................................................................................... 4 4. MÄLU OSA ÕPPIMISEL..........................................................................................4 2. Info salvestamine mälus.......................................................................................... 5 3. Salvestamine kui aktiivne protsess..........................................................................6 5. KOKKUVÕTE...........................................................................................................8 6. KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................9
c)bioloogilised rütmid maakera pöörlemisest tingitud rütmilised muutused organite seisundis ja funktsioonides d)uni ajukoore pidurdus, mille ül on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine e)mälujälg 11. Inimesel võivad olla järgmised mäluhäired võimetus õppida, salvestada ja omandada äsjasaadud infot, osaline mälukaotus ja täielik mälukaotus. 12. a)Unustamist pole tertsiaarses mälus. b)unustamine toimub väga kiiresti sensoorses mälus. 13. Närvisüsteemi üldine omadus: 14. Inimese ellujäämiseks on vajalik õppimine, mälu ja meenutamisvõime. 15. Narkosõltuvus tekib kuna narkootikumid imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Organism lõpetab vastavate ainete sünteesimise, kuna nad on juba olemas ning kui narkootikumi toime on lõppenud, ei suuda organism enam vastavat ainet sünteesida. Tekib vajadus uue annuse manustamiseks. 16
Kuidas töötab mälu Psühholoogias ei ole olemas ühtset definitsiooni selle kohta, mis asi on mälu. Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid. Esimene on salvestamine, mis on meeleorganite poolt väliskeskkonnast andmed muudetud vaimseteks kujunditeks. Teine on meelespidamine, informatsiooni säilitamine mälus ja kolmandaks meenutamine, kus informatsioon tuuakse välja mälust. Fergus Craik ja Robert Lockhart (1972) jõudsid järeldusele, mällu salvestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali tööstustasandil ehk töötlussügavusel. Mida rohkem sa materjali uurid, seda paremini see meelde jääb. Mälu on keeruline uurida, mida aju teeb selleks, et informatsioon mälus püsiks. Ka mõne osa mälust unustamine on vajalik, sest muidu muutuks inimese mälusüsteem liiga suureks, et
Osa mälupiirkondadest on OS käes (näiteks alumised aadressid alates 000000-st) ja sinna kasutaja- programme laadida ei tohi. Programmi loomisel tuleb moodustada side tema eri osade vahel (funktsioonid, moodulid jne). Kuna programmile antav mälupiirkond ei pruugi kattuda varem valmis genereeritud aadressidega, siis tuleb neid kuidagi modifitseerida ja siduda. Kui koodi kompileerimise ajal on teada tema tulevane asukoht mälus, võib genereerida absoluutse koodi (seda kasutasid MS-DOS .com programmid). Laadimise ajal saab siduda programmi ja reaalse mälu omavahel spetsiaalse tabeli kaudu (relocation table) ja saame nihutatava koodi. Sidumise võib jätta ka koodi täitmise etapile juhul, kui programmi võib töö ajal mälus ümber paigutada (seda moodust kasutavad enamus üldkasutatavaid OS-e). Kui koodi kompileerimise ajal on teada tema tulevane asukoht mälus, võib genereerida absoluutse
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. *****slaid MÄLU Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist
Seega peab op. süsteem arvestama protsessi poolt aktiivselt kasutatavate paneelide arvu ning kui see on eraldatud paneelide arvust suurem, siis võimaluse korral eraldama rohkem mälupaneele või siis selle protsessi ajutiselt kettale saalima. 6. Mälu kaitse Klassikaliselt kõik mälukaitse meetodid baseeruvad ühel kahest: · püsiaadresside meetodil · mäluvõtmete meetodil Igale multiprogrammerimise piirkondadele eraldatakse viimase astme mälus kindel mälutsoon, kuhu juurdepääs on ainult selle taseme programmidel. Kasutusel lehekülg organisatsiooni korral, kus tekitatakse spetsiaalne juhtstruktuur, võtmemälu ning igale leheküljele fikseeritakse seal oma kood. Kuna igal programmil on oma PSW olekusõna, siis igale PSW-le kinnitatakse teatud hulk mälukoode. On olemas erandid, superviisori programid, kelledel on 0 võti ehk juurdepääs kõigile võtmemälus fikseeritud lehekülgedele. 7. Segmenteerimine
1. Käivitusfaile pakkivad viirused -pakivad koodi kokku, nii et saadud fail on kas sama suur või väiksem. 2. Kõiki programmifaile (*.EXE, *.COM) nakatavad viirused. 2.1. Ainult EXE-faili nakatavad viirused. 2.2. Ainult COM-faili nakatavad viirused. 2.2.1. COMMAND.COM nakatavad viirused. 1. Boot-sektori viirused. 3.1. Kõvaketta DOS Boot-sektorit nakatavad viirused. 3.2. 360 kB flopiketta viirused. 4. Ülekirjutavad viirused. 5. Parasiitviirused. 6. Mälus mitteresidentselt paiknevad viirused. 7. Mälus residentselt asetsevad viirused. 7.1. Alla 640 kB (segmendis A000). 7.2. Üle 640 kB. 7.2.1. Viirused mis kasutavad BIOS/Video/Shadow RAM-i (segment A000 - FFFF). 7.2.2. Viirused, mis kasutavad extended/expanded mälu. 8. Spawning (companion) viirused. 9. Viirused, mis manipuleerivad failipaigutustabeliga (FAT - File Allocation Table). 10.Viirused, mis nakatavad MBR-i (Master Boot Record, Partition Table). 1. Katalooge nakatavad viirused. 4
keskendunult mõtlemist, seostamist või analüüsimist. Selle tulemusel salvestubki mällu justnimelt selle protsessi tulemus ja hiljem meeldetuletades meenub see, mida protsessi käigus mõeldi. Tegelikult määrabki just see protsess ära, mida ja kuidas me mäletame. Töömälu ja pikaajaline mälu Meil on kolme tüüpi mälu. Kui uus informatsioon meile saabub, siis see talletatakse lühiajalises 1) sensoorses mälus (tunnetuslik osa), visuaalsed pildid ikoonilises mälus ja heli kajamälus. 2) sealt edasi liigub info lühiajalisse mällu (töömälu), kuniks seda töödeldakse. 3) pikaajaline mälu (see, mis kahest esimesest etapist salvestub pikemas perspektiivis). Näide info liikumisest erinevate mälu osade vahel: kui inimene teeb plaane reisimiseks, püsivad need esialgu töömälus. Kui pärast seda hakatakse nt õppima ja enam ei mõelda plaanidele, kaovad need töömälu ruumist. Kui neidsamu plaane hiljem meenutama hakata,
ja siis lahutama 100-st kolmekaupa numbreid maha. Pärast seda, pidid katsealused meenutama 3-kohalist kombinatsiooni. Katseisikud said umbes 50% kehvemaid tulemusi pärast 6 kuud ja unustamine oli täielik pärast 18 sekundit. · Neirne, Whiteman, Kelley (1999) - sarnane katse, kus kasutati kõiki tähestiku tähti ainult 1 kord ja meelde jätmise ajal pidi lugema ette kõvasti ekraanil olevaid numbreid. Siis püsisid tähed mälus rohkem kui 96 sekundit. Järelikult lühimälus kustutamist ei põhjusta lagunemine (decay). - Lühiaegne mälu hõlmab infot, mis parajasti meeles/teadvuses. (Jamesi järgi primaarne mälu). - Piiratud mahuga (..7+/- 2..), kerge hajuvus, sageli leiab aset segiajamine (displacement). Kestvus kuni 30 sek. (??) - Mahu mõõtmine: spän (digit span); vabal meenutamisel (free recall) värskuse efekti suurus (recency effect).
tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu - tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks a. Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. b. Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida! c. Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talletamine ongi õppimise eesmärk. 3. Pika-ajaline mälu -õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega. Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga. ( 2.) Mälu liigid: Protseduuriline mälu Protseduuriline mälu talletab teadmised millegi teostamise, sooritatud toimingute kohta. Ilma endale teadvustamata kogume terve elu mällu teavet selle kohta, ,,kuidas midagi teha": sambat
arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. MÄLU on arvuti komponent või seade. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel binaarkujul. Info hoitakse kättesaamise eesmärgil mälus, sest muud moodi infole ligi ei pääse, kus seda siis kasutatakse arvutustel või hoitakse teatud ajaperioodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Laienduskaardid GRAAFIKAKAART on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali
STEP7 programmeerimis keeles käsu operatsiooni- ehk tehtekood määrab, mida tuleb teha. Operand sisaldab operatsiooni ehk juhtkäsu jaoks täpsustavat teavet, s.t. vastab küsimusele "kus ja millega teha?". Operandi moodustavad operandi tunnus ja parameeter. Operandi tunnuseks võib olla sisend (I), väljund (Q), märgend (M) jne. erinevates informatsioonihulkades, nagu bitt, bait, sõna ja topeltsõna. Seega operandi tunnus määrab informatsiooni asukoha protsessori mälus. Parameeter on operandi aadress, mis määrab informatsiooni asukoha aadressi mälus. Programmeeritavas kontrolleris kasutatakse bitt-, bait-, sõna- ja topeltsõnaaadresse. Operandi tunnustena kasutatakse sisendi puhul sõltuvalt sõnapikkusest vastavalt tähised I, IB, IW ja ID. Programmeeritavas kontrolleris toimivad vaid kahendsignaalid. Olek "0" tähistab pinge puudumist (0 V), olek "1" tähistab pinge olemasolu (24 või 220 V). Igal bitil on oma järjekorranumber ehk aadress
·Ilmsesti olid kõik nähtud read sensoorsesse mällu hoiustatud (ka 1.katses!), kuid esimeste tähtede sõnastamisel kustus ülejäänute kohta olev info. ·Nägemises nn ikoonilise mälu kestvus on umb 300 msek / ·kuulmises nn kajamälu kestvus 2-3 sek. Kokkuvõttes: EI ole tähtis (staadiumide) ajaline järgnevus ... vaid... pigem on sündmuste loogika selline: Erinevat tüüpi oskused ja teadmised on eri süsteemides: protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu ·Semantilises mälus sisalduvad üldised faktilised teadmised maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. (ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn). ·Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (Mida sõin täna hommikul?; Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) ·Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja
Kui õpetajal õnnestub klassi ees õpitava suhtes tähelepanu esile kutsuda, siis tekib asja vastu ka õpilastel huvi ning tähelepanu koondub õpitavale. 4. Lühiajaline mälu Inimese tähelepanu orbiiti sattunud informatsioon läheb sensoorsest registrist edasi lühiajalisse mällu. See on mälu osa, kus mõttetegevus ja töödeldav informatsioon teadvustub. Sõltuvalt individuaalsetest eripäradest säilib informatsioon lühiajalises mälus 15-20 sekundit, mõnel isegi 15-30 sekundit. Et informatsioon säiliks kauem, tuleb seda üle korrata. Ka mahuliselt võib nimetada piiranguid. Inimene suudab korraga hoida lühiajalises mälus plus/miinus 7 informatsiooniühikut. Lühiajalise mälu roll pikaajalise mälu kujunemisel : tajub, mis on tähtsam info ja talletab selle pikaajalisse mällu, samuti ka õppimisfunktsioon. 4.1. Õppimise tõhustamine
Eristatakse püsimälu ja lühimälu. Lühimälu jätab hetkeks meelde näiteks telefoninumbri ja kui seda sisse ei harjutata ei jää see püsima püsimällu. Püsimälu kättesaadav pikema aja möödudes ja kasutamisega muutub mälujälg tugevamaks Lühimälu jagatakse sensoorseks (<1s) ja primaarseks mäluks (sekundid). Püsimälu jagatakse sekundaarseks (minutid-aastad) ja tertsiaarseks mäluks (püsiv). SENSOORNE Sensoorses mälus sorteeritakse ja kodeeritakse signaalid sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Unustamine algab kohe. Sensoorne Püsimälu 1. Verbaalselt 2. Mitteverbaalselt (oluline loomadel, väikelastel; info, mida ei saa sõnaliselt kodeerida) PRIMAARNE · Kantakse ajutiselt sõnaline kodeeritud informatsioon. · Mälu maht on väiksem ja salvestatakse ajalises järjestuses. · Unustamine toimub info asendumisega.
pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Nt esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele. Sensoorne mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. Primaarne (e lühiajaline) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et
Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Nt esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele. Mälu protsessid on omavahelt tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. 4. Mälu liigid Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: 1) Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna
ainult ühte või paari DRAM tüüpi. RAM-is hoiustatakse töös olevaid programmikoode ning nende jaoks vajalikek andmeid. See garanteerib, et protsessoril on kiire lähedalepääs andmetele, mida tal on vaja, et teha efektiivset tööd. DRAM-ides on andmed salvestatud mällu bitide maatriksina. Kui algab andmevahetustsükkel, aktiveeritakse maatriksi. Vastav rida. Selleks kulub aga teatud taktide arv, on viivitus. Pärast seda aktiveeritakse vastav veerg mälus, ning mälukontroller saab lugeda või kirjutada andmeid. Niikaua kuni me tegutseme samas reas, ei teki meil enam viivitust. Kui vaja vahetada rida, peame me antud rea deaktiveerima ja aktiveerima uue rea. Need raiskavad omakorda takte, millek käigus ei toimu andmete kirjutamsit ega lugemist. SDRAM- Synchronous dynamic random access memory. Temeist on DRAM tüübiga, mis on sünkroonis süsteemi siiniga. Erinevad SDRAM-id ning nende areng:
mälu). Meltoni efekt kordamise hajutatus tagab parima tulemuse. · Känkimine ja materjali subjektiivne organiseerimine ning kõrvutamine varasemate teadmistega. · Töötlussügavus paremini jääb meelde materjal, millega on tehtud läbi sügavam töötlus. 2. Säilitamine e meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e meenutamise ajendite olemasolust. 3. Meenutamine e reprodutseerimine mälus olemine ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs materjalile. Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving): Edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmise e kooderemise ajal. Unustamise põhjused: 1. Tähelepanu puudumine on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta
lk.40-44). Nendeks kolme astme esimeseks on ultralühiajaline mälu, mis on automaatse iseloomuga, kuid väga lühiajaline. Teiseks on lühi- ehk lühiajaline mälu, teisisõnu tuntud kui ka töömälu, õpetajatöö iseloomu poolest on lühiajaline mälu üks olulisemaid salvestamise ja assotsiatiivsete seoste seisukohalt. Kolmandaks on aga püsimälu ehk pikkajaline mälu, mida kasutame tavaelus kõige rohkem ning seetõttu on ka kõige tähtsam. Selleks, et saaksime mälus salvestatud uuesti kasutada on vajalik meelespidamine. Meelespidamine koosneb salvestamisest, säilitamisest ja ammutamisest. Salvestamist soodustavateks aspektideks on korduse mõju, materjali organiseeritus ning interferentsi nähtus. Informatsiooni alalhoidmise ehk säilitamise ehk asjade mäletamise juures on oluline roll tajumisel. Seda mida inimene teeb, kui ta midagi tajub ja seejärel meelde jätab nimetatakse kodeerimiseks
1. MÄLU Me kasutame oma mälu pidevalt- iga uus mõte või kogemus vallandab ajus terve rea olemasolevaid mälujälgi oleme sellest teadlikud või mitte. Mälu võib pidada üheks inimkonna vanimaks oskuseks. Ta on meie ellujäämisel olnud alati olulise tähtsusega. Mälu kujutab endast inimese poolt varem tajutu, läbielatu või tehtu peegeldust inimese teadvuses ka siis, kui need nähtused ja tegevused enam otseselt inimesele ei mõju. Inimese poolt tajutu säilib teatud aja inimese mälus. Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisis. Mälu ja õppimine on tihedas seoses, sest mõlema puhul on tegemist tegevuste ja info omandamise ning säilitamisega. 1.2. Mälu tüübid See kuidas me mingist asja mäletame, kujutleme tuleneb sellest, mis mälu tüübiga oleme me antud asja meelde jätnud. 19. sajandist alates on teadlased olnud arvamusel, et inimeste
5) Ülemäärane üldistamise efekt 6) Inimesed soosivad neid, kes on näotüübilt nende enda (või vanemate) näoga sarnased Füüsilise keskkonna tajumisosad: ruum, aeg, liikumine, värvus, vorm 2.3 Mnestilised tunnetusprotessid: mälupsühhologia MÄLU: Mälu – Psüühikanähtus, mis seisneb oskuste, teadmiste, muljete ja nende söeste meelde jätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamine). Mälus talletatud teave täieneb pidevalt. Lühiajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist (sekundid, minutid) Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena (tunnid, päevad, aastad) Ajukoore vasak poolkera otsimuksagara tähtsus on eluepisoodide mälestuste reprodutseerimine ja
Mäluseadmed Mälu ? Mälu on mõeldud protsessorile ajutiste andmete salvestamiseks. · Mälus hoitakse Töötavate programmide koodi Töödeldavaid andmeid · Mälu on protsessori registritega võrreldes aeglasem ja seetõttu kasutatakse mälu poole pöördumiseks Cache · Cache on koht, kuhu püütakse saada andmed enne, kui protsessor neid soovib. ROM püsimälu, ainult lugemiseks · RAM muutmälu, lugemiseks ja kirjutamiseks Mäluseadme mälu kasutamine arvuti kiirendamiseks Windows ReadyBoost saab arvuti kiirendamiseks kasutada
muutustega närvirakkude molekulaarstruktuuris, biokeemiliste protsessidega ajus. Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise eht päritava mälu kandjaks, riblonukleiinhapet(RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. · JÄRG........... · Suure osa mälujälgede jaoks ei puuduvad (või ei ole käepärased) efektiivsed taasamistunnused, mille abil muidu igati tugevasti mälus salvestatud infot leida. Selles vallas põhjapanevaid uurimusi teinud Endel Tulving, kognitiivpsühholoogia ja mälu uurija, kes 17-aastasena emigreerus Eestis ja saavutas ülemaailmse tuntuse Toronto ülikooli professorina. Säilitamine on uue lisamine ja vana taandamise protsess. Mälust tõrjutakse väljaka ebameeldiv, isiksust kahjustav ja traumeeriv, et psüühikale puhkust anda ja mitte seda
meenutamisel. 2. Millised andmed tõendavad, et sensoorset mälu, lühimälu ja pikaaegset mälu on otstarbekas eristada ja millised on peamised tõendid/argumendid? · Sisaldavad erinevat tüüpi oskusi ja teadmisi. Sensoorne mälu klassikaline tõend, Sperling jt katsed osalise reprodutseerimise instruktsiooniga. Lühimälus toimub unustamine tähelepanu ja konkureeriva info mõjul. Pikaaegses mälus toimub unustamine mälutrasside kadumise ja kättesaadavuse languse tõttu. 3. Miks peetakse kolmekomponendilist hoidlamudelit liiga lihtsustatuks; mis on selle peamised puudused? · Moddaalse teooria kohaselt peab mällu salvestamiseks materjal läbima kõik need staadiumid. · Mudelis tagas ülemineku STS-st (lühiajaline hoidla) LTS-sse (pikaajaline hoidla) võimalikult rohke kordamine. Tegelikult rutiinne säilituskordmine ei pruugi seda üldse tagada. Mõned
ARVUTITE EKSAM PILETID PILET 1. Käsu täitmine protsessoris. Teisisõnu fetch-decode-execute tsükkel. Protsessor viib käsu täide iga käsu väikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud järgmised: järgmise käsu haaramine käsuregistrisse -> käsuloenduri muutmine nii, et ta viitaks järgmisele käsule -> teha kindlaks käsu tüüp -> juhul, kui käsk kasutab sõna, mis on juba mälus, siis teha kindlaks, kus see mälus asub -> vajaduse korral haarata see sõna ja viia see protsessori registrisse -> täita antud käsk -> naaseda esimese sammu juurde ja alustada järgmise käsu täitmist. Et käsku täita, peab protsessor 1) pöörduma mälu poole 2) Lugema sealt käsukoodi 3) dekodeerima selle 4) võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused 5) väljastama juhtsignaali kõigile komponentidele arvutis. 6) leidma uue käsuaadressi ning salvestama ta käsuregistrisse
loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga,
Kuna ALUl puudub mälu siis eelnevate tulemuste säilitamiseks kasutatakse lippude registrit. Juhtautomaadi ülesandeks on käsu täitmise juhtimine vajalikke juhtsignaale nii protsessori teistele komponentidele kui ka kogu arvutile väljastades. Käsu täitmine koosneb mitmetest etappidest, mida käivitavad juhtautomaadist tulevad juhtsignaalid. Käsuloendur on järjehoidja, mis näitab alati järgmisena täitmisele tuleva käsu asukohta mälus. Loendurit kasutatakse sellepärast, et sellele on lihtne liita +1 ja panna see osutama järgmisele käsule. Käsuloendur sisaldab alati järgmise täitmisele tuleva käsu aadressi. Järgmise käsu aadress on vajalik näiteks katkestuste korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress järgmise käsu juurde. Käsuregister. Kui protsessor väljastab käsuloendurist addressi ja loeb selle järgi mälust käsukoodi siis salvestatakse see käsuregistrisse
· Howard Aiken · 1944 Mark1 · elektromehhaaniline arvuti· esimene programmeeritav arvuti ameerikas · John Mauchly, Presper Eckert-1943 1945 loodi ENIAC · Puhtalt elektrooniline arvuti; Ümberprogrammeerimiseks tõsteti juhtmed teise ühendusse; Suutis arvutada 20 kohaliste arvudega · John von Neumann - 1946. aastal sõnastas järgmised printsiibid: 1. arvud tuleb esitada kahendsüsteemis 2. töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus säilitatavat programmi Arvutite põlvkonnad 0. põlvkond 1642 - 1945 mehhaanilised arvutid 1. põlvkond 1945 - 1955 Elektroonlampidega arvutid 2. põlvkond 1955 - 1965 Transistoritega arvutid 3. põlvkond 1965 - 1980 Integraallülitustega e. mikroskeemidega arvutid 4. põlvkond 1980 - ... Mikroprotsessorite ja mikrokiipidega arvutid 5. põlvkond ... - ... Valguselemendid, bioloogilised arvutid, tehisintellekt · Esimene sülearvuti- Osborne 1 · Loodi 1981
1. . S R Qt-1 0 0 Qt 0 1 0 1 0 1 1 1 _ RS- . 0. RS-. , S R, . 1 . 1. - - -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. 2. Konveier protsessoris ja mälus PROTSESSOR: : 1) (. Instruction Fetch); 2) (. Instruction Decode) (. Register fetch); 3)(. Execute); 4) (. Memory access); 5) (. Register write back); 1 , 4 . : IF OF OE OS IF OF OE OS IF 1 2 : 1 2 3 4 5 6 7 8 1 IF OF OE OS 2 IF OF OE OS 3 IF OF OE OS 4 IF OF OE OS 5 IF OF OE OS MEMORY: 3. Suvapöördusmälud
26.05.2010 Mõningad arvutialased terminid Eesti keeles Inglise keeles Mõiste selgitus Aadress Address Kood, mis määrab andmete asukoha arvuti mälus Andmebaas Database Andmefailidena salvestatud informatsioon Arvutigraafika Graphics Diagrammide, piltide, graafika ja sümbolite kujul esitatud informatsioon ekraanil või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
