Mäluseadmed (0)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Mälu

kool MÄLU Referaat Koostaja: ... 9a Juhendaja: ... Tallinn 2008 2  Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Muutmälul on palju teisigi nimetusi: töömälu, operatiivmälu, põhimälu, suvapöördusmälu. Muutmälu (inglise keeles RAM: random access memory) on mälu, kus paiknevad hetkel kasutusel olevad programmid ja andmed. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Selle mälu juures on oluline võimalikult suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. .....................................................................................................................................................6 Vahemälu

Arvuti õpetus

38

doc

Riistvara

ka SSD seadmete mälumaht kasvab kiirelt. - Maht - kui palju andmeid seade salvestada võimaldab - Ühendatavus - PATA, SATA, eSATA, USB, Firewire, RJ45 Kui arvutiporti ühendatud seade ei käivitu siis tuleb veaotsingut alustada füüsilisest pistikust, millel ei tohi olla vigastusi. Port peab olema lubatud arvuti BIOS'is ja port peab olema lubatud ka operatsioonisüsteemi seadmete all ning seadme jaoks installeeritud vastavad driverid. 1.1.5 Mäluseadmed Mälu funktsioon on salvestada programmikoodi ja andmeid. Mälu olulised parameetrid on mälu maht, mida hinnatakse bittides või baitides koos spetsiaalse eesliitega: K (kilo - 1024), M (mega - 1024×1024), G (giga - 1024×1024× 1024), millele järgneb sõna bitt või bait. Teine oluline parameeter on mälu andmevahetuskiirus mälust andmete lugemiseks või kirjutamiseks. Mälud jagunevad muutmäluks (RAM - Random Access Memory) ja püsimäluks (ROM - Read Only Memory).

Arvutite riistvara alused

22

docx

Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat

Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat IT alused Referaat Juhendaja/õppejõud: Mati Kirikal Üliõpilane Denis Jakobson 183441 VDLR Üliõpilase meiliaadress Jakobson.denis@gmail. com Õppekava nimetus VAY0800-IT alused Tallinn 2018 Sisukord Jooniste loetelu..................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................5 1Pooljuhtmäluseadmed......................................................................................................6 1.1Mäluseadmete jaotus................................................................................................6 1.2Põhimälu RAM.............................................

Informaatika

6

doc

Mälu

MÄLU 2008  SISUKORD Mis asi on mälu...........................................................................................................................3 Primaarsed andmesalvestid..................................................................................................... 3 Enne kui lisad mälu.....................................................................................................................4 Operatiivmälu..............................................................................................................................5 Mälu tüübid.................................................................................................................................6 Püsimälu ROM........................................................................................................................6 Muutmälu...................................................................

Arvutiõpetus

3

doc

Tarkvara jaotus kasutusõiguste järgi

Tarkvara jaotus kasutusõiguste järgi. Tarkvara võib jagada ka veel kasutusõiguste järgi kolmeks: 1 Kommertstarkvara sellise tarkvara kasutusõiguse saamiseks tuleb osta litsents. 1 Jaosvara (shareware) sellist tarkvara võib teatud aja jooksul tasuta kasutada ja proovida, seejärel tuleb maksta, kui tahetakse seda tarkvara edaspidigi kasutada. 1 Vabavara (freeware) selline tarkvara on täiesti vabal kasutamisel ning raha selle eest ei küsita. Et tarkvara õppimisele ning vastavate oskuste omandamisele kulutame me kogu ülejäänud aja, siis siinkohal me seda põhjalikumalt lahkama ei hakka. Seadmed ja selle funktsioonid. Antud tekstis me klahvistiku tutvustamisel pikemalt ei peatu, kes on huvitatud, siis raamatus "Arvutikasutaja A ja B. Windows 95" lehekülgedel 78 79 on klahvistikku põhjalikult käsitletud. Tänapäevaste graafiliste töökeskkondade juures on väga vajalikuks töövahendiks selline riistvarakomponent na

Arvutiõpetus

11

doc

Andmete säilitamine (vahemälu, püsimälu, välismäluseadmed)

SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................2 1 Mälu..............................................................................................................................................3 1.1 Primaarsalvestised ehk sisemälu............................................................................................3 1.1.1 Protsessori registrid.........................................................................................................3 1.1.2 Vahemälu........................................................................................................................ 3 1.1.3 Põhimälu......................................................................................................................... 4 1.1.4 Püsimälu..................................................................................................

Arvutiõpetus

9

doc

Arvutite protsessorid

salvestuskood sisendile DI. Joonisel toodud struktuuriskeem vastab 1-bitisele (1-järgulisele) mälule. Kui järke on enam (näiteks 8 või 16), siis samataolisi salvestus- ja lugemisliine on vastav arv korda enam. Tihti on ka salvestus- ja lugemisliinid ühised ja esineb ainult üks ühine sisend- väljund DI/DO. Püsimälus muidugi salvestusahel puudub. Muutmälusid võib omakorda jagada kahte suurde rühma: staatilised (SRAM) ja dünaamilised (DRAM) mäluseadmed. Esimeste puhul kasutatakse staatilisi (püsiolekuga) mäluelemente, näiteks trigereid MOP- transistoridel. Dünaamilistes mäluseadmetes kahendolekuid esitatakse üliväikeste mahtuvuste laenguna, mistõttu neis on vajalik perioodiliselt teha värskendamist (mahtuvuste laengute taastamist). Dünaamilise mäluelemendi väiksus ja lihtsus võimaldab seda tüüpi mäluseadmeid realiseerida eriti suures mahus (nt. 256 megabaiti), suhteliselt madala hinna juures

Informaatika

25

docx

ARVUTITE EKSAM piletid

. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Optilised mäluseadmed . Valgust läbilaskval alusmaterjalil peegelduv kiht, mille sisse kõrvetatakse laseriga ,,bitt". Tavaolukorras alust nimetatakse ,,land". Lugemisel arvestatakse peegeldunud valguse intensiivsuse jms-ga. Tavaliselt peegeldub valgusest 75% tagasi, üleminekul 10%. CD-R ­ aluse ja peegelduva kihi vahel on orgaanilisest materjalist kiht, mille kuumutamine muudab seda läbipaistvaks. Laser peab seda lohuks. CD-RW ­ orgaanilise kihi kuumutamisel 300C-ni see kristalliseerub (erase), 600C-ni aga

Arvutid

Kommentaarid (0)