Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laboratoorne töö nr:1 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL
Energeetikateaduskond
Elektroenergeetika instituut
Energiasüsteemide
õppetool
Laboratoorne
töö nr:1
Õppeaines
AES3610 „Programmeeritavad kontrollerid”
PROGRAMMEERITAVAD
KONTROLLERID JA PROGRAMMERIMINE

Kontroller
on mikroarvuti, mis on ettenähtud seadmete, protsesside juhtimiseks .
Tänapäeval kasutatakse kontrollereid väga laialdaselt erinevates
valdkondades. Kontrollereid kasutatakse meditsiinis, energeetikas, transpordis (autod, lennukid , laevad), olme elektroonikas
(televiisorid, raadiod), sides jne.
Automaatjuhtimises
kasutatakse kahte juhtimisviisi: aparatuurne juhtimine ja programmjuhtimine (joonis 1.1). Esimesel juhul koostatakse düüsiline
skeem, mis koosnev releedest, lülititest, kontaktoritest jne. Teisel
puhul piisab programmi koostamiest kontrolleri jaoks. On selge, et
programmi on palju lihtsam muuta, kui releeskeemi ümber tinutada
(näiteks vigade puhul). Seepärast kastutatakse tänapäeval

Laboratoorne töö nr 1 #1 Laboratoorne töö nr 1 #2 Laboratoorne töö nr 1 #3 Laboratoorne töö nr 1 #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 114 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siim33 Õppematerjali autor
PROGRAMMEERITAVAD KONTROLLERID JA PROGRAMMERIMINE

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

Ja vaevalt et enamikule arvutioperaatoreist pakub lähemat huvi mikroprotsessorite ehitus Tehniliste seadmete ja tehnoloogiaprotsesside juhtimisel on riist- ja tarkvaraprobleemid sageli spetsiifilised ning üldlahendid puuduvad. Programmeerijalt eeldatakse riistvara ehituse tundmist. Tööstuslikku juhtimissüsteemi projekteeriv insener peab aga tundma mikrokontrollerite spetsiifilisi detaile, sisend-väljundliideste omadusi ja mälu ning protsessori töö iseärasusi. See on põhjus, miks automaatikasüsteemide insener vajab algteadmisi mikroprotsessortehnikast. Digitaal- ja mikroprotsessortehnika on kahtlemata üheks tänapäeva insenerihariduse nurgakiviks. Digitaaltehnika aluste omandamine annab üliõpilasele võimaluse paremini mõista seda, kuidas funktsioneerib nüüdistehnika ja tehnoloogia; aitab mõista tehnika arengut ning inimese ja tehnika vahelist suhet nüüd ja tulevikus; arendab süsteemset

Tehnikalugu
thumbnail
50
doc

Exami materajal

Aritmeetikatehete operandide ja tulemuste salvestamise jaoks on otstarbekas kasutada registreid ning suunamised registritest ALU sisenditesse ja ALU väljundist registritesse teostada multipleksorite ja demultipleksorite abil. ALU väljundsignaale ­ liitmisel või nihutamisel ülekandena kõrgeimast bitist tulevad CO (carry out) ja madalaimast bitist allapoole väljanihkuvad LSB-d (last significant bit) ­ saab kasutada sisendsignaalidena CI (carry in) ja MSB (most significant bit) ALU töö samal sammul. Näiteks CO suunamisel CI-sse realiseerime ringülekande, LSB suunamisel MSB-sse toimub ringnihe jne. CO ja MSB väärtusi võib salvestada ka trigerite abil ja kasutada ALU töö järgmisetel sammudel. Peale selle on osutunud otstarbekaks registreerifa tehte tulemuse muidki tunnuseid, milledest tähtsamad on ületäitumine, mis paljudel juhtudel vastab CO-le, nulltulem, negatiivne tulem, väljanihkunud biti väärtus C jt.

Arvutid
thumbnail
158
pdf

Elektriajami juhtimine

käsijuhtimisaparaatide abil; automatiseeritud elektriajam ­ inimese osavõtt juhtimises piirdub alg- juhtimiskäskluse andmisega, edaspidised juhtimistoimingud teevad mitme- sugused elektromehaanilised või muud elektriaparaadid (releed, kontaktorid, kontaktivabad loogikaelemendid, pooljuhtlülitid jne); automaatelektriajam ­ kõik juhtimistoimingud teevad automaatjuhtimis- aparaadid, inimese osavõtt piirdub elektriajami töö jälgimisega. Elektriajami juhtimiseks kasutatavate signaalide arvu järgi liigitatakse tema juhtimissüsteemid järgnevalt: avatud juhtimissüsteemid ­ juhtimiseks kasutatakse ainult üht juhtimissignaali, mistõttu juhtimistoime ei sõltu juhtimistulemusest ­ puudub igasugune kontroll juhitava suuruse (kiirus, moment, võimsus vm) üle; suletud juhtimissüsteemid (joonis S1) ­ juhtimissignaali moodustamiseks

Elektriaparaadid
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

kallim mälu enamkasutatavate, tööks vajalike andmete hoidmiseks. Celeroni märgistus Cyrix 6x86 ja AMD K6 tähistused 2 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 2. Personaalarvutites kasutatavad mälud. Nende tüübid ja parameetrid RAM - muutmälus hoitakse töö ajal täidetavat programmi ja vajalikke andmeid. RAM miinimum on 4 MB. ROM - püsimälus on töö alustamise käivitusprogramm ja arvutit iseloomustavad andmed. Arvuti muutmäludest ­ Kaasajal kõige levinumad lauaarvutites kasutatavad muutmälud on loetletud tabelis 1. Tabelisse on koondatud kolm põhimõtteliselt erinevate omadustega mälutüüpi, mis nõuavad kõik spetsiifilist arvuti kiibistiku poolset toetust ja erinevat tüüpi mälupesasid. Seega ei ole

Arvutiõpetus
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

enam tähelepanu tootmiskuludele. Ajajärku iseloomustavad suured tootmismahud, turul pakutavate kaupade rohkus, konkurentide tekkimine ja suurenenud tähelepanu tarbija vajaduste suhtes. Turu- situatsiooni muutumine sundis leidma võimalusi tootmis- ning jaotussüsteemi kulude vähenda- miseks ning töö tootlikkuse suurendamiseks. Kui hakati arvutama logistikakulusid, leiti, et need on võrreldes tootmise omahinnaga väga suured. Tekkis vajadus hakata lahendama mitme alternatiiviga optimeerimisülesandeid, nagu transpordiliigi valik, tootmise ja ladude paiknemine, optimaalne

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

enam tähelepanu tootmiskuludele. Ajajärku iseloomustavad suured tootmismahud, turul pakutavate kaupade rohkus, konkurentide tekkimine ja suurenenud tähelepanu tarbija vajaduste suhtes. Turu- situatsiooni muutumine sundis leidma võimalusi tootmis- ning jaotussüsteemi kulude vähenda- miseks ning töö tootlikkuse suurendamiseks. Kui hakati arvutama logistikakulusid, leiti, et need on võrreldes tootmise omahinnaga väga suured. Tekkis vajadus hakata lahendama mitme alternatiiviga optimeerimisülesandeid, nagu transpordiliigi valik, tootmise ja ladude paiknemine, optimaalne

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (1)

Bosskardo profiilipilt
Bosskardo: See aine on nüüd hoopis erinev.
18:19 12-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun