Armastus on mässuline lind, mida keegi ei suuda taltsutada, Ja see on asjata, et üks nõuab talt seda, kui talle sobib keelduda Midagi ei saa teha, oh või palve. Üks räägib hästi, teine on vait: Kuid teist ma eelistan, ta ei ütle midagi, kuid ta rõõmustab mind. (Armastus on mässuline lind) Armastus... (Mida keegi ei suuda taltsutada) Armastus... (ja sa saad seda kutsuda, kuigi see on, päris asjata) Armastus... (sest talle sobib mitte tulla) Armastus... Armastus on mustlase laps, see pole kunagi, kunagi tundnud seadust: Kui sa ei armasta mind, siis armastan ma sind: Kui ma armastan sind, siis valva ennast (Siis valva ennast!) Kui sa ei armasta mind, Kui sa ei armasta mind, siis armastan ma sind Valva ennast. Lind keda sa lootsid püüda, Lõi oma tiivad lahti ja lendas ära... Armastus on kaugel, sa võid seda oodata Sa rohkem ei oota seda, seal see on Kõikjal sinu ümber, kiire, kiire, See tuleb, läheb, siis see naaseb...
III tants- Jaanus ootab viljakuivatis Vilmat(armastatu lubas tulla). Nahistavad maas naha peal, kuni Jaanus kuuleb alt juttu. Paul sai käsu mustlane vahistada ja ajas selleks mehi kokku. Taavetit asi ei huvitanud, tema ei läinud kuskile. Vilma läheb mustlast hoiatama(see töötas sulasena nende talus). Jaanuse juurde tuli Taaveti poeg Edgar(viin, lihavõileib kaasas). Mõlemad peavad sõtta minema. Edgar ei usu, et naaseb. Mustlane astub sisse, Jaanus peidab ta otsijate eest ära. Saabuvad "mustlase kütid", kes kuulsid, et mustlane jooksis Aiaste poole. Edgar ütleb, et pole teda näinud. Mehed leiavad "mustlase", kes osutub Jaanuseks.(Mustlaste üleüldine tagakiusamine.) IV tants- Kolhoosikeskuseks on Käo, esimeheks Arvo Saaremägi. Viljapeks algab see aasta hiljem. Katlale tehakse tuli alla. I viljapeksja Vilma jõuab kohale. Hakati lõpuks tööle, siis jäeti vihma tõttu töö pooleli. Masinistile meenus, et Aadam palus oma väikese viljakoguse ka ära
Süzee Rohelise Järve paranduslikku kolooniasse saabumine; Aukude kaevamine; Stanley leiab huulepulga Initsiaalidega K.B.(Kate Barlow) Stanley ja Nulli sõbrutsemine; Mõlemad põgenevad laagrist; Lähevad uuesti laagrisse, et aare üles leida; Põgenevad ära laagrist tänu advokaadile. Elya Yelnatsi Needus Ühejalgne mustlane annab sea E. Yelnatsile; Ta ütleb, et kui siga on suureks kasvanud, peab Yelnats mustlase mäest üles viima ja oja juures talle laulu laulda; Yelnats ei kanna mustlast mäest ülesse ja hoopis sõidab enda naisega Ameerikasse; Mustlane neeb terve Yelnatsi suguvõsa; Täname kuulamast
Kõige huvitavam oli kostüüme ja soenguid jälgida ballidel. Korraga oli laval mitukümmend vapustavat kleiti, mida silm ei suutnud korraga haarata. Teine vaatus oli minu jaoks natuke liiga veniv ja üksluine. Seal oli vahepeal liiga palju aariaid järjest ja see tõmbas tempo maha. Teise vaatuse ball oli väga suurejooneline, kuid mulle jäi meeste kaklemise koht segaseks, sest ma ei saanud päris täpselt aru, mille pärast neil tüli tekkis. Eriti meeldis mulle selle balli mustlase ja matadööri tants. Samuti torkasid silma Flora peas olevad paabulinnusuled ja tema sinise ja kuldsega kleit. Muusikaliselt meeldisid mulle kõige rohkem need palad, kus laulis koor ka kaasa. Kõige parem koht oli kolmandas vaatuses, kui Violetta hakkas surema ja Alfredo, Georges ja Violetta kolmekesi koos laulsid. Aariad ei olnud just minu lemmikud, kuid see-eest meeldis mulle väga "Drinking song." Ma olin seda varem kuulnud ja mulle meeldis vahelduseks tuttavat viisi kuulda.
Mustlane käis Vilma kodutalus sulaseks. Neiu läks teda hoiatama. Jaanus tegeles peale Vilma lahkumist vilja kuivatamisega edasi. Peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Nad vestlevad sõja teemadel. Järgmisel päeval ootas neid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad ka sõtta minema või mitte. See muutus neid mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane. Jaanus viib ta peitu. Mõne hetke pärast saabuvad "mustlase kütid" eesotsas Pauliga. Ta usutleb Edgarit, et ega ta mustlast pole näinud. Naljatades vastuseid andes ei anna ta mustlast välja, kuid teeb naabri lolliks. Mõned mehed, kes kuivatiümbruse läbi otsisid tulid saagiga võidukalt Pauli juurde. Mustlase asemel olid nad hoopis Jaanuse kinni nabinud. Neljas tants Katelt veetakse taas Aiastele. Kolhoosi keskuseks on Käo. Esimeheks pandi Arvo Saaremägi. Vilja peksmine oli sel aastal tavapärasest hiljem oktoobris. Kui katel ja masin
Mustlane käis Vilma kodutalus sulaseks. Neiu läks teda hoiatama. Jaanus tegeles peale Vilma lahkumist vilja kuivatamisega edasi. Peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Nad vestlevad sõja teemadel. Järgmisel päeval ootas neid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad ka sõtta minema või mitte. See muutus neid mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane. Jaanus viib ta peitu. Mõne hetke pärast saabuvad "mustlase kütid" eesotsas Pauliga. Ta usutleb Edgarit, et ega ta mustlast pole näinud. Naljatades vastuseid andes ei anna ta mustlast välja, kuid teeb naabri lolliks. Mõned mehed, kes kuivatiümbruse läbi otsisid tulid saagiga võidukalt Pauli juurde. Mustlase asemel olid nad hoopis Jaanuse kinni nabinud. Neljas tants Katelt veetakse taas Aiastele. Kolhoosi keskuseks on Käo. Esimeheks pandi Arvo Saaremägi. Vilja peksmine oli sel aastal tavapärasest hiljem oktoobris
o Romantism on tundeline kirjandusvool Carmen armus tihti o Romantikutele tähtis erandlikkus tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid o Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu o Hinnati huumorit Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju o Kujutati maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust HUVITAVAID MÕTTEID, LAUSEID o Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi. o Reisil tuleb kõik ära proovida. o Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna. o Kääbus on kangelane, kui sülitab kaugele. o Jões, mis kohiseb, leiab kas palju vett või palju kive. o Hulkuv koer leiab ikka kondi. o Rääkimine hõbe, vaikimine kuld ARVAMUS TEOSE KOHTA
Alkeemik #Esimene osa Poisi nimi oli Santiago Matamaros, kes oli lahkunud kodust, et rännata. Ta ei tahtnud hakata preestriks. Kord teekonnal, kui ta lambavillaga raha tegi, kohtas ta tüdrukut, kellesse ta armus. Kui ta oli ühte unenägu, milles ta leiab varanduse, juba mitu korda näinud. Läks ta mustlase juurde ja Lasi ta endale selle lahti seletada ja selgus, et teda ootabki varandus Egiptuse püramiidide juures. Tänaval istus tema kõrvale vanamees, ta oli Saalemi kuningas. Kuningas kirjutas liiva peale terve poisi eluloo ja ütles poisile, et peab elama Oma Loo järgi. Vanamees andis poisile kaks kivi (Uurim ja Tummim), mis aitasid teda (Küsimus pidi olema erapooletu ning siis andsid kivid vastuse ei või ja ). Raha saamiseks müüs ta kogu oma lambakarja. Ja sõitis üle
vabameelsemad kui vana külarahvas. Seevastu tahtsid vanad talumehed, Pauliga eesotsas, ta iga hinna eest kätte saada. Kui mõni mees mustlasele halba ei soovinud, siis oli asi selles, et tal oli töökäsi puudu, mis pole tegelikult parem kui ärakasutamine. Veel hullem oli aga see, et enamus mehi ei teadnudki täpselt, miks nad seda meest taga ajavad. Üks põhjus oli, et vallamajast oli käsk antud, ning oma käekäik oli näiteks Paulile tähtsam kui mustlase oma. Teine, varjatum põhjus oli sallimatus, mis tuleb välja seigast, kus Edgar ja naabriperemees mustlase otsimise üle arutavad. Nimelt ei pidanud Paul mustlast rohkemaks kui hiireks ning arvas, et tal olekski vanglas parem, lisaks tundis ta, et kui venelased teda ennast taga ajada võivad, siis võis temagi mustlast taga ajada. 7)Taavet Aniluik küüditati, kuna ta jäi uuele riigikorrale jalgu. Autor kasutab põhjuste
Ta oli uhke naine, aga väga salakaval ja tark. 14. Carmen valis surma, sest igale mustlasele on kõige tähtsam olla vaba. Nad on patriotistid. Ta ütles, et ei hakka don Josed enam kunagi armastama. Carmen pigem suri, kui elas koos mehega, kellega ta tegelikult koos olla ei tahtnud. 15. Carmen oli ka usuasjades ükskõikne. Mustlased on seda usku, kus riigis nad parajasti asuvad. 16. Don Jose oli esmakordselt Carmenit näinud ühe teise mustlase juures olles. Seal majas, kus hiljem don Jose ja minategelane uuesti kohtusid. Raamatu peamised asjad olid APELSINID! Carmen sõi neid kogu aeg ja lõpuks oli ka don Jose apelsinimüüja.
jälgimas. Õhtul tekkis tüli Pablo ja Pilar 'i vahel vabariigi päästmise teemal ja Pilar ütles, et tema on nüüd pealik. Mustlane küsis Robert Jordan 'i käest, miks ta Pablo 't ei tapnud. Ta vastas, et ta on omadega läbi ja ei tekita ohtu. Robert Jordan läks välja oma magamiskotti magama ja Maria läks tema kaissu. Hiljem sai Robert Jordan teada, et Pilar saatis ta. Hommikul sõitsid nende peadest üle hävituslennukid. Robert Jordan saatis mustlase ja Anselmo maanteid jälgima. Pilar, Robert Jordan ja Maria jalutasid El Sordo juurde infot hankima. Pilar oli Roberti kätt lugedes näinud surma, ent ei öelnud midagi. Jalutuskäigul Pilar rääkis õõvastava loo, kuidas nende kodukülas fasiste tapeti. Kuidas Pablo oli tulihingeline ja karm võitleja ja viis ellu rõveda roima. Pilar tahtis rääkida veel ka päevast, mil fasistid omakorda nende alevit rüüstama tulid, ent Maria takistas teda. Kui nad El Sordo juurde
eristuma. Kindlasti oli ka muusika mingil ajahetkel tagasihoidlik ja siis jälle vaheldus pealetükkivaga. Trubaduuri muusika panevad kindlasti kõlama head ja omapärased lauljad. Lava oli põnevalt üles ehitatud ja ka esinejatel olid seljas väga põnevad ja ajaloolised riided. Kuigi antud ooperit on raske mõista, siis oli lavastaja suutnud väga hästi panna ka lava antud teost jutustama. Kõik lauljad olid kindlasti valitud oma tegelasega ka välimuse poolest sobima. Nimelt oli mustlase ema tõesti emalik, suur ja pikkade juustega. Selline ehtne võimas naine. Trubaduur, kes ka ise oli mustlane, oli samuti tumedama nahaga. Enim jäi aga silma see, kuidas lauljad pidasid vastu need pikad ooperid. Ja nagu Verdi ise on öelnud on antud teose lavastamiseks vaja 4 kõige paremat lauljat. Ma arvan, et selle põhjuseks on just see, et antud ooper sisaldab väga keerulisi ja pikki aariaid, mida iga laulja peab vastavalt enda tegelaskujule ka välja kandma.
,,Mine ära"- ... minge sinna, kus mehed valmivad, laulutarkade lauas istudes, vanatarkade jutte kuulates, kangelaste tegusid imestes. Minge sinna ja viibige nende seas, kes on loodud radade rajajaks, kodude kaunile kaitsjaks. Mulle miks tulete haiget tegema, mulle miks heljute südamepiinaks te... ,,Kangas" ,,Oh sõbrad, ei löase ma öelda" ,,Õhtul" ,,Mina ei tea kus ma need rõõmud võtan" ,,Sugulased" ,,Kuuseke" ,,Mänd" ,,Helin" ,,Varakult" ,,Mustlase tütar" ,,Minu saatus" ,,Üks tõsine tund" 3. Mõtteluule ,,Kes meeldida tahab, peab roomama"- ... ,,Jah" üteldes ,,ei" peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja tänama. ,,Omakasu" ,,Kus pettus on, sealt põgene" ,,Hõlpsam on mägesid tõsta" 4. Loodusluuletused ,,Mai hommik" ,,Mine, mine, lumeke" ,,Kullerkupp" ,,Lumehelbeke" ,,Talve õhtul" ,,Tali" ,,Külm" ,,Tuisk" ,,Talve öö" ,,Sügise" ,,Üks suvepäev" ,,Sügisene rand" ,,Jaaniõhtu"
põsed. Ta kirjutas hästi poeeme. Aramis soovis ka tulevikuks vaimulikuks hakata. Bazin oli Aramise teener. 4 ,,Kolm musketäri" kokkuvõte D'Artagnan lahkus oma kodust isa kaasa antud viisteist eküüd, hobune, nõuanded, soovituskiri härra de Treville'ile ja ema andis talle salapärase mustlase ravimi retsepti. Ta suurim soov oli astuda musketäride sekka. Kui d'Artagnan jõudis Meungi, nägi kuidas üks inimene hakkas tema üle naerma. D'Artagnan läks alati selle peale närvi, kuna talle ei meeldinud kui keegi solvab või pilkab tema üle. D'Artagnan hakkas teda ründama ja kui tundmatu poleks saanud eest ära hüpata, oleks see tal viimaseks hingetõmbeks siin maailmas jäänud. Tundmatule tulid kõik mehed appi ja d'Artagnan minestas väsinult.
Saades ülesandega ühelepoole, saab ta haavata ja jääb ülejäänud pääsenutest maha. Robert Jordan teejuhiks on hispaanlane Anselmo, kes aitab ta rindejoone taha ja viib kokku Pabloga, salgapealikuga. See mees on oma paremad ajad ära elanud: oli kunagi vägev fashistide hirm, kuid seal on ta juba päris raisus, ta on alla andnud, mures ja kardab surma. Kogu salga kõige nõrgem lüli tegelikult, kuid siiski pealik. Laagrisse jõudes kohtub Robert Jordan mustlase Rafaeliga (heasüdamlik,kuid veidi kergemeelne), Pablo vägeva naise Pilariga (tubli ja tark naine, tugevam oma mehest) ja salga noore kasvandiku Mariaga (19.a, põgenenud vang, siilipeaga (irw... siilisoenguga ikka) ja varsalik tüdruk, salgaga ühinenud siis, kui eelmise mineerija juhtimisel rongi õhku lasti). Mariasse armub Robert Jordan sealsamas ja Pilar kui võimetega mustlasmutt, teab. Ta näeb ette, mis Robertist saab ja mida on tarvis teha, kuid mehele ta midagi ette ei kuuluta.
Jaanus jätkas vilja kuivatamist ning peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Kolmas tants Nad vestlevad sõjateemadel, kuna järgmisel päeval ootab mõlemat noormeest komisjoni ette minek. Ootamatult astub sisse mustlane ning Jaanus viib ta peitu. Peagi saabuvad "mustlasekütid", kes küsitlevad Edgarit. Viimane ei anna vaest meest välja. Mõned mehed, kes kuivati läbi otsisid, tulid "saagiga" üles, rõõmsad mustlase leiu üle. Leitud mustlane osutus hoopis Jaanuseks. Neljas tants Saabunud on kolhooside aeg ning katelt veetakse taaskord Aiastele. Aiaste peremees Taavet on Siberisse viidud ja Roosi surnud. Talus askeldab abiline Miili. Värske kolhoos lonkab veel rehepeks hakkas oktoobi lõpus, katla jaoks pole puid ja kõikjal valitseb suur segadus. Kolhoosi esimees Arvo Saaremägi on Vilmast sissevõetud. Tänu vihmale jäetakse töötegemine pooleli.
Kaks koolivenda arutasid oma saatusest, mis üheski variandis head ei tõotanud. Järgmisel päeval ootas mõlemaid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad sõtta minema või mitte. Jutuajamise lõpetas mustlane, kelle poisid lahkelt sisse kutsusid ja põgenemisplaani rääkisid. Varsti oli platsis Käo Paul koos relvastatud talumeestega, kes otsisid kuivatist mustlast. Pärast mõningast sõnelemist lahkusid mehed, arvates, et on mustlase kätte saanud. Kinnipeetu oli aga hoopis Jaanus. Püüdjate haneks tõmbamisel oli see olnud poiste plaan tegelikule mustlasele põgenemisel edumaa anda. Neljanda tantsu tegevus toimus esimesel kolhoosiaasta sügisel 1949. aastal. Ametisse oli kutsutud vana aurukatel, töökäsi oli vähe ja traktoreid ei jätkunud. Kolhoosi esimeheks oli Arvo Saaremägi, kes oma tööst hästi aru ei saanud ja pidevalt kohmakust tundis.
küngas ja org ja puudest palistatud oja ja oru vastaskülg ja taamal kõrguvad mäed. Robert Jordan teejuhiks on hispaanlane Anselmo, kes aitab ta rindejoone taha ja viib kokku Pabloga, salgapealikuga. See mees on oma paremad ajad ära elanud: oli kunagi vägev fashistide hirm, kuid seal on ta juba päris raisus, ta on alla andnud, mures ja kardab surma. Kogu salga kõige nõrgem lüli tegelikult, kuid siiski pealik. Laagrisse jõudes kohtub Robert Jordan mustlase Rafaeliga (heasüdamlik,kuid veidi kergemeelne), Pablo vägeva naise Pilariga (tubli ja tark naine, tugevam oma mehest) ja salga noore kasvandiku Mariaga (19.a, põgenenud vang, siilipeaga (irw... siilisoenguga ikka) ja varsalik tüdruk, salgaga ühinenud siis, kui eelmise mineerija juhtimisel rongi õhku lasti). Mariasse armub Robert Jordan sealsamas ja Pilar kui võimetega mustlasmutt, teab. Ta näeb ette, mis Robertist saab ja mida on tarvis teha, kuid mehele ta midagi ette ei kuuluta.
Seal ei olnud midagi liiga üleliigset, kuid samas oli kõike vaja, et antud konteksti publikule edasi anda. Ka kostüümid olid väga põnevad ja ajaloolised. Miski ei riivanud silma lavale vaadates, vaid kõik harmoneerus ilusti. Kuigi antud ooperit on raske mõista, siis oli lavastaja suutnud väga hästi panna ka lava antud teost jutustama. Välja sooviks tuua ka selle, et mul on tunne, et kõik lauljad olid valitud oma tegelasega ka välimuse poolest sobima. Nimelt oli mustlase ema tõesti emalik, suur ja pikkade juustega. Selline ehtne võimas naine. Trubaduur, kes ka ise oli mustlane, oli samuti tumedama nahaga. See on hea, et lavastaja mõtles ka sellistele detailidele, sest see kõik annab sellele elamusele väga palju juurde. Mida ma imestan on siiski see, et ta suutis leida igale rollile täpselt selle õige inimese välimuse järgi, kes ka nii hästi laulaks. Minu lemmik tegelaseks oli trubaduuri ema Azucena
* Romantism on tundeline kirjandusvool Carmen armus tihti * Romantikutele tähtis erandlikkus tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid * Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu * Hinnati huumorit Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju * Kujutati maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust HUVITAVAID MÕTTEID, LAUSEID * Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi. * Reisil tuleb kõik ära proovida. * Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna. * Kääbus on kangelane, kui sülitab kaugele. * Jões, mis kohiseb, leiab kas palju vett või palju kive. * Hulkuv koer leiab ikka kondi. * Rääkimine hõbe, vaikimine kuld ARVAMUS TEOSE KOHTA Teosel oli idee, kuid puudus sisu
isiksus, kellest oleks võinud natuke rohkem rääkida. Kõige naljakam seik teoses oli aga juhtum Toomas Üüve ja mustlane Sander Mitrovski vahel. Mustlast oli kujutatud täielikult mustlasliku olemusega. Kavala ning pealtnäha lahke ja ausa inimesena, kuid sisemiselt krutskeid täis petisena. Sellest hoolimata, et mustlane oli pätt ja varas, meeldis ta mulle väga, kuna ta tegi Toomas Üüve üle nalja. Mehe üle, kes oli mulle kõige ebasümpaatsem inimene terve teose vältel üldse. Mustlase musternäide tänapäeval võiks olla minu arust terve hulk ärimehi. Pealtnäha süütud, kuid sisemuselt pätid. Autor on kujutanud peategelast minule eriti sümpaatse inimesena, kuna võibolla olen isegi vahepeal selline tuulepea nagu Ekke Moor. Ehk ongi see teos nii võimas selle tõttu, et inimesed saavad ennast kõrvutada mingi tegelasega raamatust. See on võimalik, sest kogu tegelaskond on kujutatud üldiselt väga tavaliste inimestena
mõtleb rahvas, sest ta nägi kui halvasti rahvaga Venemaal käitutakse. Kirjutab siin värssromaani ,,Jevgeni Onegin" edasi. Poeemi ,,Mustlased", näidendi ,,Boriss Godunov" ,,Mustlased" - peategelaseks noormees Aleko. Romantismi on palju vähemaks jäänud ja seda on peetud lausa realistlikuks teoseks. Aleko on põgenenud linnadest. Ängistuse eest ja tal oli konflikt võimudega. Ta põgeneb rändmustlaste juurde. Elab koos nendega armub mustlasneidu Zemfirasse. Aga mustlase meel pole püsiv, mustlane on vaba hingega. Ühel päeval armub hoopis mustlas noormehesse ning Alekot enam ei armasta. Aleko tapab Zemfira ning tema armukese, sest ta ei mõista, et naisel on õigus vabadusele ja oma tahtele valida. Mustlased otsustavad Alekot karistada. Aga nemad ei tapa teda vaid ajavad ta enda juurest minema. Tragöödia ,,Boriss Godunov" Puskinit huvitab endiselt rahvas ja käitumine. Innustust oli saanud Shakespeare'i tragöödiatest. Uuris ka vene ajalugu
Friedrich Terrepson (ei pidanud klassi asjadest ema ees suud, ema oli lastevanemate nõukogu raudvara, doktori poeg, tedretähniline) 11. Linkman (liiga pirtsakas, kergesti haavuv, riigikohtuniku poeg, üleolev albiino, kapriisne, hüüdnimi: Valge Luich, jänesesilmad) 12. Ralf Tummel/Tumbu (liiga heasüdamlikult loll, abistamisind, veinikaupmehe poeg, atleetiline võsu,süütalastepäeval sündinud,hallid punnsilmad, ) 13. Jauram (tõmmu, igavene narr), Maila on pruut, mustlase moodi, tuntud advokaadi ja näitlejanna tütar 14. Kristjan Koorman pikk koorman, punane kräsujuus, tedretähniline, elas Nõmmel, tedretäheline naljavend, pikk ja kõhn, sai 18.a, isa ärimees (soome spordiriistade esindaja) 15. Joosep Maim joodik, täiskuunäoga, isa kunstnik, joonistaja (11 klass) Õpetajad 1. Haaviksoo hüüdn: Köster, hommikupalveklaver, sallimatu 2. Paul Paljaspea/ härra Tiimus- filosoofia, ajalugu 3
KOLMAS TANTS · Jaanus, masinist Lukisepa noorim poeg kohtub popsitüdruku Nurme Vilmaga, Jaanus räägib, et tema ja Edgar said vallast Saksa mobilisatsioonikäsu sõjaväkke. Jaanus ja Vilma veedavad võib-olla oma viimased hetked koos, kuni kuulevad, et Käo Paul tuleb Taavetit paluma omakaitsele appi mustlast tabama, kes valla käsul on määratud vangikongi. Vilma läheb mustlast hoiatama ning mustlane põgeneb Aiaste lakka. Käo Paul koos omakaitse meestega loodavad mustlase Aiastelt leida, kuid võtavad kinni hoopis Lukisepa Jaanuse mustlane on pääsenud. · On alanud inimjahi ajastu, mis kestab veel kaua. · Jaanus ja Edgar meenutavad lapsepõlveseiklusi ning muretust, mis nüüd on asendunud hirmuga homse päeva ees. Jaanus meenutab, et tema vanem vend oli mobiliseeritud 41. Aastal Punaarmeesse ning kui Edgar sõtta läheb võib ta venda kohata, kuid kindlasti ei hakkaks ta teda tapma. Edgar tunneb huvi, kas Jaanusel on võimalik
4. Fraseologismide esinemise võimalused (liigid, näited ) Idioom – Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale, ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud. Võrdlused – Ehteestilised rahvalikud võrdlused on nt vihma valab (~ tuleb) nagu oavarrest, kleit nagu mustlase tulekahju, läks nagu keravälk, piiblist pärineb nt jäi seisma nagu soolasammas. Kõnekäänud – Kõnekäändudeks on püsivad sõnapaarid, metafoorsed ütlused, retoorilised hüüatused ja küsimused. Nt ei liha ega kala, (ei hakka) nahka turule viima, ole tuhandeks terve!, kivi kotti!, kadus nagu tina tuhka, (elu) ripub juuksekarva otsas. 5. Fraseologismide päritolu ( ja kujunemine )
o Romantism on tundeline kirjandusvool Carmen armus tihti o Romantikutele tähtis erandlikkus tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid o Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu o Hinnati huumorit Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju o Kujutati maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust HUVITAVAID MÕTTEID, LAUSEID o Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi. o Reisil tuleb kõik ära proovida. o Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna. o Kääbus on kangelane, kui sülitab kaugele. o Jões, mis kohiseb, leiab kas palju vett või palju kive. o Hulkuv koer leiab ikka kondi. o Rääkimine hõbe, vaikimine kuld ARVAMUS TEOSE KOHTA
Ekket tabas hirm eelseisva elu ees, sest ta oli kindel, et ega Toomas Üüve ei anna oma tütart Ekke sugusele lodardile. Ekke otsustab Ingelandist lahkuda. Enne 1 lahkumist läheb ta veel Enekeni akna alt läbi ja räägib tüdrukule, et läheb ära maailma rändama. Seal kohtub ta ka Toomasega, kes on väga vihane, kuid Ekke tuletab Toomasele meelde, kuidas viimane mustlase käest petta sai. Selle peale viskab Toomas talle krooni, mille Ekke lennult kinni püüab ja tänab äiapapat raha eest. Ekke liigub külast külla ja teeb seal erinevaid töid: surilinade ja leinapärgade linte, müüb vaimulikku kirjandust, on talus, kus mees oli surnud ja naine vajab lohutajat. Lõpuks jõuab Proast Odja juurde ja küsib tööd. Sinna jääb ta peatuma pikemaks ajaks. Sügisel ta lahkub. Odja juures on Ekke sulane, kuid ka sõbra eest
tundide kaupa ühe kohapeal. LK 332 XXXIV - Pühad olid väga tõsised, selleks oli ka lastel väga raske, kuna nad ei tohtinud paljutki teha mida oleks tahtnud. Väike Andres tegi tüdrukutele ettepaneku mustlast mängima hakata, isa võttis aga ise ettepanekust kinni ja lubas varsti Andresega seda tegema hakata. Enne sõi ta aga kaua ja siis tahtis veel magama ka minna, Mari aga ütles et mees ei piinaks lapsi nii kaua ja läheks mängima. Mustlase mängimises jäi vanamees peale, kingsepa mängus jäi aga poiss peale. LK 366 XXXV Liisi ütles aga et nad ei taha kumbki Vargamäele jääda kuna seal on ainult halvad mälestused ja seal ei saa rahulikult elada Liisi ütles ka et see koht ajab kõik üksteisele kallale, riidu. Ta ütles et ei loobu Joosepist, tehku too mis tahab. Orul arutasin Joosep ja Pearu koha pärimise asju. Poiss ütles et tema seda kohta ei taha sest nad kavatsevad nagunii minema minna sealt
Demo kr 2 000,00 Lastehaiglas/Üllar Luup Buss Tartust kr 3 500,00 Fotograaf kr 2 000,00 Lauluväljaku rent kr 14 000,00 Howard -kr 2 000,00 (transposrdifirma) rahaline abi korraldamisel Baari müük -kr 5 500,00 Mustlase müük -2 560,00 kr 69 190,00 8. PR TEGEVUSED PEALE ÜRITUST Peale üritust saadeti kõikidele üritusel osalenud külalistele ning sponsoritele/koostööpartneritele elektrooniline tänukiri. Samuti saadeti pressiteade oksjonil kogutud summa kohta. SA Tallinna Lastehaiglale toimetati summa üle koos spetsiaalse tseremoonia jaoks valmistatud puidust seinale riputatava graveeritud tahvliga
vestlema. Neid ootas ees komisjon, kus selgus, kas nad peavad sõjaväkke minema või pääsevad sellest. Edgar kahtles, et kas ta üldse koju tagasi saab. Tuli muslane ja Jaanus viis ta peitu. Inimesed, kes mustlast taga ajasid, tulid koos Pauliga samuti kohale ja uuris Edgarilt, et ega ta juhuslikult tagaotsitavat näinud ei ole. Edgar viskab lihtsalt nalja ja ei anna mustlast välja ning Paul jääb õnneks uskuma. Osad olid kuivati ümbrust läbi kamminud ja tulid leituga Pauli juurde, kuid mustlase asemel olid nad kinni nabinud hoopis Jaanuse. 4 Katelt veetakse jällegi kord Aiaste tallu. Kolhoosi keskuseks on nüüd Käo ja esimeheks seati Arvo Saaremägi. Sel aastal toimus ka viljapeks hiljem, kui tavaliselt oktoobris. Et katelt tööle ajada, seati see ja masin paika ja puhastati katel tuhast ning otsiti tulehakatust. Toidumoona umber paber võetud ja paar aialippi murtud, oli hakatus olemas. Katlas oli juba
Tule, Mannike õunapuu peremees 3. Vanamees raius jämedat alla 28. Heeringa laul puud 15. Merepidu 29. Väike neiu 4. Läänemere lained 16. Sinavad veed 30. Armsad silmad 5. Ma ei tea 17.Las laintes möllab torm 31. Postipoiss 6. Üksi rändan 18. Võta mind kaasa 32. Saaremaa 7. Kullast süda 19. Mustlase elu 33. Viljandi paadimees 8. Suhkrutükk 20. Sampanja 34. Ma tahaksin kodus olla 9. Valged roosid 21. Meri ja tüdruk 35. Sauna taga 10. Kõndis neiu 22. Meri 36. Jää jumalaga, Mann 11. Sigaretid ja viinad ja 23. Ei takista vallid 37. Mulgimaa kirglised naised 24. Noormees ja neiu 38. Noorpaari valss 12. Kord elas mölder veski 25
sest neil pere vajab ka raha. Peale seda aga Ekke lahkus teatrist. Tagasiteel koju nägi Ekke Toomas Üüver . Ekke peitis end puu taha , vaatas ,et Toomas peksab hobust, sest see ei liikunud paigast. Siis tuleb mustlane Sander Mitrovski ja vaatab hobust ning ütleb Üüvele, et 5 see on hobuse vaeseomaks peksnud. Mustlane Sander tahab lahkuda, kuid Üüve ei luba. Nad teevad tehingu, et Üüve saab 100 krooni ja hobune on jälle mustlase oma. Mustlane lausub hobusele paar sõna ja hobune hakkab jälle liikuma. Mustlane karjus tagant järgi, et hobune on väärt 1000 krooni. Ekke jääb metsa magama. Kui ta järgmisel päeval teatrisse läks ei märganud seal keegi teda. Kõigil oli suur pohmell. Üks peaosatäitja (Janka Veer) ei võtnud jalgugi alla. Direktor näeb Ekket ja palub tal tsaari osa mängida. Ekkele surutakse raamat pihku. Pärast esimest vaatust on kõik vaimustunud ning teises vaatuses improviseeris Ekke ise
o Romantism on tundeline kirjandusvool Carmen armus tihti o Romantikutele tähtis erandlikkus tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid o Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu o Hinnati huumorit Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju o Kujutati maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust HUVITAVAID MÕTTEID, LAUSEID o Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi. o Reisil tuleb kõik ära proovida. o Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna. o Kääbus on kangelane, kui sülitab kaugele. o Jões, mis kohiseb, leiab kas palju vett või palju kive. o Hulkuv koer leiab ikka kondi. o Rääkimine hõbe, vaikimine kuld ARVAMUS TEOSE KOHTA Teosel oli idee, kuid puudus sisu
Dancairo-Sõbralik ja ustav inimene. Oli ustav oma jõugu liikmetele. Teadlane/välismaalane/rändur-Arvatavasti kujutab nende tegelastena autor iseennast. 5. Tsitaadid. ,,Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna." ,,Ma kannan küll villa, aga lammas ma ei ole." ,,Kel kõrvad on kuulda, see kuulgu!" ,,Endast rääkides, satud hoogu." ,,Jões, mis kohiseb, leidub kas palju vett või palju kive." "Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi." "Reisil tuleb kõik ära proovida." "Kääbus on kangelane, kui sülitab kaugele." 6. Peamõte-Võiks välja tuua nii; "Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta." Kuna, kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi
· aunimetused: aasta õpetaja, aasta isa, aasta sportlane, aasta auto. rahvused: sakslane, inglane, eestlane 3.2 Teoste pealkirjad on jutumärkides ja algussuurtähega ilu- ja tarbekirjandusteosed: ,,Tõde ja õigus", luuletus ,,Elu tuli", ,,Eesti entsüklopeedia", ,,Inglise-eesti majandusterminite seletussõnastik" filmid: ,,Sügisball", ,,Klass", ,,Sõrmuste isand" saated, sarjad: ,,Tähelaev", ,,Kodu keset linna", ,,Aktuaalne kaamera" muusikateosed: ,,Mustlase laul", ,,Duett viiulile ja klaverile" või Schuberti duett viiulile ja klaverile kunstiteosed: ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Russalka" fotod: ,,Sügishommik", ,,Lillede pidu" Pealkirja käänamisel tuleb silmas pidada, et soovitatav on käänata pealkirja ees olevat nimetust: romaanis ,,Tõde ja õigus", filmis ,,Toomas Nipernaadi" 4 NUMBRITE VÕI SÕNADEGA? Tavatekstis kirjut, numbrid 1-10 sõnadega: nägin kümmet vaenlase tanki ja seitset BTRi
a, veidrik, näolt igirahulik naeratav prillitatud, kõhnuke, peene kaelaga, salmide peale annet, terav keel Aabel 7. a, Tooderi poeg Paljasjalgne Tõnisson pikk pruun rüü, buda munk, punane habe, aasta läbi paljapäi ja paljajalu Brita peene pihaga, Kodunduskeskkooli 10. klassist, papa advokaat, mamma naisteajakirja toimetaja, üleoleva näoga, ruugejuukseline, Kristjani pruut Tiia felixi pruut, nohune Maila Jaurami pruut, mustlase moodi, tuntud advokaadi ja näitlejanna tütar Suur-Tiia Jussi pruut, kohvikuomaniku tütar Renate Maila klassiõde, isa on pudupoodnik Doktor Friedrich Kappel kunagine riigivanem F. Kappel Junior - Dr. F. Kappeli poeg, kunagine Wikmani õpilane, kaalub nüüd umb 115 kg, Pätsu juures aumärkideameti direktor Preili Emilie Härra direktor Wikmani õde, Wikamni perenaine ja direktriss, väike, hallipäine, ohtlikult selgesõnaline Aadu Vöölman 8
....................................................................................19 Muinaslugu muusikas...............................................................................................................20 Must kohv.................................................................................................................................20 Mustamäe valss.........................................................................................................................21 Mustlase elu..............................................................................................................................21 Mööda teed, mis on kividega kaetud.........................................................................................22 Oi aegu ammuseid.....................................................................................................................22 On silmi siniseid......................................................................................
kombekirjeldused, nõidussõnad, rahvaarstide kartoteek, lühivormid, teiste rahvaste folkloor Vanasõnakartoteek 160 000 kirjet; Tüpoloogiline vanasõnakartoteek Temaatiliste indekste kartoteek Eesti-soome paralleelide kartoteek Eesti-vene paralleelide kartoteek 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. Vene, Läti, Saksa, Rootsi, Juudi, Mustlase jt. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine o Rahvaluule/folklor – folkloristika o Muinasteadus – arheoloogia o Rahvateadus – etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T
.) Eesti rahvaluule motiive-süžeesid baltisaksa luules Regilaulud (nt: „Salme laul“, „Uppunud vend“, „Tütarde tapja“) Hiiumuistendid Rändava järve muistendi motiivid ja/või süžee Faehlmanni müüdid („Koit ja Hämarik“) Kreutzwaldi ennemuistsed jutud Teine artikkel Eesti Rahvaluule Arhiivi kohta: Vähemusrühmade folkloorikogud Eesti Rahvaluule Arhiivis ERA, Vene, Läti, Saksa, Rootsi, Juudi, Mustlase, Soome, Ingeri, Vadja jne. Kolmanda loengu jätk neljandas loengus: Kolm põlvkonda eesti (keelseid) haritlasi Jakob Hurt (1839-1907) – sümboolne nurgakivi arhiivile (tema kogu arhiivis). Esimene kirjameeste seltsi esimees ja siis algatas rahvaluulekogumise aktsiooni. Pärit Lõuna-Eestist, isa vennastekoguduse liige ja külakooli õpetaja Vennastekogudus võitles kõige paganliku vastu. Haridus saksakeelses kihelkonnakoolis, kreiskoolis ja gümnaasiumis.
Kuid nõid ütleb, et kulusid on nii palju, et ei saa siin midagi raha kulutada. Tegelased hakkavad raha manguma, sest neil pere vajab ka raha. Ekke lahkub. IV Ekke läheb puu taha peitu, kui näeb Toomas Üüvet. Toomas peksab hobust, sest see ei liigu paigast. Siis tuleb mustlane Sander Mitrovski ja vaatab hobust ning ütleb Üüvele, et see on hobuse vaeseomaks peksnud. Mustlane Sander tahab lahkuda, kuid Üüve ei luba. Nad teevad tehingu, et Üüve saab 100 krooni ja hobune on jälle mustlase oma. Mustlane lausub hobusele paar sõna ja hobune hakkab jälle liikuma. Mustlane karjus tagant järgi, et hobune on väärt 1000 krooni. Ekke jääb metsa magama. Kui ta järgmisel päeval teatrisse läks ei märganud seal keegi teda. Kõigil oli suur pohmell. Üks peaosatäitja (Janka Veer) ei võtnud jalgugi alla. Direktor näeb Ekket ja palub tal tsaari osa mängida. Ekkele surutakse raamat pihku. Pärast esimest vaatust on kõik vaimustunud ning teises
vene koolide õpilaste kaastööd, stipendiaatide kogud, venelaste kaastööd (vene intelligentsid). Materjal: küladest ja linnadest kirjapandu, folkloristide juhukirjapanekud venelastest tuttavatelt, oluline on olnud tekstide esitajate rahvus ja esitamise keel. Materjal oli pärit paljuski Petserimaalt, lisaks Narva- tagusest ja Pepsi-äärest. Leedu- Kogutud Leedus. Redlichi kogutu. Leonhard Masingu loovutatu. Peeter Arumaa kogutu. (veel on Ingeri-, Vadja-, Mustlase -ja Juudikogud ning ERA, Mitmesugused rahvad) 24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud-kontekstikesksed uurimused, mõistete sõnastamine, teooria mõtestamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus.(1927-40 ja alates 1991) Alates 1990.aastatest –Avatud perioodil leidis rahvaluule teoorias koha ka tänapäeva rahvaluule, rahvaluule muutus kaasaegsemaks mõisteks, folkloristikas
11. Totalitaarsete diktaktuuride üldiseloomustus Saksamaa ja NSVL näitel. SAKSAMAA NSVL Ideoloogia natsionaalsotsialism kommunism 1.partei NSDAP- Natsinaalsotsialistlik Saksa KP- Kommunistlik partei Töölispartei Juhikultus Adolf Hitler Jossif Stalin Inimeste hirmu- sisevaenlane: juudid, mustlase, prostad, jõukad (hiljem vastavalt tamine vaenalstega geid, puudega (vaimse) vajadusele) välisvaenlased mõlemal vastavalt vajadusele Sala- ja julgeoleku- Gestapo NKVD Teenistus 12. Kodusõja ja NEP-i aeg Venemaal/ NSVL-s Kodusõda 1918-20 Võitlesid punased ja valged. Punased: Punaarmee, kes olid kommuniste poolt
Neenul ja ekkel on suur tegu, et loom maantee peal liikuma saada, aga lõpuks jõutaksegi Ingelandi, kaubaletid on kas juba valmis ja tehakse esimesi müüke, või siis alles taotakse ja tülitsetakse kohtade pärast. Neenu on läinud loomalaadale, mis asub kiriku taga, ta andis Ekkele ühe krooni ja sellega on läinud Ekke omale süüa ostma ja laadaimesid vaatama. Veidi aega ringi kõndides juhtub ta pealt nägema ühte mustlasperet. Mustlase naine oli äsja surnud, lapsed istusid vankris ja mees ise suures ahastuses peab müüma oma viimse vara, et oma naise matuseid korraldada. Nii ta peabki ära müüma oma hobuse, ta tahab selle eest kolmsada krooni, teised mustlased on küll väga vastu, et miks nii odavalt, aga juba oli mees hobuse ja vankri pealekauba lubanud Toomas Üüvele. Kui Ekke Moor piisavalt tüdinenud oli vaatlemisest läks ta oma ema otsima, et äkki on tal õnnestunud loom maha müüa
taha edasi liikuda. Neenul ja ekkel on suur tegu, et loom maantee peal liikuma saada, aga lõpuks jõutaksegi Ingelandi, kaubaletid on kas juba valmis ja tehakse esimesi müüke, või siis alles taotakse ja tülitsetakse kohtade pärast. Neenu on läinud loomalaadale, mis asub kiriku taga, ta andis Ekkele ühe krooni ja sellega on läinud Ekke omale süüa ostma ja laadaimesid vaatama. Veidi aega ringi kõndides juhtub ta pealt nägema ühte mustlasperet. Mustlase naine oli äsja surnud, lapsed istusid vankris ja mees ise suures ahastuses peab müüma oma viimse vara, et oma naise matuseid korraldada. Nii ta peabki ära müüma oma hobuse, ta tahab selle eest kolmsada krooni, teised mustlased on küll väga vastu, et miks nii odavalt, aga juba oli mees hobuse ja vankri pealekauba lubanud Toomas Üüvele. Kui Ekke Moor piisavalt tüdinenud oli vaatlemisest läks ta oma ema otsima, et äkki on tal õnnestunud loom maha müüa
Saades ülesandega ühelepoole, saab ta haavata ja jääb ülejäänud pääsenutest maha. Robert Jordan teejuhiks on hispaanlane Anselmo, kes aitab ta rindejoone taha ja viib kokku Pabloga, salgapealikuga. See mees on oma paremad ajad ära elanud: oli kunagi vägev fashistide hirm, kuid seal on ta juba päris raisus, ta on alla andnud, mures ja kardab surma. Kogu salga kõige nõrgem lüli tegelikult, kuid siiski pealik. Laagrisse jõudes kohtub Robert Jordan mustlase Rafaeliga (heasüdamlik,kuid veidi kergemeelne), Pablo vägeva naise Pilariga (tubli ja tark naine, tugevam oma mehest) ja salga noore kasvandiku Mariaga (19.a, põgenenud vang, siilipeaga (irw... siilisoenguga ikka) ja varsalik tüdruk, salgaga ühinenud siis, kui eelmise mineerija juhtimisel rongi õhku lasti). Mariasse armub Robert Jordan sealsamas ja Pilar kui võimetega mustlasmutt, teab. Ta näeb ette, mis Robertist saab ja mida on tarvis teha, kuid mehele ta midagi ette ei kuuluta.
Esimesel koolipäeval tutvub ta Miaga, kes saab tema sõbrannaks. Aktusel kohtub ta ka direktori pojaga Ronaniga, kes ennem elas Ühendriikides ja tuli siia õppima. Teel aktuselt koju kohtub Mirt mustlasega, see nõuab talt raha ja lubab selle eest ennustada tulevikku, Mirdil raha pole ja ta keeldub sellest ning seejärel teatab mustlane, et mirti ootavad ees kohutavad õnnetused ja et ta on neetud. Seepeale tuleb eikusagilt Ronan ja päästab tüdruku mustlase käest. Nii saab Mirt lähemalt tuttavaks oma tulevase armastatuga. Kuid vahepeal suudab tema klassikaaslane Oliver temasse ära armuda. Ja Mirt peab võtma julguse kokku, et öelda poisile, et ta ei meeldi talle eriti. Alguses ei tule tal see välja, kuid pika kokutamise peale saab ta hakkama. Mõne aja pärast selgus, et Mirdi kooli direktor ühel päeval Mirdi kodus, siis sai ta suure üllatuse osaliseks, sest ema ja direktor said hästi läbi ja hakkasid üha rohkem suhtlema.
sõidetakse kuljuste või kelladega, lehe peal on veetilgad, kännu otsas lumemüts ja põõsas madu; Kiira-käära, kus sa lähed? Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lään oma ema juure! siin vestlevad karjamaa ja jõgi: karjamaa püüab alul jõge pilkenimega tögada, kuid jõgi annab vastulöögi ja teatab ühtlasi mõistu, et ta on teel merre. Vahel näib mõistatussarjade moodustumises puuduvat üldse igasugune mõisteloogika või sisuline ühisnimetaja. Ahela Mustlase uur, sea tamm, konna kaev ja kassi õun lülid tähendavad näiteks päikest, leppa, lusikat ja kadakamarja. Eesti võimsaim sarimõistatus on vist vana Teeliba-alguline tsükkel, mille komponentide tähendused kipuvad silmanähtavalt tuhmuma ja segunema: variandis Teeliba, maasuga, meresikk ja metsakukk on need vastavalt regi, äke, vähk ja kägu; variandis Teeliba, maasuga, meremikk, mõtsakukk ja linna valgepää hani lumi, äke, silk, kägu ja sool.
Saades ülesandega ühelepoole, saab ta haavata ja jääb ülejäänud pääsenutest maha. Robert Jordan teejuhiks on hispaanlane Anselmo, kes aitab ta rindejoone taha ja viib kokku Pabloga, salgapealikuga. See mees on oma paremad ajad ära elanud: oli kunagi vägev fashistide hirm, kuid seal on ta juba päris raisus, ta on alla andnud, mures ja kardab surma. Kogu salga kõige nõrgem lüli tegelikult, kuid siiski pealik. Laagrisse jõudes kohtub Robert Jordan mustlase Rafaeliga (heasüdamlik,kuid veidi kergemeelne), Pablo vägeva naise Pilariga (tubli ja tark naine, tugevam oma mehest) ja salga noore kasvandiku Mariaga (19.a, põgenenud vang, siilipeaga (irw... siilisoenguga ikka) ja varsalik tüdruk, salgaga ühinenud siis, kui eelmise mineerija juhtimisel rongi õhku lasti). Mariasse armub Robert Jordan sealsamas ja Pilar kui võimetega mustlasmutt, teab. Ta näeb ette, mis Robertist saab ja mida on tarvis teha, kuid mehele ta midagi ette ei kuuluta.
Vana Andres ei lasknud aga tuju sellest veelgi rohkem rikkuda. Pühad olid väga tõsised, selleks oli ka lastel väga raske, kuna nad ei tohtinud paljutki teha mida oleks tahtnud. Väike Andres tegi tüdrukutele ettepaneku mustlast mängima hakata, isa võttis aga ise ettepanekust kinni ja lubas varsti Andresega seda tegema hakata. Enne sõi ta aga kaua ja siis tahtis veel magama ka minna, Mari aga ütles et mees ei piinaks lapsi nii kaua ja läheks mängima. Mustlase mängimises jäi vanamees peale, kingsepa mängus jäi aga poiss peale. XXXV Liisi nüüd siis oligi aeg kohut selle koera loo pärast hakata käima. Koer oli nüüd poolpime ja- kurt, karv oli seljas lahti, nii et külmaga ei saanud väljagi minna. Kohus otsustas et kumbi ei pea juurde maksma ja võrdsustas kahjud. Ükskord kõrtsis rääkis Pearu, et Liisi magatab tema poega ja on veel lits ka. Andres ei uskunud seda sest ta ei teadnud asjast ju midagi
romantiline luuletaja. Teda mõjutas valgustussatiir ja ta peegeldas Euroopa poliitilisi sündmusi ning konflikte. Ta kirjutas kuulsaid poeeme, näiteks ,,Childe Haroldi palveränd", ,,Chilloni vang".Shelley oli mässulise loomuga luuletaja, ta kirjutas kõnekujunditerikkaid poeeme. ,,Ood läänetuulele". Ameerika romantikutest on kuulsamad J. F. Cooper, E.A.Poe ja E. Dickinson. Saksamaal H.Heine, Venemaal A.Puskin ja Eestis E.Bornhöhe. Prosper Merimee ,,Carmen" Carmeni teemaks on armastus ja mustlase elu. Peategelasteks on Carmen ja don Jose. Kõrvaltegelasteks on Garcia ja Lukas. Carmen on mustlanna, täisverd nõid. Ta keeras inimesi ümber sõrme, oli rõõmsameelne. Don Jose on kuulus röövel, endine sõdur. Konfliktiks on see et Jose on armastuse ja veendumuste vahel. Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändab mööda maad ringi ja ühel päeval peatub oja juures, kus peatub ka kuulus ja tagaotsitav bandiit don Jose
annaabi.ee 
