Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Kellele lüüakse hingekella" Ernest Hemingway - kokkuvõte (18)

4 HEA
Punktid
Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella "
Peategelane on vaid veidi üle kahekümne aasta vanune noor mineerija Robert Jordan. Ta saadetakse üle rindejoone - vaenlase tagalasse geriljasalka, missiooniga lasta rünnaku alguses õhku kohalik sild , kuid seda peab ta tegema täpselt rünnaku alguses, mis teeb ülesande väga raskeks.Ta kohtub paljude heade inimestega, kaotab paljud, kohtab oma elu armastust. Saades ülesandega ühelepoole, saab ta haavata ja jääb ülejäänud pääsenutest maha.
Robert Jordan teejuhiks on hispaanlane Anselmo, kes aitab ta rindejoone taha ja viib kokku Pabloga, salgapealikuga. See mees on oma paremad ajad ära elanud: oli kunagi vägev fashistide hirm, kuid seal on ta juba päris raisus, ta on alla andnud, mures ja kardab surma. Kogu salga kõige nõrgem lüli tegelikult, kuid siiski pealik . Laagrisse jõudes kohtub Robert Jordan mustlase Rafaeliga (heasüdamlik,kuid veidi kergemeelne), Pablo vägeva naise Pilariga ( tubli ja tark naine, tugevam oma mehest) ja salga noore kasvandiku Mariaga (19.a, põgenenud vang, siilipeaga (irw... siilisoenguga ikka) ja varsalik tüdruk, salgaga ühinenud siis, kui eelmise mineerija juhtimisel rongi õhku lasti). Mariasse armub Robert Jordan sealsamas ja Pilar kui võimetega mustlasmutt, teab. Ta näeb ette, mis Robertist saab ja mida on tarvis teha, kuid mehele ta midagi ette ei kuuluta.
Anselmoga silda kontrollides saab Robert Jordan teada et vanamees põhimõtteliselt on tapmise vastu, kuid teeb seda kui vaja. See on peaaegu tema kreedo . Tagasiteel laagrisse kohtub Robert Jordan Agustiniga (tubli ja usaldatav mees, kuid ropendab hirmutavalt palju). Õhtusöögil kohtub Robert Jordan ka teiste meestega - Primitivo, Andrés, Eladio. Stseen : Pablo on silla õhkulaskmise vastu, väidab et see tõmbaks neile terve koorma sitta kaela. Pilar kuulutab seepeale end pealikuks, väites et Pablost pole enam üldse asja. Mehed on tema poolt. Mustlane arvab et Robert Jordan peaks Pablo maha laskma, kuid ta ei tee seda: tegelikult oli kogu probleem hoopib salgasisene asi. Pablost pole tõepoolest enam juhti, trotslikkust aga tal jätkub. Robert Jordan ei maga koopas - poeb magamiskotiga koopa taha ja Pilar pea et sõna otseses mõttes topib Maria talle kaissu.
Hommikul lendab ringi palju hävituslennukeid. Robert Jordan paneb Anselmo teevalvesse, kohtub väärika Fernandoga (ülepingutatult kombekas, kuid õige). Pilar jutustab oma elust härjavõitlejaga Valencias - ta on hea jutuvestja.
Hiljem, teel naabersalga pealiku El Sordo juurde, räägib Pilar Pablo korraldatud veresaunast, mille ta oma kodukülas pidi läbi elama, tapeti fashiste ja muidki. See on hoopis eraldi lugu, kuid haarav ja mõtlemapanev.
El Sordo on poolkurt väärikas mees, missiooni olukorras võib temale loota küll. Tagasiteel tundub Pilar end veidi halvasti tundvat ja jätab noored kahekesi - need loomulikult kasutavad olukorra hästi ära. Unistused elust siis, kui kõik on möödas - see läheb üksikasjadeni ja Robert Jordan oma sügavates mõtetes isegi usub natuke, et kõik läheb õnneks. Algab vägev lumesadu , Anselmo istub kannatlikult valves ja külmetab. Ta on küll kohusetundlik , kuid ei tee vahet ohvitseriautode ja tavaliste autode vahel. Robert Jordan ei tea, et rünnak on lekkinud.
Tagasi koopas, on Pablo juba eriti ülbeks muutunud, otsustatakse ta maha lasta, kuid too kuuleb pealt ja käitub nii mesimagusalt, et sest mõttest ei tule enam midagi välja. Pilar jutustab surmalõhnast ja tõestab sellega, et teab tõesti ühtteist. Näiteks teadis Pilar ette teise mineerija surma - selle, kellega rong õhku lasti. Rong on kogu salga parim mälestus ja kui ühtekuuluvuse sümbol.
Tegelikult on surmalõhn ka Robert Jordani küljes, kuid seda Pilar ei ütle. Öö veedab Robert Jordan jälle Mariaga. Hommikul tapab Robert Jordan ühe ratsapatrulli, mis annab üleüldise alarmi - pannakse välja valvepostid ja ollakse valmis lahinguks. El Sordo poolt kostab tulistamist, mis teeb hinge haigeks - kõik tahaksid sinna appi minna, kuid päästa ei ole enam midagi. El Sordo ja ta mehed peavad küll vapralt vastu, kui hävituslennukitele neist vastast ei ole. Anselmo näeb seda pealt. Robert Jordan saadab teisele poole raporti , et rünnak ära jäetaks: lootusetu. Kuller teeb kõik, mis suudab, näeb palju vaeva kuid jõuab kohale liiga hilja . Rünnak toimub.
Koopas aga varastab Pablo süütevahendid ja kaob kui tina tuhka. Vahepeal jõuavad teised end haigeks vihastada, kuid siis tuleb tagasi, ilma vahenditeta (need viskas kuristikku), kuid mõne lisamehega. Ettevalmistustel lahinguks tundub kõik olevat korras ja meeleolugi on lootusrikas. Lahingus saavad surma kõik Pablo mehed (see on kahtlane natuke, RJ-le tundub et ta tegelikult tulistas neid ise, et pääseda), Eladio ja Fernando . Plahvatus õnnestub, kuid Anselmo saab selles surma. Põgenemisel tulistatakse Robert Jordanit ja teised peavad ta maha jätma. Just seda Pilar ette nägigi ja hoolimata sellest et teadis ja sedagi , et pääsu pole ja Maria peab sellest üle saama, ei hoidnud ta seda ära. Läbivaks mõtteks on idee, et sa sured nagunii - tee aga enne nii palju ära, kui suudad. Raamat lõpeb, kui Robert Jordan, teades et temaga on kõik läbi, sihib fashistiohvitseri, kes El Sordo hävitamise eest vastutav oli.
Kellele lüüakse hingekella-Ernest Hemingway - kokkuvõte #1 Kellele lüüakse hingekella-Ernest Hemingway - kokkuvõte #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 640 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 18 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kenno Õppematerjali autor
Ernest Hemingway, 2lk

Sarnased õppematerjalid

Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming
20
docx

Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming

välja. Maeterlink – „Pimedad“ ja „Sinilind“. Williams oli psühholoogilise suuna esindaja – „Tramm nimega Iha“, „Kass kuumal plekkkatusel“, „Elamiskõlbmatuks tunnistatud“, „Räägi minuga vihmakeeli“. Absurd – Beckett „Godot’ oodates“ – mitte midagi ei toimu, oodatakse ainult Godot’. Näitab ainult ootamist. Sürrealism – Ionesco (pidi olema absurdihuumor) „Kiilaspäine lauljatar“, „Tulevik on munades“. Hemingway ja Remarque. Ernst Hemingway elu ja looming + “Kellele lüüakse hingekella” Eluaastad 1899-1961 Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Tihedad kokkupuuted loodusega . See on loomingu sees. Tal on 2 põhiharrastust: küttimine ja kalastamine. Tihedad kokkupuuted ka indiaanlastega – sealt saab olulised tarkused. Tundis huvi ka spordi vastu (poks).On korduvalt tõsiselt vigastada saanud. Saab töö ajalehes reporterina I maailmasõja vabatahtlike armees, aga rindele ei läinud – oli ühest silmast poolpime

Kirjandus
Kellele lüüakse hingekella – E-Hemingway
2
doc

Kellele lüüakse hingekella – E. Hemingway

Kellele lüüakse hingekella ­ E. Hemingway Ilmus 1940 ­ peetakse Hemngway üheks kuulsamaks ja silmapaistvamaks romaaniks. Teos jutustab Hispaania kodusõjast, mis toimus 1936-1939. Hemingway püüab läbi peategelase Robert Jordani silmade anda pilti selleagsetest sündumustest. Raamat jutustab kolmest päevast, mil Robert Jordani ja teiste partisanide ülesanne on tähtis sild õhku lasta. Silla õhkimine on eluohtlik ülesanne, pealegi tarbetu, sest vaenlane on plaanist juba kuulnud. Jordan viib sellegipoolest käsu täide ja õhkab silla. Teoses leiavad veel aset sündmused, mis muudavad peategelase elu ja viimsed päevad enne traagilist surma meeldivaks

Kirjandus
Kellele lüüakse hingekella
4
doc

Kellele lüüakse hingekella

Paldiski Gümnaasium Raamatu kokkuvõte Ernst Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella" Girti Suun Anselmo ja Robert Jordan lamasid metsa all ja vaatlesid, kus asuvad valvepostid ja sild. Anselmo käskis tal oodata ja läks Pablo 't kutsuma. Robert Jordan meenutas, kuidas Golz talle käsu andis sillad täpselt õigel ajal õhata. Anselmo oli Robert Jordan 'i teejuht. Kui Pablo jõudis Robert Jordan 'i juurde, ja sai sillaõhkamise plaanist teada, siis talle ei meeldinud see.

Ajalugu
Kellele lüüakse hingekella- Ernest Hemingway
18
doc

“Kellele lüüakse hingekella” (Ernest Hemingway)

"Kellele lüüakse hingekella" (Ernest Hemingway) Tegelased: Anselmo (A) ­ vanamees (partisan) Robert Jordan (R) ­ ameeriklane, sildade õhkulaskja Golz (G) ­ kindral, pealetungi juht Pablo (P) ­ partisanirühma juht Rafael (RA) ­ mustlane Maria ­ partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) ­ Pablo naine El Sordo (S) ­ teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) ­ partisan Andrés (AN) ­ partisan Marty (MA) ­ prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ­ ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) ­ Golz staabiülem kindralstaabis Sisu: Robert Jordan ja Anselmo lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. Anselmo seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. Anselmo käskis Robert Jordan oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. Robert Jordan pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha j

Eesti keel
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

tegi, siis jäid teised selles süüdi. Möödus palju, kui hakkasid tekkima suuremad probleemid. Nimelt Hannese isa tervis läks üha halvemaks, Hannese ja tema naise suhe muutus kehvemaks ja mehe suhe pruudi emaga, mis küll pole läbi aja olnud just kõige parem. Üha rohkem mõtles Hannes oma kodukandi peale. Ta oli väsinud põllutööst ja metsast. Mees soovis tagasi merele ja Turjale koju. Takistuseks minna oli pruudi isa, kes oli väga positiivne ja rahulik härra, kellele Hannes ei tahtnud pettumust valmistada. Kindlasti oli veel põhjuseks mitte koju tagasi minemiseks pruut. Siiski oli peategelasel tüdruku vastu veel tunded. Ühel päeval tuli Hannesele kiri. Ja sealt ei lugenud ta välja häid uudiseid. Nimelt oli isa jäänud halvatuks ja ta tahtis oma poega näha. Hannes sõitis koos oma naisega rannaküla poole. Kui mõned päevad seal oldud, siis naine läks tagasi oma koju ja Hannes jäi kauemaks Turjale. Mees tundis ennast

Kirjandus
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

......................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast..............................................+17 13. Anton Tsehhovi elu ja looming.............................................................+17 14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast....................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid............................................+20 16. Ernst Hemingway elu ja looming + "Kellele lüüakse hingekella".......+21 Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella".................................+22 17. Remarque` i elu ja looming + "Triumfikaar"........................................+23 "Triumfikaar"..........................................................................................24 18. Tammsaare varasem looming + "Kõrboja peremees".............................26 "Kõrboja peremees"................................................

Kirjandus
Kellele lüüakse hingekella
8
doc

Kellele lüüakse hingekella

"Kellele lüüakse hingekella" (Ernest Hemingway) Tegelased: Anselmo (A) ­ vanamees (partisan) Robert Jordan (R) ­ ameeriklane, sildade õhkulaskja Golz (G) ­ kindral, pealetungi juht Pablo (P) ­ partisanirühma juht Rafael (RA) ­ mustlane Maria ­ partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) ­ P naine El Sordo (S) ­ teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) ­ partisan Andrés (AN) ­ partisan Marty (MA) ­ prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ­ ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) ­ G staabiülem kindralstaabis Sisu: R ja A lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. A seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. A käskis R oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. R pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha ja hakkas meenutama. Talle meenus, kuidas ta 1933 oli selle

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus




Kommentaarid (18)

Erkake06 profiilipilt
Erkake06: Jah sain hea kokkuvõtte raamatust , hea lihtne lugeda ja kokkuvõtlik
08:11 01-11-2012
SoSweet profiilipilt
SoSweet: pole paha , tõesti selle 10 punkti vääriline !
15:11 04-09-2010
pauka11 profiilipilt
Paula Juurik: 10 punkti kohta väga hea kokkuvõte, aitähh :)
22:18 26-09-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun